Gaz 24 (1978), sm.Västrik

[Dr. Watson]

Sm Västrik! Uskumatult kohusetundlik päevikupidaja väga ilusate värviliste piltidega! Tore on lugeda, kuidas rohelisel Volgal läheb!
Ikkagi väga korralik auto!

[Sm. Västrik]

2023 aasta kevad tuli teisiti.

Oli teada, et Ettevaatust auto jälle toimub ja seetõttu tundus juba märtsis olevat sobilik Volga korraks "kontrolli mõttes" hämarusest välja ajada. Miski ei olnudki vahepeal katki läinud.


Juba aastavahetusel oli sm.Tihhonovi vahendusel minuni jõudnud nääripakk mehannilt, milles tutikad logarid. Et mitte seltsimehele oma laiskusega pettumust valmistada, vajasid need hädasti paigaldamist. Eeldasin, et küll nüüd läheb passitamiseks, vandumiseks ja uute aukude puurimiseks nagu alati, aga keres leidunud kruviaukude keermepuuriga sodist ja roostekaitsevahendist puhastamise järel sobisid need täiesti ideaalselt. Vene detailide puhul suisa šokeeriv kvaliteet.


Enne suurüritust ja tehnoülevaatust näis vajalik lõpuks ära vahetada ka umbes viimased kõik selle auto omamise aastad loksunud rooliots. Seda mul muidugi ei leidunud, aga õnneks leidub meil sm. gazik, kes juba mure kurtmisele järgnenud päeval mu kodu ette lendas ja kilesse mässitud rooliotsade paki ulatas. Üks neist tõesti ka auto külge sobis ja seega olen tänaseni seltsimehele ühe korraliku GAZ 24 rooliotsa "sees", sest nii labaste vahenditega nagu raha ei olnud ta nõus arveldama.


Nüüd oli maanteel jälle kuidagi kindlam tunne ja ühtlasi ka ülevaatuspunktis veidi vähem piinlik. Seal on alati öeldud, et järgmiseks korraks tuleks see rooliots kindlasti ära vahetada, kuid õnneks ei ole see neil endil kunagi järgmisel korral meeles olnud. Seekord saime aga puhtalt lehelt juba hoopis heitgaasidest, õõtsapukside lõtkust ja muust tühjast-tähjast rääkida.

Ja oligi aeg suurürituseks. Nagu ikka, komplekteerisid vana rohelise ekipaaži mu poeg ja vend, kes sõpradega kenasti kõik auto viis kohta ära täitsid, nii et ta tagavedrud päris maadligi vajusid. Kuigi see lõhnab vängelt korruptsiooni järele, läbis masin vilunud meeskonna juhtimisel Volga kohta pööraselt suurt, kuid legaalset sõidukiirust üles näidates palju kilomeetreid ja kauneid maakohti ning lõpetas päeva täiesti ausalt välja teenitud esikohal. Trassil kandilises Tšaikas reisinud meeskonna teatel olevat tegu olnud nähtusega "maanteede hirm" ja suured tänud nii Sm.Tihhonovile kui mu abikaasale fotode eest, sest korraldajana ma ise neid eriti teha ei jõudnud.



Tubli soorituse jooksul ei ilmnenud ühtki tehnilist riket ja kui öösel tagasi Tartusse jõudsime, võtsime tähistamiseks ühed burksid ja arutasime veel pikalt kui palju elamusi see päev, äge seltskond ja need ilusad autod taaskord pakkusid.

Kaua ei saanud aga loorberitel puhata, sest tegelikult olid mu autol ju kõik need aastad puudu ka porilapatsid. Need ootasid riiulil paigaldamist ning Ettevaatust Auto ajal ulatas taaskord mehann mulle seltsimehelikult paki porilapatsite kinnitamiseks vajalike tsingist kiiskavate kronsteinidega, mille ta ise valmistanud oli. Seega puudusid nüüd igasugused argumendid nende paigaldamist edasi lükata. 


Mõistagi tuli kronsade kaunis tsingipind värviga lohakalt mustaks tuisata, et komplekt autentsem välja näeks ja kuigi mul originaalpolte ja -mutreid kuskilt võtta ei olnud, said nad täpselt kataloogi mõõtudele vastavate kaasaegsete kinnitusvahendite abil oma kohale ja mu meelest muutus auto üldpilt kohe palju korrektsemaks.


Juba mitu head aastat vajas tegelikult vahetamist ka mootoriõli ning seegi tülikas toiming sai 2023 aasta suvel jälle tehtud.


Rohkem ei osanudki sõitmiseks põhjuseid leida ja olles möödaminnes maainimeste eluga tutvunud, läks roheline Volga jälle garaaži, et järgmist hooaega oodata.


Ilusat talve kõigile ja loodetavasti kohtume selgi kevadel!


Parimate soovidega,
Sm. Västrik
_________________
Jõudu annab A-76

[Dr. Watson]

Sm. Västrik! Päriselt ka, olete väga hea mehaanik lisaks korrektsele päevikupidamisele!
Mul on väga hea meel, et lõpuks õiged porilapatsid külge said!
Kuna NL-i tooted on algusest peale “täiusliku disainiga,” siis vähemalt GAZ 21-st kuni GAZ 3111-i on mitmed mutrid, poldid, kruvid muutumatu kujuga. Seega palun teata porilapatsite kinnituskronsteinide poltide/mutrite originaalmõõdud ja usun, et leian kinnitusvahendite “kogust” originaaldetailid värske kollase tsingiga!

[Sm. Västrik]

Vaatan, et vanemas eas hakkavad aastad juba nii kiirelt mööduma, et mõni neist tuleb tagantjärele memuaaridena talletada.

2024 aastal oli Eesti Volga Seltsi kalendri kohaselt "karjalaskepäev" ehk Volga käivitamise päev 20. aprillil. Kui kirjas on, tuleb ju teha.


Midagi enamat aga tõesti ei viitsinud, sest Ettevaatust Autoni oli aega veel laialt.

Tegelikult oli Dr. Watson mulle oma põhjatutest kinnitusvahendiladudest porilapatsite jao polte ja mutreid eraldanud ning kuna olnuks piinlik endiselt ebakorrektsete detailidega kevadisele suurüritusele sõita, said need õigeaegselt ehk paar päeva enne väljasõitu auto külge muterdatud.


Ja siis võiski nina lõunasse keerata.


25.05.2024 oli ilm suurepärane, Valgas ja hiljem Otepääl kohal meeletult palju rahvast ja ilusaid autosid, aga minu tehtud fotodele ei jäänud sellest kahjuks midagi.


Samas on tore ka teadmine, et nüüd oli mu Volga esimest korda Eesti Vabariigi piiridest väljas käinud ja lõpetas ürituse taas mu venna juhtimisel tehniliste riketeta ning igati auväärsel teisel kohal.

Ja oligi suvi läbi.
Ma tõesti ei kasuta Volgat tavaliselt peaaegu millekski ning seetõttu tuli ta veel enne sügise saabumist vaid ära pesta...


... ja oma kohale uut aastat ootama parkida.


Meist kumbki ei osanud siis veel uneski näha, et uus aasta tuleb Volga jaoks tavapärasest märksa sündmusterohkem.

Parimate soovidega,
Sm. Västrik
_________________
Jõudu annab A-76