Valge Gaz 2410, Sõbra G/K

Sm.Tihhonov · Seltsimees Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi

Eestimaa on väike ja ega siin midagi nii teha ei saa, et naabrimees ei teaks. Tuleb leppida faktiga, et Sõbra G/K sisu on avalik informatsioon. Lihtsam on kõik kohe ausalt lahti kirjutada, kui seltsimeestele eraldi olukorrast ülevaadet anda. Seda enam, et ka garaazikooperatiivis sees hakkavad kogunema sisemised pinged. Meie kollektiiv tahab järgmisel päeval alati lugeda uudiskirja eelmise päeva tegemistest. Ja kui seda ei saa, läheb tuju ära ja motivatsioon langeb.

Ühesõnaga, meie tore sõber ja seltsimees LMSÜ Tööjõureservid tootmisosakonnast otsis endale sobivat Volgat, mille baasil hakata arendama hobivahendit vanasõidukite rallisõiduks. Mina hängisin temaga niisama mõnikord seltkonna mõttes kaasas. Kuni ühel päeval tuli sõita Narva.

Läksime sinna vaatama seda objekti:

Auto oli selline poolkõva. Ilusti originaalvärviga auto ja vähe sõitnud, kuid väga pikaks ajaks seisma jäänud. Kere oli küll avariivaba, kuid korjanud igasse serva veidi roostet. Sealjuures põhi, karbid ja koopad olid roostest täiesti puutumata, ideaalses korras. Salong oli väga korralik, uksed käisid ülihästi ja üldiselt jättis sellise hoolitsetud mulje. Üldpilti rikkusid mitmed vandalismi jäljed. Auto seisis aastaid suvilas garaazis ja pätid käisid seal lammutamas. Lukud olid puruks keeratud, osa klaase sisse löödud ning tagaluuk kangiga lahti väänatud. Autot müütas üks autoplats. Nad olid osa vigu küll aerosool värvidega parandanud ka katkiste klaaside asemele ka uued aknaklaasid lõiganud, kuid veidi õnnetu üldmulje reetis, et peale tugeva avariivaba kere siin enamat pole. Auto käivitus omal jõul, kuid mootori töö polnud kõige parem.

Pärast tunniajast kirglikku vaidlust (meil omavahel) otsustati jätta see auto sinna maha ja sõitsime Tallinna tagasi. Liiga palju värvida ja tema tehniline seisukord ei tundunud usaldusväärne. Paar päeva hiljem veendusin, et miski selles autos jäi mind kummitama. Ta ei läinud meelest ja mida päev edasi, seda parem ta mulle tagantjärele tundus. Viimaks võtsin automüüjaga ühendust, tegin oma pakkumise ja kinnitasin ,et see pakkumine kehtib ainult juhul kui ta selle oma kuludega mulle Tallinnasse maja ette toob. Mina ei viitsinud keset talve Narvast suvekummidega ja ilma ülevaatuseta tagasi sõita.

Paar päeva hiljem oligi loom mul kodus maja ees. Mul puudus igasugune arusaam, miks ma seda tegin, kuhu ma sellega lähen, milleks mulle järgmine Volga, milleks mulle valge Volga, kes selle korda teeb ja üldse olen ma peast täiesti segi läinud. Et endas mingit selgust rahu leida, pesin ta pealt puhtaks, kruttisin znaki ette ja sõitsin ülevaatusele. Laagris kasvuhoonete juures olen ikka harjunud käima. Seal on kodanikul endal ka angaaris valge 2410 ja vanatehnikasse suhtutakse hästi. Volga osutus kokkuvõttes ülevaatuse kõlbulikuks. Suuremaid vigu polnud ühtegi. Kuigi veermikus esines mõningaid lokse kogu asi tahtis ikkagi üle käimist.

Kasutades ära valget aega, tegin temast siis ostupäeval mõned pildid ka.

Esipõll oli mõlkis ja sprayga värvitud. Samuti tagaluuk. See oli kunagi kangiga tagurpidi pööratud.

Mõned iluvead veel lähemas vaates.

Aga salong oli täiesti OK. Kuskilt ei narmendanud midagi. Peale selle puitimitatsiooni, mis muidugi klassikaliselt mulliliseks oli tõmbunud.

Viisin ta koju ja panin garaazi. Otsustasin umbes kuu aega temaga mitte tegeleda.
_________________
Terve aasta poole aastaga

Grupp Seltsimehi · Postitatud: T mär 23, 2010 2:33 am Postita teema:

Esimestel piltidel on Volgal korrektsed pakiraamid. Viimastel piltidel neid enam ei ole - kuhu need jäid?
Kahtlustame, et sellest Volgast tuleb jällegi 1 laiamise auto.
Angelina Nikolajevna pakiraam jäi Ivanovo (RU) piirile kraavi. Mis sellest autost edasi sai - need kes teavad, need teavad.

Sm.Tihhonov · Postitatud: T mär 23, 2010 4:09 pm Postita teema:

Austatud Grupp Seltsimehi. Raam on garaazis seina ääres püsti. Võtan selle järgmine kord sööklasse kaasa.

Aga jätkates valge Volga lugu.

Enne kui Volga garaazi seisma panin, tagusin talle peale rattakilbid ning kruttisin nina peale kollased udulambid. No et siis oleks garaazis ilusam vaadata kui seal lund rookimaks käin. Kuna pakiruumis oli ainult 2 originaal plastik kilpi kaasas, otsisin riiulilt 3102 kilbid. Tegin veel viimase sõidu, käisin tankimas. Hämaras tundus päris enam-vähem auto.

Mõnikord käisin garaazis vaatamas ja mõtteid kogumas. Tõtt öeldes ei tulnud ühtegi mõtet. Tal oli küll ilus sile kere ja originaal värv, kuid viimne kui üks keredetail oli värvikahjustustega. Uksed käisid hästi, kuid uksevahed olid roostes. Salong oli küll korralik, kuid ma olin juba unustanud kui odav ja prosta on 2410 tehase originaal komplektsus. Tehnika oli ligadi-logadi, rattad all kõverad, soojendus ei töötanud ja omal jõul oli ta võimeline käivituma üha harvemini. Pealegi, universaal oli pooleli, 3102 projekt on ka tegelikult pooleli, kastikas tahab kapitaalremonti ja minul seisab nüüd garaazis valge 2410! Ja niimoodi hakkas lõpuks iga kord kõht valutama ja läksin tuppa ära.

Üldiselt olin kahevahel. 2410 mulle endale väga meeldib, kuid kust võetakse see aeg, et temast korralik auto ehitada. Müüa ta lihtsalt samamoodi maha? See mõte nagu ka väga ei meeldinud, sest tegelikult tahaks ju 2410-ga ikkagi suvel sõita ka. Pealegi on meie must 3102 sihuke kangust täis elukas, et temaga ma sel aastal sõita ei kavatse. Lõpuks otsustasin, et selle auto võiks küll maha müüa, kuid mitte kohe ja rondina, vaid kunagi tulevikus. Mõõduka eelarvega võiks ta seada niisugusesse korda teha, et temaga oleks mõnus sel suvel sõita. Midagi ideaalset siit ei tule - kulud ja ajaressurss tuleb hoida kontrolli all. Siit võiks saada sellise mõnusa sõitmise auto, mitte paduoriginaal museaali. Vaatasin neid kroomitud kilpe 2410 all ja tekkis idee ehitada sellest omaaegne tsivilisti unistuste-Volga. Kuna 3102-te ei saanud tervikuna keegi kätte, siis ülbitseti ju kergelt tuunitud 2410-ga. Neile tehti n.ö. Min.Nõukogu Autobaasi tuuningut, ehiti seest ja väljas 3102 juppidega.

Vähemalt tekkis mingi visioon - odav tuuninguprojekt. Suvel hää kulgeda. Samal ajal võib hingerahu mõttes teda ka müütada. Kui hind on õige, võib maha müüa. Kuid mine tea, äkki hakkab nii meeldima, et ei tahagi ära anda.

Selle teadmisega asusin teda lahti monteerima. Sõber Andrus tuli ka appi, sest loom ei olnud enam nõus käivituma. Karpa oli lõppenud. Pärast paaritunnist jukerdamist sõitsime temaga sahinal üle lume värvitöökotta.

Kergetsest värviparandustest algab tavaliselt suurem projekt. Paari päeva pärast käisin töökojas veidi abiks. Võtsin teda ise lahti, et mehed midagi ära ei lõhuks. Esipõlle ja nurgad panin uued, ei viitsinud vanu sirgeks kolkida.

Samas kohas samal estakaadil on seisnud ka ühe teise seltsimehe auto. Kaldi, miks me sellest kõigest nii vähe teame?

Tagaluugi koputas plekksepp sirgeks. Ei hakanud teda vahetama, sest ta oli muidu küllaltki sile ja väga hästi säilinud detail.

Värvitööd said päris hästi tehtud. Läbi lumetormi sõitsin temaga koju. Garaazikooperatiivi ees jäime rämedalt hange kinni. Edasi-tagasi paarutades katkesid geneka rihmad. Üldiselt olime hädas. Niimoodi jäi ta sinna seisma paariks kuuks.

_________________
Terve aasta poole aastaga

Denis23 · Postitatud: T mär 23, 2010 4:14 pm Postita teema:

Tihhonov teie olete manjakk, minul on hea meel et ma ei ole kõige suurem manjakk siin linnas.

Zaparov · Postitatud: T mär 23, 2010 5:13 pm Postita teema:

Väga huvitav mõttekäik, ehtida GAZ 2410 ,siis GAZ 3102 detailidega. Kuigi ma olen rohkem algsete konseptsioonide pooldaja, julgen selle mõtte heaks kiita. Tundub piisavalt huvitava ettevõtmisena, mina igatahse kavatsen seda teemat jälgida edaspidi.

Väravamehaanik · Postitatud: T mär 23, 2010 10:49 pm Postita teema:

Sm Mirski · Postitatud: K mär 24, 2010 12:26 pm Postita teema:

Täitsa hea nali,...... ma kujutasin vaimusilmas seda kõike ette. hea et sai just tualetis ära käidud, muidu oleks naerust tilgad püksi jäänud.
Meil muideks on üks must käru, kus saab kastis püsti seista. Vaja vaid roostevaba käsipuu ja mikkrid paigaldada.

Sm.Tihhonov · Postitatud: K mär 24, 2010 5:10 pm Postita teema:

Ei ole siin püksi tilgutada midagi. Jutt jumala õige. Selleks peakski keset tänavat püsti seisma ja ruuporisse karjuma, et kõik juba kaugelt tola näeksid. Siin pole terve mõistusega midagi seletada, kui ühel pool on must, kandiline ja pruuni sametiga ja teisel pool valge, tavaline ja kotiriidega. Endalgi võtab pidevalt kukalt kratsima. Ilmselt kumab siit läbi tugev enesepiitsutamise alge. Hall kotiriie paneb suvel mõnusalt ülekere kihelema ja autost väljudes saab laheda suraka. Kummimatt levitab kirbet haisu ja kivikõva plast armatuur koliseb nii muhedalt. Lisaks mõnus vibra ja bensiiniving. Igapäevaselt mugava välismaa autoga sõites hakkad sellest ehedast masinavärgist puudust tundma.

Valge oli probleem. Kuid selle probleemi lahendamisega ei tahtnud miskipärast keegi meist tegeleda. Isegi Mirski polnud kuigi entusiastlik? Rolling Eyes

No ja selleks, et ei oleks nagu sama pikk kui kõigil teistel, vaid kasvõi hästi natukenegi pikem, peabki hakkama tuunima.

Paraku - ega siin suurt midagi ju tuunida polegi. Nagu juba teises teemas on põgusalt mainitud, läks siiski hulluks projektiks. Mirski hakkas tuunima kapoti alt:

ja mina hakkasin tuunima salongi, kere ja elektrilisasid:

Esialgu tuunisin soojenduse ahju maha. Auto ei läinud üldse seest soojaks, kuigi soojenduse kraan oli uus pandud. Lammutasin armatuuri maha, nikerdasin ahju välja, lammutasin selle laiali ja mulle vaatas vastu täiesti kobe radikas. Imestanud selle nähtuse üle, teatas Mirski, et tegelikult oli ta kapoti all lammutamise käigus avastanud, et mingi sitatükk olnud selle toru ees, mis salongiradikasse läks. Aga ta ei taibanud mulle öelda. Noh ... lihtsalt kommunikatsioonihäre. Valasin kindluse mõttes radika keevat vett täis, see soojendes ühtlaselt ja läbi ei tilkunud. Panin kõik sama targalt kokku tagasi.

Järgmisena tuunisin ära mullitava armatuuri paberi. Istmed ootasid puhastamist ja kohendamist. Siin pildil juhiiste lähivaates. See tuleb lahti võtta ja veidi kohendada. Poroloon haiseb ja on vanadusega tatiks muutunud.

Kapotialune läbis mõningase puhastuskuuri. Tsinkimist ja värvimist vajavad detailid on kokku korjatud.

Aku raam ja selle ümbrus oli hapet saanud ja kole. Selle värvisin ära. Tegin väikse kohtvärvimise ja hajutasin ühtlaselt. Pildil on halb valgus, tegelikult sai päris hea.

Ülejäänud jupid jagas Robi kahte hunnikusse - tsinki ja värvi. Tsinkimisega on lihte. Tuleb lihtsalt viia ja tuua. Värvimisega on rohkem jama. Esmalt korralik pesemine, siis keemia ja traatharjaga vana värvi eemaldus, uuesti pesu ja alles siis saab värvida. Sinna läks paar õhtut.

Enamus asju värvisime mustaks. Lasin spetsiaalselt segada tugeva PUR värvi, poolmati läikega. Et jääks ehedam.

Üldiselt püüdsime teha nii nagu originaal oli. Osad jupid olid enne hõbedasd ja need värvisin ka nüüd matt hõbedaseks. Orki lendasin karteripõhjaga, mida püüdsin katta mingi eriti tugeva paksu hõbedase värviga, kuid see jäi läikv, imelikult hall ja suht jube.

Tegin samal ajal ära ka mõned välised ehisvidinad. Kuid irooniline on see, et mootori klapikambri kaas (millest kogu see värvimise jama algas) ununes kogemata värvimata. Confused

Ei saa ikka kunagi esimese korraga asju lõpuni.

_________________
Terve aasta poole aastaga

Sm.Tihhonov · Postitatud: K mär 24, 2010 6:15 pm Postita teema:

Edasi läks juba päris rajuks pedereerimiseks. Seda siis nii Mirski kapotialuses tuuninguprojektis, kui minul kabiinis. Selgus, et mootoril oli ühel silindril rõngas puruks. Sai pandud kõik uued rõngad ja ma mõtlesin, et sellega see asi piirdub. Aga ei. Meil käib palju külalisi ja igaüks annab mingi mõttetera. Ühisaju mõtles lõpuks ikkagi välja, et mootori peale tuleks teha põhjalikum hoolduskuur. Kõik lammutati osadeks ja mingi tegevus nüüd seal laua peal käib. Ma täpselt ei tea. Vahepeal otsiti õlipumba hammasrattaid ja üldse võtab see asi veidi ulmelise pöörde. Mina tahtsin alguses lihtsalt mootori pealt ära pesta. Kastikas ka raputab ja lonkab, aga sõidab juba mitmendat aastat.

Aga ma püüan mitte sekkuda masinaruumi tegemistesse ja näpin edasi oma ilujunne. Kuna algsed kontseptsioonid jätsid auto viimistlemisel valikuvabadust, otsustasime tuunimisega veelgi kaugemale minna. Näiteks kolisime armatuuril olevad lülitid ümber keskkonsoolile, nagu 3102-el. Aga sinna jäi üks tühi lüliti koht. 3102-el on 4 lülitit, 2410-el aga ainult 3. Pööbli Volgal polnud tagumist udulaternat. See ajas marru, sest mul oli mõte panna lülititele 3102 kroomitud võrud ümber, aga kuidas ma nüüd siis saan? Kolmes augus on kroomiga lülitid, neljandas aga mustast plastist kate. Tuli mõelda välja vajadus lisa lüliti järele.

Uksi korralikult käima sättides puutusin kokku probleemiga, et parem küljeaken käis kohutavalt raskelt. Tõstukiga oli mingi jama. Siit süttis idee, milleks kasutada tühja lüliti kohta. Meil vedelesid juba pikka aega seina ääres Volga originaal elektriakende tõstukid. Keegi ära ka ei viinud kuigi olin mitmele pakkunud. Mitu aastat olin mõelnud, et peaks nad lõpuks minema viskama. Kuradike vasakul õlal sai minu võidu ja õela irvituse saatel hakkasin installeerima Volgale elektriaknaid. Neid samasid, mida ma kunagi 3102 küljest rohke venekeelse oskussõnastiku saatel ära olid kiskunud. Kes oleks osanud arvata ...

Tegemist on siiski uuema Volga originaal lahendusega mistõttu poldiaugud klapivad. Külge nad said ja otse akult toidet andes hakkasid tööle ka.

Edasi tekkis küsimus, et millega neid juhitda. Tõstukitega kaasas olnud lülitid olid moodsad. Nagu Opel Omega omad oleks. Mina tahtisn, et kõik jääks nagu Min Nõukogu baasis tehtu ja seega tuli kasutada Volga originaalseid lüliteid. Esmalt toide. Uurides kaitsmekarpi selgus, et sinna on jäetud ilusti kõrvuti kaks resev kaitset. Selge, mõlema ukse jaoks oma toide.

Vedasin ustesse juhtmed läbi originaal kummiluti, näha midagi ei jäänud. Kaitsmekarbis tegin vajalikud ühendused ja tõin eraldi toited lülitite juurde. Aga edasi läks huvitavaks. Oli mõte kasutada alektriantenni lülitit ja selle peal ilma markeeringuta nuppu, kuid see mõte läks lörri. Aken ja antenn töötavad veidi erinevatel põhimõtetel. Antenn saab massi otse kerest ja mootorisse tuleb kaks + juhet. Üks ühtepidi, teine teistpidi liikumiseks. Lülitile tuleb toide ja see annab siis vastavalt ühele juhtmele voolu peale. Aga ankad töötavad polaarsuste vahetamise põhimõttel. Mootorisse lähebki ainult kaks juhet ning andes + ja - ühtepidi, sõidab aken alla, vastupidi ühendades sõidab üles. Olemasoleva elektriantenni lülitiga seda süsteemi tööle ei saaks, kui just hirmsat releede süsteemi ei ehitaks. Päris nõutuks võttis.

Aga kaks pead on parem kui üks. Kahepeale Mirskiga jõudsime reaalse lahendini, kuidas saab kasutada Volga originaal lülitit ja ilma releedeta. Tuleb lihtsalt Volga lülitikorpuse sisse ise koostada vastav lüliti. Õnneks oli mul keldris lüliteid päris palju tagavaraks. Koostasime mitme lüliti sisust ühte ja saimegi niisuguse lüliti, mis vahetab polaarsusi. Mingi kiirelt visandatud skeem ka:

Veidi nokitsemist, ühe korra kipsinoaga rämedalt sõrme lõikamist ja valmis nad olidki. Visuaalne lahendus jäi niisugune nagu oleks tehases tehtud. Ei midagi üleliigset, mitte ühtegi võõrkeha. Akende lülitid asuvad konsoolil originaal lüliti aukudes.

Vot selline tuuninguprojekt.
_________________
Terve aasta poole aastaga

Simmtann · Postitatud: K mär 24, 2010 11:55 pm Postita teema:

Njaa, meitel kunagi oli idee laadakale elektri aknad külge kruvida nii, et lülitiks jääks originaal akna vänt. Aga teostuseni pole me veel jõudnud!

diesel · Postitatud: N mär 25, 2010 9:29 am Postita teema:

tuunige sisemised ukselingid ka ää. vene aeg sai ühel aparaadil kasutatud sisteemi, kus ukse avas peidetud lüljutitiga elektromagnet ja link ise oli butafooria. saab reisijatelt näiteks musu küsida välja laskmise eest.
oleneb muidugi reisijast.
Smile

Sm.Tihhonov · Postitatud: N mär 25, 2010 10:01 am Postita teema:

kaldi · Postitatud: N mär 25, 2010 10:33 am Postita teema:

[quote="Simmtann"] kunagi oli idee laadakale elektri aknad külge kruvida nii, et lülitiks jääks originaal akna vänt.
Hommikust.
Ei ole mina küll mingi elektri-insener, aga see akna vänt-ümberlülitiks on tõesti tore mõte. Keerad veidi päripäeva- liigub klaas alla ja vastupidi. Mis Sa Martin ikka selle uksepolstri augutäiteks paned. Shampapudeli kork on ju nõme.

Teie usinus ajab mindki tõsisemalt oma valge 2410 poole vaatama. Ehk panen ka paaki bensiini, sõidan soojaks ja hakkan nokitsema. Müügist ei tule vist midagi välja.
Kaldi

Janovits · Postitatud: N mär 25, 2010 10:49 am Postita teema:

Rõõm näha ja kuulda,et päälinna meestel mustade masinate kõrvale ka valgeid hakkab tulema.Valged nagu lõunaosariikide meeste pärusmaa.
Parimatega
Janovit¨
Valge alustab ja võidab

Sm Mirski · Postitatud: N mär 25, 2010 12:52 pm Postita teema:

Eile võtsin lõpuks fotoaparaadi garaazi kaasa.
Minul seisavad erinevad mehaanilised ja koostetööd ees. Kuna mootoriruumis lahtine elektrijuhtmestik segab ka salongi koostamist ja kontrolluuringuid, otsustasin enne muude tööde kallale asumist kinnitada lahtised juhtmed õigetele kohtadele. Selleks on kõik eeldused loodud, mis vaja sai tsingitud ja ülejäänud värvikihi.
Põhilised juhtmed, mis lahtiselt jääda ei tohi on starteri ja generaatori toitejuhtmed ning siis süütesüsteemi osad. Kuna teisipäeval said mootoripadjad vahetatud ja starter kontrollitud, määritud ning paigaldatud, sain ülevaltpoolt juhtmetega tulema hakata.

Mootoriruum tööde alguses. Tsingitud detailid.

Otsustasin enda tegemisi lihtsustada ja kulutasin 10 minutit sorteerimisele. Puhaste asjade sorteerimine pole üldse ebameeldiv töö ja kulutatud aja teeb hiljem kuhjaga tasa, rääkimata närvikava säästmisest.

Siin kaldusin küll esialgu elektriteemast kõrvale kui esimese asjana hakkasin paigaldama kapotilukku. Ma ei teagi miks, aga see detail jäi kuidagi näppu. Valisin välja poldid ja seibid, mis tundusid sobivat. Siis aga otsustasin kontrollida. Meil puudub 24-10 varuosade kataloog seetõttu võtsin ette 24 ja 3102 varuosa kataloogid ning asusin tuvastama.

Kirjutasin koodid välja ning asusin mõõtma.

Sedasi komplekteerisin õiged kinnitustarvikud.

kogu see jamamine võttis palju aega, kuid nüüd said siis õiged poldid mutrid oma kohale ning detailid kinnitatud.

Siis asusin koostama ja kinnitama elektritarvikuid. Siin on näha ka "Volta" kollane tsink ....
Starteri ergutusjuhtme kummikate oli päris hõredaks muutunud, kus kohast võtta asenduskumm. Tegu pole just laialdaselt levinud varuosaga. Tavaliselt ei vedele seda riiulinurgas. Õnneks oli Tihhonov mingi hetk toonud oma varudest ühe kuumidetailide karbi. Sealt seest ma selle detail ka leidsin. Loomulikult oleks seda detaili võimalik poest hankida, kuid kell 22:00....on tegemist ikaldusega. just selliste väikeste detailide suhtes on doonorautod head. Ise olen doonotite küljest ära võtnud nii palju pisidetaile kui vähegi oskan (kruvid, poldid, seinid, tihendid jne.).

Eile sain siis niivähe tehtud.




Kodu	Foorum	Galerii	Kontakt	Kuuluta




Copyright © by Volgaklubi koduleht 2004 Kõik õigused reserveeritud