Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1211 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: K sep 30, 2009 10:04 am Postita teema:
Just helistas sm. Tamm, kes teatas, et saab meid aidata. Nimelt on tema auto hetkel keevituses ja meie saame vahepeal autot külili keerata tema käes olevate raudadega.
Liitunud: Aug 25, 2006 Teateid: 326 Asukoht: Harjumaa, Hüüru
Postitatud: L okt 03, 2009 7:37 pm Postita teema:
sm. Mirski kirjutas:
Rauad on Tammepärja garaazis.
Tänan kiirelt ja operatiivselt tegutsenud sm. Tamm'e !
Sm. Tamm, Ai Ai Ai
Nii on need lõpuks ei tea kus ja omanik nõutab neid minult tagasi, kuna mina võtsin need laenuks kodanik Chopperilt. hoitke neid hästi.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: P okt 04, 2009 8:45 pm Postita teema:
Ma rahustaksin sm Nymmikut. Raua hinnad on hetkel veel suht maas ja kastikal pole pidureid. Ei viitsi jännata äraveoga. Tegelikult me hoiame neid raudu väga hoolikalt. Ilusti garaazi seina ääres. Sest samal ajal kui sm Mirski foorumisse appikutse postitas, toimetasin mina juba üksi Tammepärjas. Mulle tundus, et mõistlik oleks välitöödega enne suurt sügistormi ühele poole saada. Kallutusraudu polnud, kuid see ei olnud minu meelest argument.
Panin masinale mõlemale rattale tõkiskingad, vedasin välja kanali katteplaadid ning otsisin erinevas pikkuses puitprusse. Puitmaterjali Mirski koduhoovis veel leidub. Ma kunagi tõin igaks juhuks 30 tihu. Tõstsin autot keskelt ühe tungiga, toestasin eest ja tagant mingi puupulgaga ning lisasin jälle ühe plaadi juurde. Ja nii ta kerkis.
Mingil hetkel kui kere juba kahtlaselt kõikuma hakkas tõstsin turvakaalutlustel teisele poole korraliku puupaku. Nõme ka kui kere lambist kummuli vajub. Pärast punnita teist üksi ratastele tagasi. Hiljem kui tundus, et jõuan juba üksi teda lükata, asendasin kõva puupaku pehme rehvivirnaga ja surusin kosu külili.
kindluse mõttes paigaldasin siiski tugitalad, et tugevam tuulehoog seda vagunit mulle sülle ei pillaks.
Lähivaates oli kõhualune taaskord mõnusa kultuurkihi all. Peamiselt koosnes see kiht Saarema kruusateede komponentidest. Mitmed õõnsad kohad olid triiki sodi täis.
Eespool oli ka sundõlituse piirkond. Täname lekkivat mootorit ja käigukasti, sest tolm polnud parkunud kõvaks kihiks, vaid oli mõnusalt pehme
_________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Aug 11, 2008 Teateid: 113 Asukoht: Jüri
Postitatud: P okt 04, 2009 9:32 pm Postita teema:
Ei ole küll minu asi, nagu ühes eesti seebikas veteraan näitleja tavatseb öelda, kuid eelnev pildimaterjal tõestab veenvalt, et parema väljanägemise nimel tuleb ikka mootor maha võtta? _________________ sõidaks või seenele- www.sohver.ee
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: P okt 04, 2009 9:55 pm Postita teema:
Pärast tulise veega pesu nägi kere taaskord sümpaatsem välja. Kuidagi üha paremaks läheb kogu aeg. Kardaanitunnelil on näha, kuidas lekkiv mootor ja kast on aidanud põhjal säilida. Tavapärane mastiks siiski pikapeale kuivab nii ära, et muutub rabedaks ning teelt lenduv abrasiiv kulutab ta maha. Aga kui mootorist tuleb pidevat värskendust, säilib kere imeliselt. Et saaks kere üleni puhtaks, eemaldasin ka kütusepaagi.
Üldiselt oligi kere alt päris ilus. Kohati oli pind täiesti nagu uus, kohati oli põhjal kivistunud põhjamastiksit ning kohati pindmist roostet. Kuid läbivaid auke ei leidnud ühtegi. Selle asemel teeb meele mõruks, et omanik oli autot maasturina kasutanud. Põhjaalune oli ikka korralikult mõlki aetud. Mõlkis olid nii karbid kui esimesed poolraamid, ent kõige hullemad olid karbi ja poolraami vahelised risttalad. Mõned lähivaated
Tagumine osa on küll roostekarva, kuid tugev ja korralik. Kui see pind ära puhastada, peaks järgi jääma ilus plekk.
Siin on näha ka universaali põhja eripära - põrandasse süvendatud jalgade kohad kolmanda istmerea tarbeks. Kuna need võtavad kohutavalt ruumi, ei saanud summuti pütti panna tavapärasesse kohta ning nii asubki universaali sumpa pütt tagasillast tagapool (tuline sumps otse bensiinipaagi kõrval???). Veidi sai pestud ka mootoriruumi, kuid sellega tuleb veel eraldi tegeleda kui see on komponentidest täiesti puhtaks võetud.
Sm Mirski jõudis töölt ning nägi enda üllatuseks hoovil kummuli keeratud autokeret. Veel enne kui ta jõudis tuppa abikaasat tervitama, huvitas teda mismoodi ikka selle kivinenud mastiksi põhja küljest kätte saaks. Linnariided seljas haaras mees gaasilambi ning süütas autopõhja.
Kuna juba hirmus pesupäev oli käimas, käisin üle ka mootori ja mitmed väiksemad komponendid. Nii on nendega juba palju mõnusam edaspidi tegeleda.
_________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: P okt 04, 2009 10:49 pm Postita teema:
Sohver kirjutas:
Ei ole küll minu asi, nagu ühes eesti seebikas veteraan näitleja tavatseb öelda, kuid eelnev pildimaterjal tõestab veenvalt, et parema väljanägemise nimel tuleb ikka mootor maha võtta?
Ah see mootor ... Nojah ... sellega läks niimoodi, et ... ta oli ju väga must ja ega ta väga hästi ei käinud kah ja ... raske oli aku raami värvida sedasi ja ... siis siin üks õhtu sai veidi muterdatud.
Kusjuures avastasime väga leidliku insenerlahenduse. Radika ette, sisendvee lõdviku otsa oli paigaldatud tihe sõel, mille eesmärgiks oli püüda kinni mootori jahutussärgist pudenevad katlakivi purukesed. Ikka selleks, et radikat ära ei ummistaks. Meenub ka, et vana omanik mainis, et ta sõitis veega ja seda sõela peab vahel puhastama. Nagu näha, on siis sodi kõvasti sees.
Mootoriruum tahtis väga põhjalikku puhastamist, enne kui siin üldse kannatas edasi toimetada.
_________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Aug 25, 2006 Teateid: 326 Asukoht: Harjumaa, Hüüru
Postitatud: E okt 05, 2009 10:24 am Postita teema:
Tore on vaadata teie tegemisi Volgade kallal. Pean piinlikusega tunnistama, et ma pole Volga juures ammu enam midagi teinud kui ainult sõitnud. Kuigi tegemist oleks.
Ja see Kuumaveesurvepesur, tundub asendamatu. Tuleb Jõulumehele kiri saata _________________ Volgatu seltsimees
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: P okt 11, 2009 10:40 pm Postita teema:
Vahepeal on garaazis olnud rahulik töömeeleolu. Pärast auto põhjalikku pesemist oli vaja mõelda, et mida selle kerega siis edasi teha. Olen kogenud kahe Volga juures, et uuele värvile vana värvi alla jätmine toob kaasa pahad tagajärjed. Esialgu on küll kõik ok, kuid umbes aasta möödudes hakkab uus värv miskitmoodi vanaga reageerima ja mullitab üles. See juhtus meie sm Västrikuga kahasse tehtud valge Gaz 24 juures ning sama saatus tabas ka kastivolgat. Originaalvärviga seda probleemi pole täheldanud, kuid üle värvitud pindadega küll.
Samas on alati olnud tüütu probleem, kuidas vana värv auto pealt kätte saada. Traathari on jube räme töö, fiiberketas umbes sama räme, kuid rikub pealegi veel plekipinda. Paha ka ju kogu see värv pealt pulbriks lasta ja siis endale sisse hingata. Plekipind peaks kah sile jääma, et seda pärast asjatult pahteldama ei peaks. Mirski küsis nõu Märt Aarnelt. Tema ju toimetab ainult haljaste plekkidega. Autorestauraator soovitas ikkagi keemilist eemaldust. Kahjustab kõige vähem plekki, ei kuumuta pinda ja kokkuvõttes kõige lihtsam meetod ka. Meie olime kunagi eelmise auto kerel proovinud, kuid ei saavutanud tulemust.
Seekord lugesin esmalt läbi värvieemaldi kasutusjuhendi. See tuleb pinnale kanda ja siis lasta tal rahulikult toimida ca 20 min. Vahepeal võib pinnale kanda teise kihi, et toime tugevam oleks. Ja usute või mitte - see toimis. Esimesel pildil siis universaali kapott, mis esmalt lihtsalt "sulas" 20 min. Siis kandsin teise kihi, ootasin veel ca 5 minutit ja lükkasin lihtsalt pahtlilabidaga värvi maha (teine pilt). Ja siis veel paar korda kasta keemiaga ning pind ongi puhas.
Meil oli selline tore garaazipäev. Rahvast tuli kokku palju. Kodanik MTJ juhataja võttis ise ühendust ja küsis, kas ta saab päevaks appi tulla. Tõi koguni kringli kaasa ja tõmbas töötunked selga. See on tore, kui kohtub sarnaste huvidega inimestega tavapärases töörutiinis, mitte vaid foorumis või üritustel. Andrus tuli hindama kere seisukorda, mis minu hinnangul näitab päris halbu väsimise tundemärki. See on hea tunne, kui inimesi käib ja nad tahavad omalt poolt kuidagi kaasa aidata. Siis vähemasti pole oma hädadega üksi.
Mirski alguses serveeris teed ja "pani flööti" (nii on muideks tänapäeval kombeks öelda ajaviiteks lora ajamise kohta???). Kuid lõpuks haaras temagi pintsli ja labida ning keskendus põhitegevusse. Nurga tagant hiilis välja salapärane mees. Tartust oli saabunud onu Gazik. Seekord oli seltsimehel hõlma all mitte tavapärane 12kg arbuus, vaid külakostiks oli kaasa võetud hoopis tutikas universaal Volga tagaklaas.
Kes veel ei tea, siis sm Gazikul on arbuusidega eriline suhe. Tartust ei saa ma kunagi ilma arbuusiagooniata minema. Viimati Tartus kohtusin onu Gazikuga Tartus südaöö paiku ülikooli ees. Ja siis teatas mees särasilmi, et nüüd "teeme poisile päkad silma". Ning võttis põuetaskust hõbelusikad ja pakiruumist 10 kilose arbuusi. Pervert rsk. Ja nii me siis istusime kõik Tõnissoni kuju all ja lahendasime seda marja. Üks kord enne seda tahtis ta mind mürgitada Hiina autode ja arbuusi kompotiga.
Aga niimoodi me siis tegelesime ulatusliku värvieemaldusega. See võttis oma aja. _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: P okt 11, 2009 11:54 pm Postita teema:
Värvi eemaldamine on tegelikult üsna loominguline tegevus. Muudkui määri pintsliga ja lükka labidaga. Iga tõmbega läheb ta paremaks ja nii varsti ongi plats puhas. Esmalt lükkasin puhtaks parema külje ja kohese roostetamise hirmus määrisin ta kokku buvanooliga. Tegelikult polekski seda vaja olnud. Vasaku külje jätsin juba haljaks. Ainus mida see keemia ei võta on epopahtel. Need üksikud parandatud kohad (tagauksed ja koopakaared) on kenasti näha. Need tuleb mehaaniliselt eemaldada.
Samamoodi läks pikkamööda katus haljaks ning kapotialune lukutala. Katus on sellepärast laiguline, et keemia jäägid on eemaldamata. Kui nüüd see katus lahustiga puhtaks pesta, jääb järele täiesti sile pind.
Värvi eemaldamine võib paljudele tunduda kohutavalt mahukas töö ja võib olla isegi mõttetu. Tegelikkuses on nii, et värvi täielik eemaldamine igalt poolt aknavahedest ja pragudest nõuab üksi rahulikult toimetades umbes nädalajagu tööd. Aga järele jääb maha absoluutselt ideaalne sile plekipind. Ilma kriimudeta, värvitäketeta ja roostepesadeta. See pind ei vaja enam mingit pahtlit, ainult mõlgitud kohtadest. Samas leiab niimoodi üles KÕIK roostepesad, neid saab puhastada kerge vaevaga drelli otsa pandud harjaga. Pole tolmu ega muid hädasid.
Tavaliselt ei eemaldata taolistel projektidel kogu värvi, vaid käiatakse puhtaks ainult roostekolded. Ka mina tegin nii eelmisel autol. Tulemus oli palju vaevarikkam, sest kõiki koldeid ei avastanud ju kohe. Lisaks jäi siis järele auklik värvipind, mida pidi hakkama täis pahteldama. Kõik värvi sisse käiatud augud jäävad ju muidu pärast näha. Lisaks kipuvad nende aukude servad ikkagi aasta pärast välja kuivama. Tee kui hästi tahad. Alati oli probleem, et kui suurde värvitäkkesse peaks pahtlit panema ja kui väiksesse kriimustusse mitte. Noh ja siis on ju veel häda, et kõik mõeldavad urkad tuleb karestada, sest muidu ei jää värv kinni. Mida paksemalt on autol värvikihte, seda rohkem kuivab ta pärast sisse, seda kumeramaks lähevad nurgad ja võltsimaks ilme.
Ühesõnaga, mulle tundus, et värvi eemaldus on niivõrd lihtne töö võrreldes muude töödega, et lasin aina pintslil välkuda. Kui piisavalt kasta, eemaldus värv isegi sama pintsliga pühkides. Pole tolmu ega miskit. Pole neid riske ka mida muidu kujutab liivaprits (pleki välja venimine) Ning boonusena saan originaalvärviga sama jubeda tulemuse - kõik pleki valtsivead, lained ja raspli jäljed jäävad värvi all näha. Ja seda ma ona universaali juures tahangi - võimalikult autentset ilmet.
Ja nii ma siis kraapisin. Võtsin puhtaks ka kõik pinnad, mis salongis kere värvi jäävad.
Tagapaneelid on kohtati pindmise roostega, kuid üldiselt säilinud originaalina.
Meenutades, millist vaeva nägime eelmisel autol kapotialuse karestamisega ja täitekrundi lihvimisega, kandsin ka sinna keemia. Siin oli nokkimist veidi rohkem, kuid ei midagi võimatut.
Vot sedasi. Need pildid pole kaugeldi veel lõplikud. Siin on auto lahustiga pesemata ja vahepeal igavusest oleme teda veel paremaks nokkinud. Üldiselt lõpptulemusena ei jää nähtavatele kereosadele mitte kübetki värvi. Hea on toimetada, nagu tutikas kere oleks _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Feb 22, 2009 Teateid: 5 Asukoht: Rae vald, Harjumaa
Postitatud: E okt 12, 2009 12:13 pm Postita teema:
Täitsa tubli ettevõtmine, jõudu ja vastupidamist projektiga.
See keemia on küll üks põnev asi, tekkis küsimus, et kus sellist vahendit liigub või otsida tasub? Palju seda terve auto peale ka kulus?
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1211 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: E okt 12, 2009 5:15 pm Postita teema:
Seda värvieemaldusvahendit oleme ostnud ehituspoodidest.
Kasutanud olema "Solmaster" ja "Wenflex" toodet, müügil on ka mingi läti toode, seda on proovinud MTJ juhataja, ehk kommenteerib...
Läti toode oli 1L 80.-
Solmaster 2,3 kg 299.- (K rautakesko)
Venflex 2,5 kg 340 (KEY)
Tore näha,et seltsimehed ikka ehitavad ja teevad midagi. See Solmaster värvi eemaldaja võib hinnapoolest kallis olla aga enda kogemustest võin öelda,et kui autol on rohkem kui 2-3 värvikihit siis mõtekam on see osta! Samas oleneb ka mis värvi(värvidega) üle on kere üle võõbatud kunagi!
Kokkuvõttes ikkagi maitseasi!
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.