Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1124 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: R apr 24, 2009 4:47 pm Postita teema:
Paar sõna ja pilti ka testisõitudest. Kui auto koos tuleb vaadata kuidas on, et noh kas kets käib ringi ja kardaan vibrab. Testisõiduga on nii, et kord veab välja kord mitte. Viimati näiteks ei vedanud. Aku sai tühjaks, generaatori ja laadimisega on sellel autol meie käes alati probleeme olnud. Ka vaeva on temaga nähtud (vt. eelmisi postitusi).
Kõige vastikum ongi see kui oma arust oled teinud kõik et see asi toimiks ja siis jääd ikka teele, selline tunne, et võta heebel viska esiklaas sisse ja jaluta minema. Jälle see laadimine, hulluks võib minna.
Õnneks tuli meile uppund varestele taaskord appi sõber Peeter kes aitas laetud aku jälle peale tõsta ja otsis probleemi tekitajat.
Kuna ergutusjuhe oli terve jäi süüdlaseks generaator.
Võtsin generaatori maha ja viisin tagasi remonti. Lõpuks leiti viga üles. Häbi tunnistada, kuid voolujuhtmete kinnitusoli nii roostes , et sealt ei tulnud enam voolu läbi. Ise ei osanud seda vaadatagi. Meister puhastas kõik ilusti ära ja pani uued kinnitusmutrid ka kaasa. Raha ka ei tahtnud, palus lihtsalt ukse teiselt poolt kinni panna - hea huumorimeelega vana oli.
Kui generaator pel, näitas tester aku pealt mõõtes pinget 14,03V ja süsteem korras. Taaskord pisiviga, mis kulutas metsikult aega ja närve.
Ärge imestage Sm.Mirkski vene masin on selline,et vahest ta näitab kohe kiuste oma iseloomu, mul on 2103 selliseid kogemusi olnud. Ja tõepoolest vahest on tunne,et lükka kraavi ja kõnni minema.
Soovitan säilitada rahu, vene masin pole ilmselt kõigile kodanikele jõukohane nagu seda minu senine elukogemus näitab. Teie tiim on hea näide järjekindlusest mida mujal kohtab väha. Keskmine inimene ostab M412 asemele hoopis Mazda 626 ja on maru õnnelik,et ei pea enam masina alla roomama. Inimesed on erinevad, nii see juba on!
Liitunud: Feb 24, 2005 Teateid: 412 Asukoht: Kuusalu Autobaasi värav
Postitatud: P apr 26, 2009 4:44 pm Postita teema:
Zaparov kirjutas:
Ja tõepoolest vahest on tunne,et lükka kraavi ja kõnni minema.
See kraavi lükkamine ei ole sugugi rahulikum lahendus. Ma siin ükspäev lükkasin närvihaige nõukogude bussi kraavi ja kõndisin minema. Siis alles möll lahti läks. Kõik inimesed, kes mööda sõitsid ja kraavis bussi nägid, helistasid mulle ja kirjeldasid oma tundeid, mis neid valdasid. Telefoni aku sai seepeale tühjaks.
Lihtsam on lasta vahepeal värskema pilguga kõrvalseisjatel viga otsida, muidu võib ise ajud ära küpsetada.
Ma tahtsin sama öelda oma lausega sm.Väravamehaanik, kuid teie suutsite seda veel paremini öelda. Ning tuletades vana sapika mehe tarkust meelde,et mõni masin võib nii tuksi minna,et näib,et seda enam hullemaks ajada ei saa ja just siis hakkab miskit lahenema ja probleem hargneb lahti.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1124 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: N mai 07, 2009 9:28 am Postita teema:
Vahepeal on minu poolt jäänud teemakajastus soiku, on tulnud ette küsimisi, et kas ongi valmis. Kahjuks ei, testisõidud tõid välja nii mõnedki vead, mille likvideerimine on sedavõrd mahukaks läinud, et ei jõua postitada.
Postitatud: N mai 07, 2009 11:08 am Postita teema:
Minul tekkis üks küsimus,et kui nüüd võtta GAZ 2410 vs see 3102 siis kummaga oli vähem jama? Mulle on jäänud mulje,et mida rohkem elektroonikat ja andureid mille kvaliteet ka kahtlane seda ebakindlam süsteem on arvestades,et see veel venelase tehtud ka?
Palun ärge arvake,et ma mõtlen selle küsimusega,et auto sitt oleks kuid minu arust ei saa oodata ülimat töökindlsut asjadest mille väljatöötamiseks on vähe raha eraldatud.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1124 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: T mai 12, 2009 12:45 pm Postita teema:
Ma ei oska sellele küsimusele vastata.
Tegelikult on need autod ju vägagi sarnased (kere, agregaadid jne)
Pritsesüsteemi elektroonika on lihtsasti ligiüpääsetav ja pole integreeritud.
Elektroonika on eraldiseisev süsteem ja kõik jamad mis antud autol esinesid mootori juhtimises olid seotud ju vale remondiga.
24-10 oli pidevalt "rivis" ja sai vaid käigushoidmise remonti
3102 pidi saama esteetilist ravi ja tehniliselt kerget korrastust, kuid need plaanid läksid aia taha ja välja tuli peaaegu kapremont.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1124 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: T mai 12, 2009 12:57 pm Postita teema:
Vahepeal sai siis ka tegeletud teemaga: "Miks see rool nii paganama raske on?". Eemaldasin paralleelvarda ja pendelhoova, et vaadata, kumb pool kinni kiilub. Tagantjärele võib öelda, et mõlemad.
Olen varemgi üritanud selle auto esisilda määrida, kuid määre ei läinud sisse. Põhjuseks kinni kititud määrdekanalid ja valesti pressitud puksid, kus määrdekanal lõppes puksi seinaga mite määrdeauguga puksis. Raamatu järgi tuleb käändpuksidesse lasta mingit vedelamat määret, kuid jama on selles, et vetel määre tuleb sealt ka kohe välja. Otsustasin peale konsulteerimist teistega kasutada Teboili määret molübdeeniga. Siin on näha meie ajutist lahendus alumise nõellaagri määrimiseks.
Parem ülemine käändpuks oli täiesti kinni.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1124 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: T mai 12, 2009 1:03 pm Postita teema:
Selgus et kõik puksid on tegelikult veidi kinni ja väsinud. Võtsin kogu krempli lahti ja pöördusin abipalvega Õitse G/K poole, poistel on seal korralik press ja piisavalt teadmisi, kuidas selliste jamade puhul toimetada. Minu jaoks oli tegemist veel tumeda maaga. Parem pool käes
Ja ka vasaku eemaldasime. Asjad kaasa.
Peeter puhastab korgi kinnituse "jääke", mina puhastan mustust.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1124 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: T mai 12, 2009 1:08 pm Postita teema:
Parempoolne käändmik käis raskelt, seda seepärast, et vasakul fotol olev detail ei mahtunud hästi parempoolsel fotol oleva detaili vahele.
Reguleerseib oli nimelt liiga paks, küllap kuskilt garaazist leitud ja vahale surutud.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1124 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: T mai 12, 2009 1:12 pm Postita teema:
Vahetasime nõellaagrid, ja pulga. Vana pulka oli kudagi "modifitseeritud, nii et pressimisel rikkus kohe nõellaagri. Mõnes mõttes oligi hea, et kõik uus sai.
Koosatmine, vahele lähevad kummist O-tihend ja uus tugilaager.
NB! pulka lõime sisse pronkshaamriga, et pulga otsa lapikuks mitte lüüa.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1124 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: T mai 12, 2009 1:18 pm Postita teema:
14mm lehtvõtmega saab pulka keerata, et sobitada tifti süvendit auguga. Taskulamp hõlbustab rihtimist.
Tift läks sisse keermeliimiga, lääne toodang (locktite)
Siis korgid peale. Korki peab enne kohale asetust veidi kooniliseks tegema, selleks sobivad näiteks suur ja väike padrun ja haamriga kerge mõjutus. Pesas saab kõrgendikku tasaseks lüües kork tihedalt vastu pesa seina surutud.
kuna meil oli tiftimisel kerge tõrge sai vanalt doonorilt võetud "ilusam " tift.
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.
Galerii
Laadi pilte
Otsi
Profiil
Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid
Logi sisse
