Liitunud: Aug 07, 2007 Teateid: 490 Asukoht: Tallinn
Postitatud: L okt 31, 2009 10:02 pm Postita teema:
Kõik läheb seal Tammepärjas sellise hooga, nagu oleks selles tänavas igavene puhkepäev (st. hobiga tegelemise päev) ja päike paistaks 24H. Lausa kadedaks teeb meeste energilisus ja eriti töö tulemuslikkus.
1. Tihhonov puurib mängleva kergusega lahti keevispunkte, millega mina kurja vaeva olen näinud. Küll on puur liiga peenike või nihkub tsentris ära. Küll jääb mõni punkt märkamata või ei pääse seda puurima. Ikka kipub asi käest ära minema. Ehk valgustate mind/meid ka, kuidas teil see asi nii lipsti tehtud saab. Kas märgid tsentrid kärniga ette, kas kasutad puurimiseks seda tsentriga spetsiaalpiuuri?
2. Millise gaasiga ja traadiga keevitate? Kas jahutate punkte? Millegipärast ei ole teil ka õmblusi kordagi kuumusega ära tõmmanud. Ehk on teil mingid ussisõnad, mida enne tööle asumist peale sosistate?
Jätkake samas vaimus!
Viimati muudetud MTJ juhataja poolt (K nov 04, 2009 3:56 pm), kokku muudetud 1 korda
Liitunud: Aug 25, 2005 Teateid: 95 Asukoht: UK/Tartu
Postitatud: K nov 04, 2009 1:52 pm Postita teema:
Sm.Tihhonov kirjutas:
Kapoti all lärmas diisel. Kohutavalt jõuetu, kuid samas imelikult sitke sell oli. Ülesmäge minna ei jõudnud, kuid välja ka ei surnud. Tähelepanuväärne on veel seegi, et eksport autol oli topelt pidurivõimendid. Miks?
Diisel, erinevalt bensiinimootorist, ei vaja seguklappi, sest võimsust reguleeritakse kütuse kogusega. Seega puudub diislil selline vaakum sisselaskes nagu bensiinimootoriga autol. Oletan, et teise pidurivõimendiga kompenseeriti puuduvat vaakumit.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: N nov 05, 2009 5:07 pm Postita teema:
MTJ juhataja kirjutas:
Kõik läheb seal Tammepärjas sellise hooga, nagu oleks selles tänavas igavene puhkepäev (st. hobiga tegelemise päev) ja päike paistaks 24H.
Tegelikult ei lubatud niisugust õnne isegi kommunismis, rääkimata siis meie õuel. Taoline idüll võib osaks langeda ehk ainult kusagil kaugel neegrite maal.
Meie tegevuse edu seisneb ilmselt heas tiimis ja heas motiveerituses. Ehk lihtsalt inimfaktoris. Üksi ei viitsiks pooltki nii palju toimetada. Aga sm Mirski kõne mulle tööpäeva lõpus, et õhtul on "garaaz", sunnib liigutama. Samuti ajab Mirski ise end diivanilt püsti, kui näeb, et hoovil mingi liikumine toimub. Ning lisaks on meil palju abilisi ja huvilisi. See koomiks on leidnud päris laia kõlapinna ning inimesi käib meil palju. Mõned ei luba ennast pildistada ning mõnel lihtsalt õnnestub kuidagi objektiivi eest pääseda. Aga mõned jäävad vahele ka.
Näiteks seltsimees Stange Kukk Mustamäelt. Tema astus niisama läbi. Tuli uudistama. Aga niisama vahtida on ju jama. Mees võttis labida ning hakkas tagaluugi pealt ajaviiteks värvi eemaldama. Aega muudkui läks ning äkki oli tagaluuk puhas.
Ei noh see kõik on ju tore, aga kes siis teiselt poolt teeb? MÄM ... polnudki midagi teha. Hakkas teiselt poolt ka kraapima. Ise vaikselt imestas, et kodust pole juba helistatud ja kodu aadressi meelde tuletatud. Irvitasime, et küllap on telefon autosse jäänud. Äkki hakkas kodanik ärritunult oma taskuid kobama. Käis mitu korda kõik läbi ning siis teatas ärevalt, et nali naljaks, aga tema peab nüüd ära minema. Telefon oligi autos. Rohkem pole ta käinud.
Stangel vedas. Tagaluuki oli hea kraapida. Mõned päevad hiljem tuli Peeter läbi. Tema sai kapoti sisekülje. Terve õhtu kraapis ja sai poole tehtud. Pärast tegin teise poole ise. Küll oli jube töö. Ma üldse ei imesta, kui Pets enam garaazi ligi ei tule.
Siis on meil vahel perepäevad. Käivad kauged külalised Tartust. Sm Västrik sai näidata perele milliseks muutuvad lõpuks need inimesed kes kirglikult autodega tegelevad. Ise surus käed puhta mantli taskusse, vaatas pikalt ja mõtlikult ning küllap oli tal endal kah hää meel et mõistus ikka õigel ajal pähe tuli.
Aga mitte kõik puhta riidega tulnud inimesed ei pääse töötegemisest. Kunagi sõber Ülari sai suusajopega keevitada. Eile oli tal juba uus jope. Kui kodanik Karu vahest Tallinna kanti satub, astub temagi läbi. Aga lähtuvalt ürgmehe sündroomist ei ole puhtad riided õigel mehel mingiks takistuseks, et veidi auto kallal nokkida.
Siis meie sagedasem külaline on Andrus. Tema tuleb viimasel ajal juba päris tihti tööriietega. Sest tegelikult on ju tore vahepeal midagi teha ning puhta riidega on see alati ebamugavam. Ükskord oli tal lisaks tööriietele veel kaasas salapärane karbike. Proua Mirski käest telliti teed. Mina paigaldasin Volgale kapoti, et saaks puhta lauapinna. Üllatusena serveeriti teed koos värskete õunapirukatega. Ning salapärasest karbikesest vaatasid välja luksid puuviljakorvikesed. Öelge nüüd, et garaazis pole tore käia.
Ükspäev veeres hoovi Ruotsi Kunn, tumesinise Volvoga millel kuldsed saekettad all. Ekstra bling. Kuna meil ei ole sotsialistlik heaoluriik, mille abitud kodanikud viivad kogu oma raha Volvo esindusele, tuletasime sõbrale meelde, mispidi poldid-mutrid kinni käivad ja mispidi lahti. Läks südaööni. Aga ta lubas jälle tulla.
Nii me siin toimetame. Garaazist on saanud ühtlasi meeste varjupaik, sotsiaalkeskus ning kultuuripalee. Aga see meelitab igal järgmisel õhtul jälle tagasi. _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: N nov 05, 2009 6:03 pm Postita teema:
Vahepeal mõned kaadrid väiksematest töövõitudest. Kunagi sobitasime Robiga paika esimese kojameeste paneeli. Tuli päris kõvasti väänata ja kolkida, et vahed ühesuguseks läheksid. Mirski puhastas selle ka värvist ära ja nägi palju lolli vaeva. Ribide vahelt olevat paha teha. Ma pole talle veel julgenud öelda, et see rest osutus hilisemal vaatlusel katkiseks, rapitud detailiks ja seega kõlbmatuks. Ning kogu töö tuleb uuesti teha järgmise detailiga ... eee ... ups
Siis tagumised poolraamid pärast üle keevitamist. Siin on nad veel näha.
Kuid pärast jalgealuste tagasi keevitamist enam mitte.
Siis jäi veel tegemata üks lömmi sõidetud tagatiiva nurk. Otsustasime seda mitte hakata välja tõmbama. Pärast ilge silumine pahtliga ning ega ta hea ikka enam ei saa. Lõikasin ta hoopis välja. See oli hea mõte, sest nüüd sai tagatiiva sisu korralikult ära puhastada. Enne ei pääsenud sinna poole ligi, kuna kütusepaagi tunnel oli ees.
Sedaani tagatiiva küljest lõigatud uus detail sobis suurepäraselt.
Enne kinni keevitamist katsin sellegi koha uue kruntvärviga.
Ühel hetkel tuli garaazi jälle Andrus, kes hakkas keevituskohti üle tinutama. Olin seda protsessi oodanud, sest tahtsin hirmsasti näha, kuidas see käib. Kuna peale minu on ilmselt teisigi, kes tinutamist pole kunagi näinud (ma mõtlen siis kere tinutamist, mitte niisama saunas tinutamist), siis olgu kõik puust ja punaseks.
Esmalt poleerida mitte väga kõva traatharjaga pind üle. Et ta oleks täiesti puhas.
Seejärel kanda pintsliga pinnale aluskrunt. Mingi spetsiaalne mögin, paks nagu gua¨¨värv.
See krunt lastakse gaasiga tuliseks. Hall ollus kõrbeb välja. Siis pestakse kõrbenud tahm pinnalt veega maha ning järele jääb täiesti puhas klants pind. Nagu oleks ta juba õhukese tinakihiga kaetud. Ilmselt ongi?
Siis samale pinnale sulatatakse gaasilambiga tinaklombid. Hiljem saab needsamad klombid uuesti pehmeks kuumutada ning puust labidaga siledamaks vormida.
Ning selline ta siis jääb. Edasi viimistletakse teda juba raspliga või jämeda liivapaberiga.
Siiski on minu silmis see tinutamine üks julm värk. Plekk saab niisuguses koguses kuuma, et hakkab natuke mängima. Mina ei tahtnud lõpuks seda tööd enam pealt vaadata, sest mingil hetkel oli tiib totaalselt loppis. Ca 1 cm ulatuses vajus kohati sissepoole. Uskumatul kombel tõmbus ta jahtudes jälle sirgeks tagasi.
Mina ei tea, kas see tina alune krunt on happeline või on tina ise mingi happeline lugu, kuid pärast tinutamist oli kogu tagatiib ja kaetud ühtlase õhukese roostekirmega. Eriti oli seda näha haljaks lastud kohtades.
Oskab keegi täpsemalt kommenteerida? _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Dec 09, 2007 Teateid: 551 Asukoht: Rapla mk.
Postitatud: N nov 05, 2009 8:04 pm Postita teema:
Ma olen sama tehnoloogiaga bensiinipaake lappinud ja keresid tinutanud. Pleki paneb roostetetama tina alune krunt.
Näiteks kui pärast kruntimist jääb detail mõneks ajaks seisma, on krundiga kokku puutunud ala ühe-kahe päeva pärast roostes.
Ise olen need tööd saanud kuumaõhupuhuriga tehtud, leegiga kuumutades toimub reaktsioon nähtavasti kiiremini.
Liitunud: Feb 04, 2005 Teateid: 311 Asukoht: Tallinn
Postitatud: N nov 05, 2009 9:21 pm Postita teema:
Krt, vaatan siin poiste pusimist ja teate ajate mulle ka isu peale jälle! Üks õhtu tõstin üllatunud naise ja lapsed seina äärde, viskasin sellili ja pugesin trenni mõttes diivani alla. Noh et kas on veel meeles ikka ja kere ikka paindub veel. Oleks diivanil summuti all olnud oleks selle maha keeranud kohemaid!
Nüüd siis vahin kuvarit ja mõtlen, et kui kellelgi üks kobe 24 üle on, siis ilmselt oleksin huviline. On taas aeg näpud õliseks teha!
Liitunud: Jul 04, 2006 Teateid: 142 Asukoht: Tartu
Postitatud: R nov 06, 2009 1:59 am Postita teema:
Võibolla oskab Märt Aarne selle "tinapaneku" ja kerepleki roostemineku kohta midagi täpsemalt öelda. _________________ http://autoblogi.blogspot.com
Liitunud: Feb 24, 2005 Teateid: 413 Asukoht: Kuusalu Autobaasi värav
Postitatud: R nov 06, 2009 10:45 am Postita teema:
Nooruses üritasin natuke "keevitada" mingi odava Fenderi koopiaga punkbändide festivalil, "tinapanekust" pole kunagi eriti hoolinud. Aga minu teada pannakse tina selleks, et täita metallis olevaid ebatasasusi ennekõike metalli, ehk tinaga, mitte kaasaegsete komposiitmaterjalidega. Tegu lihtsalt nö iidsete koolkondade kultuuriküsimusega. Mulle on vanad keevitajad selgeks teinud, et ennekõike tuleks detailid pideva särinaga kokku lasta, mitte punktida, seejärel lihvida keevitatud kohad mõlemalt poolt. Kui mitmekordsel keevitamisel ja lihvimisel jääb siiski ebatasasusi siis on "umbe vanakool" neid ebatasasusi tinaga pahteldada.
Mina olen saanud ka aru, et keevitataval plekil tuleks panna servad vastamisi, fikseerida nurgad punktidega ja seejärel toore tulega ja ühe korraga servad liita. Seejärel lihvida ja pinged välja pinnida. Kui aga pleki servad jäävad vaheliti servade peale, siis tekivad kergesti sinna rooste kolded, samuti ei saa keevitamisel kuuma saanud plekist pingeid välja pinnida.
Liitunud: Aug 07, 2007 Teateid: 490 Asukoht: Tallinn
Postitatud: R nov 06, 2009 2:27 pm Postita teema:
Täitsa viimase peal olukord! Ühtedele meeldivad emad, teistele jälle tütred. Tülli pole mõtet minna. Mina esindan seisukohta, et restauraator peab valdama nii vanu kui ka uusi tehnikaid ja kasutama neid loovalt. Kuna mina ise oma hobitegevuses olen kasutanud sellist Cut-and-Paste proteesimist, siis osaleksin õpipoisina meeleldi ühel korralikul "Lipp lipi peal, lapp lapi peal" koolitusüritusel. Loomullikult tuleb meil materjalide ja meistrite aeg ka kinni maksta.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: R nov 06, 2009 2:41 pm Postita teema:
Umbe vana tinakool kehtib ju tänaseni. Ka korralikes kapitalistlikes klassikaliste autode restaureerimiskodades kaetakse restaureeritud autode liitmikud tinaga. Ning mitte ainult vanade rimakate juures. Kui Mercedes tõi 1992 turule uue S-klassi kupee, siis nad olid hirmus uhked, et sellel pole ühtegi nähtavat plekkide ühenduskohta väliskerel. Ning siis telekast nägin, kuidas kutid lasid tehases uusi keresid gaasipitsidega kuumaks ja tinutasid kõik liitmikud üle. Miks nad lollid serv-servaga ei lasknud?
Ise kasutaksin ka ilmselt järgmisel korral moodsaid kahekomponentseid kereliimetaoliste ühenduste katmisel. Enne ma lihtsalt ei teadnud neist midagi. Oleks palju ohutum ja lihtsam ka. Tinaga on ikka jebi palju ja see ei meeldinud mulle üldse, kuidas plekk kuuma käes mängis. Pluss veel see rooste küsimus? _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Jul 04, 2006 Teateid: 142 Asukoht: Tartu
Postitatud: R nov 06, 2009 4:17 pm Postita teema:
Sm.Tihhonov kirjutas:
Umbe vana tinakool kehtib ju tänaseni. Ka korralikes kapitalistlikes klassikaliste autode restaureerimiskodades kaetakse restaureeritud autode liitmikud tinaga. Ning mitte ainult vanade rimakate juures. Kui Mercedes tõi 1992 turule uue S-klassi kupee, siis nad olid hirmus uhked, et sellel pole ühtegi nähtavat plekkide ühenduskohta väliskerel. Ning siis telekast nägin, kuidas kutid lasid tehases uusi keresid gaasipitsidega kuumaks ja tinutasid kõik liitmikud üle. Miks nad lollid serv-servaga ei lasknud?
Tinaga on ikka jebi palju ja see ei meeldinud mulle üldse, kuidas plekk kuuma käes mängis. Pluss veel see rooste küsimus?
Teemavälise jutu jätkuks:
Tina halb toime tuleb lagedale alles aastakümnete möödudes, kui üks või teine huviline kavatseb mõnda konkreetset autot tehes värvi-, pahtli- ja krundikihid täiesti plekini puhtaks võtta. Kaasaarvatud tehases liitekohtade peale pandud sulatina.
Nii et see ei ole vist ikka päris laest võetud jutt, kui staa¸ikamad autode restaureerijad välismaisetes foorumi(te)s mainivad, et tina tegelikult soodustab liitekohtade roostetamist. _________________ http://autoblogi.blogspot.com
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1204 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: R nov 06, 2009 5:51 pm Postita teema:
Asja tuleb vaadata ka vastavalt olukorrale.
Staazikad autorestauraatorid ütlevad pidevalt, et mida te mehed nende volgadega jamate. Nemad tegelevad maailmasõjaaegsete masinate taastamisega, mis on asjaolude sunnil aastakümneid kuskil räästa all vedelenud ning taastamise järgselt muutub ka nende funktsioon tarbeesemest hobisõidukiks. Need kered on ka korralikult kompostihunnikus seisnud ning tina on reageerinud ühte moodi, teras teist moodi.
See sama vana volga katuserenni ots näitab küll ilmekalt, et tina on "paha", kuid mis see hea asi seal kohas oleks olnud? igasugune pahtel mädaneb sama moodi halvast kohast välja kui autot garaazis ei hoia.
Mina arvan, et tinutatud koht ei tee hobisõidukile midagi halba. Pigem saab hea metallpinna, siledal metallpinnal käitub ka värv ühte moodi. Jääb ära pahtli või mõne muu komponentaine suur sissekuivamine või muud probleemid. Jah ka tinutatud koha peale tuleb arvatavasti pahtlit, kuid mitte nii palju kui kogu seda kraavi täites.....
Kas kellelgi on taastatud hobisõidukil mida ka hästi hoitud tinutatud koht välja ussitanud?
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.
Galerii
Laadi pilte
Otsi
Profiil
Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid
Logi sisse
.JPG){kind=avatar}
