Volgaklubi kodu Forums-viewtopic-Volga Gaz 21 kapotialuse + armatuuri taastamine.
Kodu
Foorum
Galerii
Kontakt
Kuuluta
  


· Avalehele
· Klubi tutvustus
· Liikmete nimekiri
· Ürituste kalender
· GAZ Ajalugu
· GAZ Mudelid
· Volgad meedias
· Maailm ja mõnda
· Ümberehitused
· Tehnoabi
· Uudiste arhiiv
· Lingid
· Kasutajate nimekiri
· Foorum



Praegu on, 211 külastaja(d) ja 0 kasutaja(d) kes on praegu portaalis.

Sa oled Anonüümne kasutaja. Sa saad registreerida vabalt vajutades SIIA


Volgaklubi foorum :: Vaata teemat - Volga Gaz 21 kapotialuse + armatuuri taastamine.
Galerii  Laadi pilte serverisseLaadi pilte  OtsiOtsi   ProfiilProfiil   Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeidLogi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid   Logi sisseLogi sisse 

Volga Gaz 21 kapotialuse + armatuuri taastamine.
Mine lehele 1, 2  Järgmine
 
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Tehnoabi
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Sõnum
stihl
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 02, 2011
Teateid: 13
Asukoht: Tln, Kristiine

TeadePostitatud: R nov 11, 2011 6:54 pm    Postita teema: Volga Gaz 21 kapotialuse + armatuuri taastamine. Vasta viitega

Tervitus volgameestele!

Kuna abistan jõudumööda ühte lugupeetud kodanikku tema Volga kapotialuse ja mootori taastamisel, siis paluksin abi ka eluaegsetelt "volgaistidelt"


Pisut on juba tehtud:

Mootor,





mis hakkas halvaendeliselt tiksuma, sai maha võetud ning plokk hoolikalt "klaasidega" puhastatud:




Sellega väga probleeme pole. Isegi kaan oli suht heas korras, vajas vaid natuke lihvi, klappide lihvimist ning ühe küünlakeerme asendust (silindrisse sattunud võõrkeha oli küünla elektroodi kõveraks peksnud ning väljakeerates rikkus ka kaane keerme):







Häda on kapotialuste trossidega



Kuidas neid taastada? Kas ikkagi peab selle alumiiniumist otsa küljest ära kangutama, et galvaniseerida? Kas saab seda edukalt tagasi panna....? Või kannatab kusagilt uusi osta. Odavalt = 6¤, mitte rohkem...
Väljamaa autode puhul kannatab.

Teine probleem, kerenumbri plaat:



Servadest on ta korrodeerunud ning must värv, mis kahe kihi ülevärvimise alt välja tuli, ei ole samuti enam esimeses nooruses. Kui see galvaanikasse viia, kas asi võib õnnestuda? Et metallosa saab kena uue ülekatte ning värv jääb puutumata...Või eemaldub happevannis kõik, mis seal peal...
Või tuleb ikkagi uus lasta trükkida ning uuesti kerenumbrid peale lüüa.

Ehk on kellelgi kogemusi...


Viimati muudetud stihl poolt (L nov 12, 2011 11:57 am), kokku muudetud 1 korda
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
diesel
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Apr 04, 2006
Teateid: 101
Asukoht: maal

TeadePostitatud: R nov 11, 2011 9:09 pm    Postita teema: Vasta viitega

birkal on nummerid ju peris viisakad.
seega võib ka asja sisse skännid või üle pildistada, et trükipinna fail tekitada ja siis võib ehk mida vaja on sildiga teha ja hiljem siis näiteks läbi sablooni ää värvida.
???
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
gazik
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 13, 2004
Teateid: 1296
Asukoht: Tartu

TeadePostitatud: R nov 11, 2011 9:23 pm    Postita teema: Vasta viitega

Normaalse kvaliteediga birka saad sa uue osta ja lööd siis sinna ise numbrid peale. Viimati sai sellised üks Gaz 69 armatuur

_________________
AADU KADAKAS
psü-psühhiaater(suiti maal, enamust aega hullumajas) Abiliin ja nõustamine GSM 534 97951
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2744
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: R nov 11, 2011 11:32 pm    Postita teema: Vasta viitega

Mina olen kasutanud happevanni just värvieemalduseks, kui pole viitsinud ise keemiaga jännata. Seega galvaanikas jääb pirkast alles ainult üks läikiv plaat. Tegelikult kahtlen kas sedagi jääb, sest Volga pirka on minu teada alumiiniumplekist ja see peaks galvaanikas üldse ära sulama. Vähemasti olen mitu korda kõrvetada saanud sellega, et viinud tsinki komplektsed uste lukumehhanismid. Aga esiuste omades on üks väike detail alumiiniumist (või silumiinist) ja tagasi olen saanud alati lukustid ilma selle junnita. Mõnikord olen ämbri põhjast leidnud mingi sulanud köndi. Seega mina ei riskiks.

Pirka on ilmselt tõesti parim võimalus uus osta ja uuesti nummerdada. Ainult et need pirkad mis mina olen müügil näinud, on lakkimata. Volga pirkal on originaalis ka mingi mattlakk peal, mis aja jooksul kollaseks tõmbub ja numbrikohtadest maha koorub.

Trosside küsimus on mulle täitsa uus teema. Milleks neid üldse galvaanikasse viia? Pärast roostetavad veel paremini sest rüü vahelt ei saada hapet iialgi kätte. Gaz 21-ga puudub mul kogemus, kuid vähemasti Gaz 24-l pole kapoti all ühtegi katmata trossikõri. Kõik on kaetud kas musta või valge plastikrüüga. Seega olen alati rüü puhastanud või vahetanud, kõri seest õlitanud, trossi (ehk traadi tegelikult) puhastanud, peene liivapaberiga üle käinud ja asi saab väga hea. Reaalselt jääb ju näha ainult trossi otsa paar cm. Kui kole ta ikka saab olla, et kapotialuse üldpilti rikuks?
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
stihl
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 02, 2011
Teateid: 13
Asukoht: Tln, Kristiine

TeadePostitatud: L nov 12, 2011 11:49 am    Postita teema: Vasta viitega

Gaz 21 birka on raud, mis raud (vähemalt sellel isendil) ja happevann ei tee talle midagi. Kuna elektroonikatööstus kasutab trükkplaatide tegemisel sama nippi, et vajaminevad voolurajad kaetakse nitrolakiga ning mittevajalik vask söövitatakse soolhappega maha, sestap ka tekkis see uitmõte, et võiks hapet proovida. On ju birkal samamoodi vajalikus kohas mingi päris kõva must värv peal. (DuPonti lahusti, mis reeglina kõike lahustab, ei teinud halligi)
Aga kui neid uuena saada, on, siis kaotab üritus, muidugi, mõtte.



Trosse peab sellepärast galvaniseerima, sest kui kõik ülejäänu on üle käidud, võivad nad ebameeldivalt silma hakata. Pealegi on nad paljad (nagu ntx. jaguarilgi), ja neid on palju (4)

Kiikasin korraks oma 7a tagasi tehtud vana valge



kapotialla ka, vannitatud kapotitrossid näevad endiselt suht värsked välja.

Aga pilt läks pisut selgemaks, kui kogemust pole, siis tuleb see tekitada; proovin alu/silumiinist osad eemaldada ning must metall üle galvaniseerida.




Sõbragaraazh, kas te 21he radika ribikatikut täies tükis olete proovinud tsinkida....?
24ja oma, mis kunagi sai tehtud, läks vist kergelt öeldes metsa, aga 21 katikul plastosad, mis sulada võivad, puuduvad...
Vähemalt esmapilgul...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2744
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: L nov 12, 2011 11:56 am    Postita teema: Vasta viitega

Siis on Gaz 24 ikka puha moodne auto juba. Temal on pirka kindlasti alumiiniumist. Aga kui te nagunii olete valmis vajadusel uue ostma, siis võid ju vana pulli pärast vannist läbi lasta.

Viimsi garaazi mehed lasevad pidevalt vanemaid ribikatikud kogu täiega tsingist läbi. Saab ilus küll, kuid õnaruste kõrvalt võib hakata kergelt roostetama, kust hapet pole kätte saadud. Samas pole sellest väga lugu, kuna värskelt tsingitud ribikatik kannatab nagunii ainult paar korda vihmaga sõita. Siis läheb ikka rämedalt rooste, nagu näitasid hiljutised kogemused Volta tsingiga.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
stihl
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 02, 2011
Teateid: 13
Asukoht: Tln, Kristiine

TeadePostitatud: L nov 12, 2011 12:21 pm    Postita teema: Vasta viitega

Voltaga on vahel häda, jah, et kipuvad asju ülejala tegema.

Vahel olen kasutanud sellist nippi, et alul lasknud kollaseks tsinkida (see kestab soolakambris poole kauem kui valge) ning pärast õelnud, et ups, tegelt pidid need asjad valged olema, kas olete head ja laste veel valge kah peale.
Jääb pisut paksem ning kestab. Maksma peab, muidugi, topelt.

Ja ega Võru kah targem ole. Ainuke, kes korralikult tegi, oli Norma. (siis, kui neil veel nii hästi ei länud nagu täna ja nad pisitellimustega kah tegelesid)

24 on, muidugi, moodne auto.... Very Happy

Samal ajal, vahel tundub, et 21 on oma aja kohta kvaliteetauto.
Näiteks juhmeklemmid on käsitsi külge joodetud ning ntx. kaitsmekarbi külge poldi + vedruseibiga kinni keeratud. Ehk siis pea igikestev lahendus.
(Kas teate, mis lääne autol veel nii on tehtud? (selline vaevanägamine ei ole eriti levinud) - w124 on hetkel ainuke, mis mälust ette pöörab)

P.S. Uus juhtmekimp, mis sai muretsetud, näeb küll hea välja, aga klemmid on lihtsalt pigistatud, mitte joodetud. (zavod "Avtoprovod" 1978a. - ma kahjuks pole kursis, kas see oli originaaltootja või mitte...)
Tõenäoliselt võtab ka jootekolbi paariks tunniks kätte...et tehasekvaliteet säiliks.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Marko 01ZEI
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Feb 11, 2010
Teateid: 227
Asukoht: Rae vald, Harjumaa

TeadePostitatud: E nov 14, 2011 9:42 pm    Postita teema: Vasta viitega

ka mul oli plaan 21 radikaribikatik saata tsinkimisse ja oleks soovinud sellist tulemust:



aga kuna see ei kesta siis tuli otsida kasutatud asjade huldast kõige viisakam:



teab keegi ka kohta kus tsinkimine õnnestub?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Väravamehaanik
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Feb 24, 2005
Teateid: 412
Asukoht: Kuusalu Autobaasi värav

TeadePostitatud: T nov 15, 2011 9:17 am    Postita teema: Vasta viitega

Mul Voltaga probleeme pole olnud tsinkimise osas, tegelt see pole üldse Volta ja on mingi kõikidele tuttav tädi teatud pimedas koridori kunkus, kuhu saab autoga ukse taha sõita - aga jumal temaga. Igastahes tore tehas, kus saab autoga sees sõita.

Trossi kõrisid tsingitakse nii, et tehakse pikast pulgast rakis, kus ühes otsas on peenike pilu ja teises otsas on keermestatud ava. Sinna tõmmatakse trossi kõri pingule nii, et vedru nagu kohe veniks välja ja keerdude vahed oleks nähtavad ja puhastatavad. Tsingitakse koos rakisega. Rakis vistatakse pärast ära.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
kod. Medvedjev
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Feb 20, 2011
Teateid: 198
Asukoht: Pärnu

TeadePostitatud: T nov 15, 2011 5:17 pm    Postita teema: Vasta viitega

Pirkalt ei loe välja ei mudelit ega aastaarvu. 58? 60? See polegi tähtis minu soovituse puhul. Kui hakkate tsinkima, katke ajastukohaselt ikka valge tsingiga, ideaalne oleks tuhm, matjas pind. Kollast hakati järjest laiemalt kasutama alles 60-ndate lõpul.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
stihl
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 02, 2011
Teateid: 13
Asukoht: Tln, Kristiine

TeadePostitatud: N nov 17, 2011 6:31 pm    Postita teema: Vasta viitega

kod. Medvedjev kirjutas:
ideaalne oleks tuhm, matjas pind.



Kahjuks liiga hilja, kodanikud, juba läks töösse ja tulemus sai silmipimestav (isegi pilti ei saa korralikult teha - välk peegeldub tagasi):





Katiku puhul kohkusin sm. Tihhonovi sõnavõtu peale pisut ära ning võtsin ta korralikult algosadeks, puhastasin erinevate keemiate + karukeeltega, lasin galvaniseerida juppidena ning pärast koostasin.
Ehk kestab rohkem, kui ühe vihmasaju....

Ja kui päris aus olla, siis võin avaldada ka ühe saladuse: galvaanilise katmise lõpptulemus sõltub ikka aluspinnast.
Ehk kui tehas on pinnad siledad teinud, siis jääb asi läikiv, ja kui matid, siis ka katmine jääb matt.

On ju üldteada, et kui detailile teha nö. "kroomiettevalmistus" ja asi pärast hoopis tsinkida, jääb valge tsingi puhul asi ikka väga laikiv meenutades kroomi. Lihtsalt pinnakatte tugevus ei ole kroomiga võrreldav. (s.o. kulub kergemini maha)

Kui tsinkida või kroomida mattpinda, siis tulemus jääb samuti matt.

Miks kodanikel tekib tunne, et "õige" on matistunud valge tsink...? Sellepärast, et keegi pole seda autot uuena oma silmaga näinud ning pärast miinimum 10 aastast seismist tsingitud asi ongi kaotanud oma läike.


Väike näide Volga juppide baasil:



Sile pind on läikiv ning algselt matjas pind jääb pärast galvaanikat samuti matt.



Trossidest: selgus, et pimeda koridori tädi vann on max. 130cm pikk, seega 142 ja poole sentimeetri pikkust kapotitrossi vibumeetodil nagunii tsinkida ei saa.

Pole hullu, saab ka mitteväljavenitatuna:



Rulli kerisin ta pärast galvaniseerimist, kuidas ta vannis vedeles, ei tea....Smile
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
märt väli
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: May 08, 2007
Teateid: 16
Asukoht: Järvamaa-Järva-jaani vald karinu küla !

TeadePostitatud: P jaan 08, 2012 1:23 am    Postita teema: Vasta viitega

Kas pidi ikka selle alumiiniumist otsa küljest ära kangutama ?
ja kuidas õnnestus see hiljem tagasi panna ?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri MSN Messenger
stihl
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 02, 2011
Teateid: 13
Asukoht: Tln, Kristiine

TeadePostitatud: L jaan 14, 2012 11:46 am    Postita teema: Vasta viitega

Jep, need oleks ju happes lahustunud.
Gaasitrossid on terasplekist hülsi küljes, need õnnestusid ilusti lahti kokku panna.
Ribikatiku tross on samuti tehtav, seal sai pressitud trossiotsa trossile külge jätta, sest see on terasest.
Kõige raskem on kapotitrossiga - ots on silumiinist ja trossile otsa pigistatud.
Kuidagimoodi sain ka sellega hakkkama...(jootsin trossile veel igaks juhuks 1/4 muti peale, et ta mingil juhul läbi ei libiseks)
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
stihl
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 02, 2011
Teateid: 13
Asukoht: Tln, Kristiine

TeadePostitatud: R jaan 27, 2012 10:36 am    Postita teema: Vasta viitega

Vahepeal on aeg jõudnud mootori kokkupanekuni.

Seoses sellega taas väike mure, et kas keegi viitsib strateegiliste kohtade jõumomendid kirja panna...?
Raamsaale kaaned Nm...
Kepsusaaled Nm
Plokikaan Nm

Ja kui palju peab uue rasvanööri (mitu mm) soonest enne kokku pressimist nö. välja jätma...(ilmselt automargiti on erinev)

Sm. Mirski laenutas väga vastutulelikult küll hunniku kirjandust (piltidega album, varuosakataloog (väga põhjalik) ja mõned kasutusjuhendid, aga selliseid andmeid neis ei leidu...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm. Metalliotsija
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 01, 2004
Teateid: 574
Asukoht: Käesalu, Keila vald

TeadePostitatud: R jaan 27, 2012 11:05 am    Postita teema: Vasta viitega

Leidsin andmed siit: http://gaz21.ru/files/file16.html Teisendasin sealsed jõukilogrammid njuutonmeetriteks.

Raamsaaled - 122...133 Nm
Kepsusaaled - 67...74 Nm
Plokikaas - 71...76 Nm

Rasvainetest räägib ehk keegi kogenenum seltsimees.


D. Metallov. Ei kolesteroolile!
_________________
Haapsalu EPT
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Reasta teated eelmise järgi:   
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Tehnoabi Ajatsoon on EET Eesti talveaeg
Mine lehele 1, 2  Järgmine
Lehekülg 1, kokku lehekülgi 2

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis
Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis
Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis
Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis
Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis

volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.


Forums ©
Copyright © by Volgaklubi koduleht 2004
Kõik õigused reserveeritud