Liitunud: Nov 05, 2007 Teateid: 220 Asukoht: Tallinn
Postitatud: P juuli 28, 2013 11:07 pm Postita teema:
Mina pidin oma M-401 kahjuks üle värvima aastal 1980.
Võib-olla on nüüd s... lahjem ja aitab poleerimine. _________________ Lugupidamisega
sm Jaska
50 52 309
Liitunud: Mar 02, 2010 Teateid: 48 Asukoht: Raplamaa
Postitatud: E juuli 29, 2013 5:20 pm Postita teema:
Putukajääkide eemaldusvahend vms on tavaliselt autopoodides letikaup. Võid proovida ka kriimude eemaldamise pastat, mis lihvib õrnalt pealmist värvikihti ja peaks koos sellega eemaldama ka linnu roe. Pärast seda on aga rangelt soovituslik kogu auto mõne kvaliteetse vahaga katta, kuna värskelt töödeldud värvkate on teadagi väga vastuvõtlik UV-kiirguse kahjulikule mõjule.
Liitunud: Nov 14, 2006 Teateid: 226 Asukoht: Viimsi vald
Postitatud: R dets 20, 2013 7:37 pm Postita teema:
Viimastel aastatel kipub nii minema, et ajan enda masinale jõulukuul hääled sisse. Eelmisel aastal käisin filmivõtetel ning sel aastal juhtus nii et ühel tuntud Viimsi autokollektsionääril olid enda masinad juba talvekorterisse pakitud ning ta suunas ühe ootamatu pakkumise mulle edasi (tänud Tihhonovile kontakti andmise eest). Kuna lubati masin ise ära viia ja tagasi toimetada ei näinud ma muud takistust kui et mu masin ei pruugi neile piisavalt ilus olla. Nii leppisimegi kokku, et ühe osana tasust poleerivad nad mu auto üle. Mõeldud, tehtud ning täna saingi kena varajase jõulukingituse. Olen juba aastaid poleerimist kaalunud kuid alati on mingitel põhjustel see edasi lükkunud. Nüüd siis lõpuks tehtud.
Häid saabuvaid pühi ka kõigile teiste volgameestele!
Liitunud: Nov 14, 2006 Teateid: 226 Asukoht: Viimsi vald
Postitatud: E juuni 16, 2014 10:17 pm Postita teema:
Sel hooajal annab auto juba mitmendat korda mõista, et selline lõputu ilma hoolduseta tehnika ekspluateerimine võib ükskord kurjalt kätte maksta. Eile näiteks sõitsin ilma sidurita koju. Ettevaatust Auto ürituselt lahkusin ilma jalgpidurita. Samale üritusele minnes tulin välja olukorrast kus kapoti pealt plahvatamine ei olnud tõenäoliselt kaugel. Nimelt purunes keset sõitu kütusevoolik selliselt, et auto ei surnud välja vaid sõna otseses mõttes sülitas kütust ühest avast teise ning jätkas mootori varustamist. Minuni jõudis info probleemist läbi selle, et salongis oli tavapärasest enam bensu hõngu ning kapoti pealne hakkas juba kergelt kondenseeruma. Piduri tühjalt põhja vajumise vastena sain mõned nädalad tagasi kogeda ka pedaali, mis absoluutselt alla ei vaju.
Kõik juhtumid leidsid aset otse teel, kodust mõõdukalt kaugel ning stardi ajal oli kõik veel korras. Noh, vähemalt minusuguse noore ja kogenematu volgaomaniku jaoks, kes koolipingis automehaanikat pole õppinud, tulid nad üllatusena. Järeldan sellest kõigest, et on aeg enda auto korraks Sergei juurde sanatooriumisse saata ning suve möödudes kogu kapotialune lõpuks tõsisemalt käsile võtta.
Ei julge midagi lubada aga loodetavasti olen järgmisel hooajal juba tunduvalt usaldusväärsema tehnikaga kevadet kuulutamas.
Liitunud: Nov 14, 2006 Teateid: 226 Asukoht: Viimsi vald
Postitatud: N apr 23, 2015 9:51 pm Postita teema:
Vaatan oma viimaseid postitusi ja tundub, et olen siinseks kevade kuulutajaks kujunemas. Korraks kraaksun kui aasta esimene bensu maitse kurgus ja seejärel on jälle vaikus.
Pole tegelikult põhjust tihemini kirjutada ka. Kui ikka midagi autoga ei tee peale sõitmise või aidas hoidmise siis on piinlik niisama tühja auru ajada.
Täna aga teen oma esimese kraaksu ära, et oleks jälle tulevikus hea lugeda.
Käivitasin auto esimest korda tegelikult juba paar nädalat tagasi ning nüüd on ta ilma minu juuresolekuta pea igal teisel päeval korra aidast välja aetud. Tegemist oligi pigem välisest sunnist tulnud käivitamisega. Volga talvekorter on nimelt varsti kujunemas kellegi eluasemeks ning parem on sellistel puhkudel kui tassitakse suuri prusse või proovitakse kogu maja tõsta, auto eest ära ajada. Igatahes, käima auto läks. Massilüliti tahtis küll natuke parandamist aga muus osas oli tavapärane aku eelnev laadimine, vooliku imemine ja võtme keeramine.
Tulevikuplaanid on sel hooajal siiski suured. Lõpuks ometi peaks täide saama päev millest oleme selle masina soetamisest saadik heietanud. Meie Volga viib meid meie oma pulmapeole! Sinna on aga veel aega. Enne tuleb auto vastupidavust testida Ettevaatust Autol ja teistel traditsioonilistel suveüritustel. Alles hooaja lõpul lööme masina pulmaläikesse ja istun vist esimest korda enda masinas sõidu ajaks taha istmele.
Liitunud: Nov 14, 2006 Teateid: 226 Asukoht: Viimsi vald
Postitatud: R mai 22, 2015 3:03 pm Postita teema:
Minu masin on sel aastal tulemas!
Peab küll tunnistama, et ülevaatusel sai kriitikat nii õlileke kui ka pragunevad rehvid aga olude sunnil pean nende vigade likvideerimise kuskile tulevikku lükkama. Kindlasti sellesse suvesse.
Kui keegi pakub vähekasutatud või uusi suverehve, mis sobivad gaz-24-le siis kõik vihjed või pakkumised on teretulnud!
Täna vahime veel tõtt aga homme oleme kõikideks loikudeks valmis!
Liitunud: Nov 14, 2006 Teateid: 226 Asukoht: Viimsi vald
Postitatud: K juuni 17, 2015 3:51 pm Postita teema:
Aega võttis aga asja sai. Lõpuks ometi võin ülevaatuse onudele rahulikult silma vaadata ja öelda, et aku on kinni. Tänud Martinile hea soovituse eest. Tükike laminaadijääki leidis endale sobiva koha kapoti all. Võib-olla tulevikus kui kapotialuse korda saan keeran puitimitatsiooni peale poole.
Liitunud: Dec 09, 2007 Teateid: 471 Asukoht: Tallinn
Postitatud: K juuni 17, 2015 5:28 pm Postita teema:
Väga mõistlik lahendus. Kahjuks on tänapäevased akud veidi madalamad ja eriti Gaz 21 moodulit silmas pidades on see probleem.
Aga miks Sa oled maha lõiganud raami eboniitkaane kinnitid? Nii Sa ei saa /musta numbrit/ _________________ Kaldi 5025 328
Annan ka ehitusabi
Liitunud: Nov 14, 2006 Teateid: 226 Asukoht: Viimsi vald
Postitatud: N juuni 25, 2015 10:24 am Postita teema:
Kaane kinniteid polnud juba siis kui asja enda omandisse sain aga see ei ole minu auto puhul kindlasti suurim takistus musta numbri saamise teel. Ma olen hetkel ka valge numbriga täitsa rahul.
Liitunud: Nov 14, 2006 Teateid: 226 Asukoht: Viimsi vald
Postitatud: E juuli 06, 2015 4:24 pm Postita teema:
Käes on suveaeg ja Volga tahab maanteed näha. Selle mõtte najal saigi eile enda volgale hääled sisse aetud ja siht kohalikule võrgupaltsile seatud. Enne tankisin veel mõned liitrid paaki juurde ka.
Ootamatult suri aga masin keset Haabneeme alevikku välja. Kahtlustasin kütuse ummistust või vooliku katkemist ja läksin kohe kapoti alla kontrollima kas tuleb läbi. Tuli ilusasti kuni karbussini välja. Minu järeldus oli kapotti kinni lüües ja lihasjõul kohaliku lasteia ette tagurdades et karbuss on ise mingi sodi endale sisse saanud. Lisafilter on küll bensuvoolikul vahel aga ju siis kuidagi ikka...
Kas keegi oskab varasema karbussi läbipuhumise kogemuseta juhti õpetada? Mis on karbussi puhastamise A ja O? Mäletan et isa omal ajal sai tavalise käsipumba abil hakkama aga kas sellest piisab või peaks mingid tõsisemad meetodid kasutusele võtma?
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1207 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: E juuli 06, 2015 11:13 pm Postita teema:
Mina kahtlustan, et viga ei pruugi üldse karbussis olla. Kui filtrid vahel, siis karbussis on tavaliselt vaid ujukikambris peenike sodi kambri põhjas, mis on nii peenike, et düüse ei ummista.
Pigem võib väljasuremise probleem olla süütesüsteemis. Ega asjata pole käibel fraas "90% karburaatori probleemisedt on seotud süütega". Seega kui kütus jõuab karburaatorisse, siis esmalt kontrolli, kas küünaldes on säde.
Kui on soov karburaator lahti võtta ja puhastada, siis sellega võib tegelikult veel toimiva süsteemi ka hullemaks teha. Häda on selles, et karburaator on valatud kokku pehmest metallist, mis kuuma mõjul kõverdub. Kui nüüd aja jooksul kuuma kollektori otsas istunud karburaator lahti võtta, siis ei pruugi see kokku pannes vana või ka uue tihendiga enam piisavalt hermeetiline saada. Lisaõhk aga viib küttesegu paigast.
Liitunud: Nov 14, 2006 Teateid: 226 Asukoht: Viimsi vald
Postitatud: K sep 09, 2015 11:36 pm Postita teema:
Sm Tamm kirjutas:
Tulevikuplaanid on sel hooajal siiski suured. Lõpuks ometi peaks täide saama päev millest oleme selle masina soetamisest saadik heietanud. Meie Volga viib meid meie oma pulmapeole! Sinna on aga veel aega. Enne tuleb auto vastupidavust testida Ettevaatust Autol ja teistel traditsioonilistel suveüritustel. Alles hooaja lõpul lööme masina pulmaläikesse ja istun vist esimest korda enda masinas sõidu ajaks taha istmele.
Nii kirjutasin kevadel. Nüüd on see sündmus aset leidnud. Siinse lugejaskonna huvides hoian jutu sellest sündmusest siiski autokesksena:
Peale viimast n.ö. "karbussi intsidenti", mis osutus, nii nagu Mirski ennustas, süüte probleemiks, otsustasin lasta auto natuke põhjalikumalt üle vaadata. Viisin ta Leiburi taha Vello juurde ja rääkisin ära, et omad pulmad tulemas ning tahaks teada, kas masin peab ikka vastu. Nipet-näpet palusin korda teha ka. Varsti pärast seda sain kõne ning kurva uudise - mootor on läbi.
Loomulikult polnud enam aega kapremonti teha aga võtsime naisega vastu otsuse masin siiski proovile panna. Varuplaanina palusin pulmaisal enda vana punane Saab soojaks ajada ja valmis panna.
Esimene proovikivi oligi peopaika jõuda. Ladusin auto pilgeni kraami täis, pistsin pere otsa ning asusime Viimsist Pärnu poole teele. Esimene ehmatus kohe 50 meetri pealt. Auto suri ootamatult välja ning käima ei tahtnud enam mitte minna. Mõtted juba punasel Saabil ning kogu kraami enda igapäevaauto peale laadimisel, otsustasin korra veel ilma toore ja gaasita proovida - äkki ujutas üle? Tasapisi vedaski käima. Vedas ka peopaigani. Korraks keset maanteed kaotas jõudluse aga normaalsed pöörded taastusid enne kui suutis välja surra. Mainiks veel ka, et terve tee sadas tihedat vihma ning enamus maanteest täitis tahavaatepeegli mõni järjekordne suur iluvõre.
Pulmapäeva hommikul oli vaja käia Pärnus torti toomas ja autot pesemas. Mõlemad väga olulised detailid kogu peo õnnestumisel. Distantsi küll kokku alla 25. kilomeetri aga kordus umbes sama stsenaarium - alguses külma mootoriga ei tahtnud taaskäivituda ning keset linna suri lihtsalt välja. Omajagu ropendamist ja närvilist mõttetööd aga ka sel korral lõppes duell minu võiduga ja mõned tunnid hiljem sain juba õnneliku irvega tammevaniku puhtale kapotile siduda.
Järgmine etapp oli kõige otsustavam. Enam ei olnud roolis mina vaid pulmaisa ning mul ei olnud soovi ka enam näppe õliseks teha - peig ikkagi. Sihiks oli väike Kavaru sadam Pärnu lahe Lääne kaldal. Algus läks täitsa ladusalt. Üllatus tuli hoopis paarsada meetrit enne sihtkohta, kuhu me olime loomulikult juba ligi tunni hilinenud, fotograaf närviliselt ootamas. Jällegi suri auto välja ning kiireimaks lahenduseks tundus sel hetkel kellelegi sappa hakata. Õnneks oli varajane sugulane parasjagu möödumas nii et haarasime pagasnikust köie ning edasi toimus liikumine juba vabakäigul. Fotograaf sai tõenäoliselt palju ilusaid võtteid sest meil oli selleks hetkeks juba närv murdunud ning teha polnud muud kui lasta naerulsui üritusel end kaasa vedada.
Pildid tehtud, vanded antud, õnnitlused vastu võetud oli taas aeg autodesse istuda. Algamas oli pulmarong tagasi peopaika. Mitte ei tahtnud teisena rongkäigus libiseda ja otsustasin siiski korra kapoti alla vaadata. Kasvõi rahvale meelelahutuse pakkumiseks. Kiire pumpamine andis mõista, et sel korral on probleem natuke teisest killast - bens otsas vist! Igatahes, varukanister sisse ja uus katse. Taaskord üks edukas käivitamine!
Rohkem me Volga enam välja ei surnud kah. Saime peole ja järgmisel päeval ladusalt koju välja.
Võib tunduda kummaline aga olen kogu selle seiga tulemusena enda masinaga väga rahul. Sai pulli, sai sõitu ja palju toredaid mälestusi kogu rahvale! Selline peabki üks suhe vanatehnikaga olema! Minul vähemalt on nii traditsiooniks saanud.
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.