Volgaklubi kodu Forums-viewtopic-Gaz 2402 (1975), Sm.Tihhonov
Kodu
Foorum
Galerii
Kontakt
Kuuluta
  


· Avalehele
· Klubi tutvustus
· Liikmete nimekiri
· Ürituste kalender
· GAZ Ajalugu
· GAZ Mudelid
· Volgad meedias
· Maailm ja mõnda
· Ümberehitused
· Tehnoabi
· Uudiste arhiiv
· Lingid
· Kasutajate nimekiri
· Foorum



Praegu on, 210 külastaja(d) ja 2 kasutaja(d) kes on praegu portaalis.

Sa oled Anonüümne kasutaja. Sa saad registreerida vabalt vajutades SIIA


Volgaklubi foorum :: Vaata teemat - Gaz 2402 (1975), Sm.Tihhonov
Galerii  Laadi pilte serverisseLaadi pilte  OtsiOtsi   ProfiilProfiil   Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeidLogi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid   Logi sisseLogi sisse 

Gaz 2402 (1975), Sm.Tihhonov
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6 ... 23, 24, 25  Järgmine
 
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Sõnum
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2722
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: R okt 23, 2009 9:48 am    Postita teema: Vasta viitega

See paks pigikiht jääb katusepleki külge alles. Seda pole mõtet eemaldada, kuna see lisab suurele plekile massi, hoiab pleki tihke, ta ei hakka plõnnima ning vähendab hoomatavalt vihmapiiskade krabinat. Vana ja mäda poroloni koorime pealt ära, kuid sinna tuleb kindlasti uus poroloon asemele liimida. Porolooni funktsioon on selles, et ta imeb nagu käsn endasse katuse sisepinnale temperatuuri erinevustest moodustuva kondentsvee. Muidu tilguks see vesi sohvrile pähe.

Niiskete ilmadega autot kasutades ilmselt ei kuiva see poroloon kunagi ära. Eks sellepärast ole ta kah liimutid paksu pigiga, mitte õhukese liimiga. Pigikiht hoiab niiskuse siiski plekist eemal.
_________________
Terve aasta poole aastaga


Viimati muudetud Sm.Tihhonov poolt (R okt 23, 2009 3:03 pm), kokku muudetud 1 korda
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm Mirski
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 06, 2004
Teateid: 1122
Asukoht: Tallinn, Nõmme

TeadePostitatud: R okt 23, 2009 11:37 am    Postita teema: Vasta viitega

Võibolla peaks siis porolooni kui tehismaterjali asemel kasutama midagi looduspärast, mis seob ja vabastab niiskust paremini, seda vastavalt ümbritseva õhu niiskustasemele.
Ehituses propageeritakse jas sel eesmärgil, mingeid põhumatte või kanepitaimest vilti vms.....näiteks.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge MSN Messenger
Zaparov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jun 27, 2005
Teateid: 881
Asukoht: Nõo sohvoos 4 jaoskond!

TeadePostitatud: R okt 23, 2009 1:00 pm    Postita teema: Vasta viitega

Olen sm.Tihhonoviga nõus,et algselt on see materjal mõeldud oma ülesandeid täitma auto laes, ikkagi heade kavatsustega.
Kuid kui juba hallitus ja niiskus sinna sisse saavad siis võib tekkida vastupidine protsess.
Ma ise pakuksin välja sellise lahenduse nimelt sellise müramatti/pigimatt sinna lakke:

Ma ei tea kuidas Garaazi koperatiivi rahaline seis seda lubab aga see materjal ei tohiks ka ulemliselt kallis olla, ma loodan.

Sm.Mirski idee kõlab ka põnevalt, tänapäeval on siiski paremaid materjale saada kui see poroloon.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2722
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: R okt 23, 2009 3:02 pm    Postita teema: Vasta viitega

See sm Zaparovi poolt osutatud materjal paraku on just vastupidi ulmeliselt kallis. 4 lehte pakis ja paki hind vist oli ca 500 krooni. Minu auto lakke paneks vabalt 3 pakki ära. Ja vesi tilguks ikka pähe, sest miski ei ime teda endasse. Ning pigimattide ühenduskohtadest koguneb ikkagi niiskus pleki ja mati vahele ning ei kuiva seal kunagi ära. Poroloon täidab ju samas ka termoisolaatori funktsiooni, et vähendada võimalikku kondentsi teket. Selles mõttes sobiks ka viltmatt, kuid viltmatt ilmselt ei kuiva nii kergelt ära kui poroloon?

Nende kalliste pigimattide efektiivsuses pidin ma kõvasti pettuma 3102 ehitades. See sai üleni pigimatte täis liimitud. Kohati lausa topelt ning igasugustesse kohtadesse kus seda tavaliselt ei käi - uksepolstri alla kile asemele, tagaistmete alla ja seljatoe taha, rattakoobastele, C-piilari siseküljele jne. Kuid kasu oli kogu sellest asjast üsna nullilähedane. Mina tunneta, et ta seest vaiksem oleks kui tehase originaalauto.

Ma ei näe tegelikult ka vajadust otsida mingit alternatiivset materjali, sest miks ma peaksin üritama teha teda paremaks kui tehase auto oli? Pealegi on ta säästuprojekt, kus raha loetakse päris mitu korda enne kui välja antakse. Vana poroloon kestis 35 aastat igapäevast ekpluatatsiooni ja täitis oma funktsiooni. Seega kui uus poroloon sama kvaliteetne oleks, olen tänases olukorras tagasi 66 aastaselt. Võib olla veelgi hiljem, sest antud auto toodetakse nagunii "lattu". Ma ei usu, et ma temaga eriti tihti sõitma hakkan. Veel vähem vihmaste, külmade ja koledate ilmadega. Küll ta saab hea niisama kah. Seega ilmselt eemaldan lihtsalt kõdunenud porolooni, lasen vana pigi soojaks ja liimin sama pigi peale uue porolooni.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
insener
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jan 14, 2007
Teateid: 297
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: R okt 23, 2009 4:00 pm    Postita teema: Vasta viitega

Sm.Tihhonov kirjutas:
Nende kalliste pigimattide efektiivsuses pidin ma kõvasti pettuma 3102 ehitades. See sai üleni pigimatte täis liimitud. Kohati lausa topelt ning igasugustesse kohtadesse kus seda tavaliselt ei käi - uksepolstri alla kile asemele, tagaistmete alla ja seljatoe taha, rattakoobastele, C-piilari siseküljele jne. Kuid kasu oli kogu sellest asjast üsna nullilähedane. Mina tunneta, et ta seest vaiksem oleks kui tehase originaalauto.


auto mürasummutus on väga peen teadus.

enne mürasummutusega tegelema hakkamist on kõige mõtekam otsida üles, kust müra liiga palju tuleb ja tegelda siis nende mürataseme vähendamisega. vene auto juures on see eriti aktuaalne.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Volgaomanik
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jul 04, 2006
Teateid: 142
Asukoht: Tartu

TeadePostitatud: P okt 25, 2009 4:35 pm    Postita teema: Vasta viitega

Lugedes seda juttu ja vaadates pilte tagumistest poolraamidest, jäin mõtlema, et kas see mingil moel asja ei paranda, kui näiteks tagumised põhjaalused poolraamid keevitusest lahti puurida ning uute vastu vahetada ?


Khm... ei taha mõeldagi, missuguseks mu enda auto põhjaalused tööd kujuneda võivad...
_________________
http://autoblogi.blogspot.com
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2722
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: K okt 28, 2009 3:08 pm    Postita teema: Vasta viitega

Volgaomanik kirjutas:

Khm... ei taha mõeldagi, missuguseks mu enda auto põhjaalused tööd kujuneda võivad...


Sm Volgaomaniku mure pole arvatavasti väga põhjendatud. Sest piltide järgi hinnates annaksin tema auto kerele päris kõrged hinded.

Olen aegade jooksul jälginud erinevaid universaale nii piltidel kui elusuuruuses ning arutanud targematega. Silma on hakanud üks ühine nimetaja - kui universaali kere on probleemne, siis selle reedab esimesena tagatiiva ja tagaukse vaheline viik. Miskipärast on väga paljudel väsimuse märke näitavatel autodel tagatiivad ukse juurest justkui üles tõusnud nii et viigid on täiesti paigast ära. Olen veendunud, et probleemi tuuma võib otsida auto alt ja karpide tagumistest nurkadest ning taoline probleem tõuseb esile siis kui kere pidevalt üle koormata või on näiteks karbi vahelehed mädad.

Sest asjasse süvendes võib teha lihtsaid järeldusi. Kui kere jõhkralt üle koormata, suruvad vedrude otsad liigsuure jõuga poolraamidele. Kui nüüd kere vetrub nende vedrude otsas, saavad raamide otsad veel mitmekordse koormuse. Poolraamid kinnituvad esimesest otsast ristitala külge ning risttala omakorda sisemistele küljekarpidele. Küljekarp moodustab kandva terviku koos vahelehe ja väliskarbiga. Karbist kasvab sujuvalt välja ukseaukusid sisaldav küljepaneel. Ning see küljepaneel on ikka väga tugev asi. Ta on ju sisuliselt kogu auto vertikaalne konstruktsioon. Neesamad ukseaugud moodustavad koos väliste aknapostidega kere kandmiku. Kui nüüd karbi tagaosa pidevalt koormuse all vetrub ja ülespoole surub, tapab ta viimaks pleki sealt ära ja nii surutakse ülespoole ka tagumise ukse augu tagaserva. Ukseaugu külge on kinnitatud tagatiib. Tulemus ongi see, et tiib venib kaasa ning pidevalt üle koormatud autol (või pehkinud karpidega samuti) nihkuvad tagatiibade esimesed servad üles ja küljeviigid liiguvad totaalselt paigast ära. Tegin mingi vabakäe joonise ka, mismoodi see kõik välja võiks näha.


Sm. Volgaomaniku autol on tagauste juurest viigid paigas ja ma oleksin optimistlik selle auto kere suhtes.

Sedaanidel seda muret niiväga pole, kuna esiteks neid koormatakse vähem ning teiseks kaitseb sedaani tema paks C-piilar ja pakiruumi vahesein.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2722
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: K okt 28, 2009 3:26 pm    Postita teema: Vasta viitega

Aga enda auto asjade juurde tagasi tulles...

Meil on nüüd palju abi olnud sõber Andrusest, kes käib meil õhtuses vahetuses keevitamas. Andrusega on hea toimetada, sest tema käes käivad need asjad ikka väga kiiresti. Ise ei saa midagi aru ning eriti abiks ka olla ei oska.

Esiteks siis eelpool nimetatud poolraamide üle keevitamine. Enne keevitama asumist tõstsime tungraudadega kere jälle pingesse. Pingutasime teda nii viimase vindini kui asi vähegi lubas. Et asjast paremat aimu saada, reguleersime uksevahed enne längus kerega ära ja siis vaatasime palju juurde oli andis keerata. Vahed jooksid ikka täitsa valeks. Aga katuserenni järgi tundus asi juba päris OK olevat.


Vahepalana võib vihjata eelmisele postitusele ning viidata probleemile, et ülaltoodud katuserenni pildil on näha, et ukseposti kohalt keerab ikkagi renni kergelt üles.

Aga siis mees keevitas. Ca 5 tundi lambid laes vilkusid.


Pingestatud kerel säristasime üle ka kõik võimalikud praod, mis ukse vahedest ja mujalt leidsime.


Enne olid siis uksevahed kõikides nurkades sellised


Igasugused praod, mis olis konstruktsioonides tuli ka üle lasta.


Lõpuks lasime ärevalt kere pingest vabaks. Oli põhjust rõõmustada küll, sest tagaotsa saime niimoodi ca 7 mm kõrgemaks. Seda oligi vaja. Tagaots asus nüüd küll õigel kõrgusel, kuid projekt polnud sellega veel kaugeltki mitte lõppenud.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2722
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: K okt 28, 2009 4:30 pm    Postita teema: Vasta viitega

Vahepeal hakkasin tegelema "pre-assembly" projektiga. Ehk siis tõin laost välja hunniku esitiibasid ja muid keredetaile ning asusin neid auto külge sobitama. Kõikidel autoehitajatel on kogemusi, et uus detail ei pruugi üldse samasugune olla kui vana. Sellepärast pooldan auto keredetailide täielikku külge sobitamist enne värvimist. Siis saab neid vajadusel ümber vormida. Pärast värvi on juba hilja.

Mingil hetkel tuleb värvimata autole külge istutada ka mõned ehisdetailid, mis nõuavad täiuslikku ühildumist (iluvõre näiteks). Samuti oleks hea enne värvimist reguleerida uksed korralikult käima, koos lukkude ja tihenditega. Sest võib olla tuleb lukuvastuste auke õgvendada vms. Kuid seda jõuab teha pärast kruntimist.

Esialgu siis esitiivad. Originaalid olid omadega läbi ja tuli uued panna. No ei sobi need varuosa tükid külge. Kuigi peaksid olema korralikud nn. "tehaseplekid". Pika peksu peale sain juhipoolse vähemasti külge, kuigi ei olnud tulemusega rahul.


Teine pool oli vähemalt sama hull. Väänasin ja kolkisin ning veendusin, et see tiib ikkagi ei sobi. Tõin kodust järgmise. Täitsa ikaldus, sest see järgmine sobis veel vähem külge. Siis sobitasin proovi mõttes originaali, kuid see oli veel kõige hullem??? Pealegi oli originaal epopahtlist nii raske, et võttis ähkima. Tuli tagasi pöörduda esimese tiiva juurde ning viimaks sain ta kuidagi külge.


Ega midagi nagu enam paremaks ka ei osanud teha. Siis tuli garaazi Andrus. "No ei ole hea!". Siis läks selle nahka veel üks õhtu, et need plekid viimaks korralikult ette saada.


Minul oli värvieemaldamise töödest juba tõsine siiber. Pealegi on seda õhukest kruntvärvi päris rakse kätte saada. Mirskil oli kannatust rohkem ja ta võttis selle nõmeda töö enda peale. Õhtuks seisis meil toas juba päris ühte tooni auto välimusega objekt.


Jukerdasime tükk aega, et saaks kojameeste paneeli veidi teise kohta liigutada. Ta oli tihedalt vastu klaasiraami ning samal ajal tiibadel olid klaasiraami suhtes päris suured vahed. Oli vaja ütlasemaks saada ja sai kah. Tiivad tahavad veel lõplikku rihtimist saada koos ustega ning seda teeb peale kruntimist. Kuid väga viga pole.


Siit poolt tahab uks tiivale lähemale saada. Kuid isegi sellise tulemuse saamiseks sai palju suurt haamrit välgutatud ja kohati kuuma antud.


Avastasin veel ühe huvitava pisiasja. Kapotialust kraapides märkasin, et kohas kus esitiivad kinnituvad lon¸erooni külge on päris palju paksu mastiksit. Ning üllatusena panin tähele, et mastiksi alt oli auto värvimata. Värv oli mastiksi peal. Sellest võib teha järelduse, et tehases komplekteeriti haljas kere, siis tõmmati esitiibade ja kere vahele paksu hermeetikut ning alles siis värviti auto üle. Nii moodustub kapoti vahele korralik tihe veerenn. Vesi voolab ette maha, mitte ei nõrgu tiibade ja kere vahele, kus ta siis rahulikult kopitab.


Autode restauraatorid värvivad tavaliselt kereplekid eraldi ja komplekteerivad hiljem. Kuid mina otsustasin, et selle auto värvin esitiivad küljes. Nii saan originaalile lähedasema tulemuse (poldipead ühtlaselt kere värvi) ning niiskuskindluse mõttes parem ka kui tiivad on hermeetikuga ette liimitud.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2722
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: N okt 29, 2009 3:38 pm    Postita teema: Vasta viitega

Sm. Mirski kolistas mitu õhtut garaazis nende tagaistujate jalgealustega. Lõhki rebenenud detailid tuli esmalt kokku tagasi keevitada, vormi ajada ja alles siis tagasi panna. Mida ta täpsemalt tegi ja kuidas ta tegi, kommenteeriba ta ehk millalgi ise. Ma tean vaid seda, et kõik ei läinud nii valutult kui algul loodeti.


Samal ajal peeti teisel pool autot kõnekoosolekut. Meie Volga tagatiibade olukord oli närb. Ning tuli hakata tegema valikuid kuidas asjaga edasi minna. Postitasin foorumisse ka kuulutuse uute tagatiibade soetamiseks, sest ühe variandina tuli kõne alla tervete tagatiibade vahetus.


Esiteks tegid muret läbi ussitanud koopakaared. Neid oli parandatud mingi epovaigu või epopahtli suguse asjaga. Sa jeesus, kuidas see asi haises kui teda traatharjaga puhtaks lasin. Ega väga ei viitsinudkui puhastada, sest oli ilmselge, et palju plekki siin all ei ole.


Siis olid meil läbivad augud tagumise akna alaservas. Mõlemal poolel ja päris mitu tükki pealegi.


Kolmandaks oli ühel poolel räme mõlk all nurgas, mida oleks ebamugav olnud välja tõmmata. Seest ligi ka ei pääsenud.


Ning teema lõpetuseks oli ka meie autot tabanud olukord, kus tagauste juurest olid tiivad üles tõusnud. Rihi kuidas tahad, kuid viike paika ei saa. Üldjoontes saime kere küll paika, kuid niisama lihtsalt neid ukseposte alla tagasi lüüa ei õnnestunud. Ikka kole tugevad on. Tungimisega sain asja niipalju paremaks, et ülevalt katusejoon hakkas heaks minema, kuid alt tiibu paika ikka ei tõmmanud.


Siin oli nüüd mõtlemisainet, sest tiibade esimesi servasid niisama alla vajutada ei saa. Kui eest lahti lasta ja alla suruda, hakkab tagant otsast tiiba paiste ajama. Plekki on ju ikka kogu aeg ühepalju. Ega algul head plaani ei sündinudki.

Päeval helistati ja pakuti uusi tagatiibasid. Asusid teisel pool Viljandit. Andrusega oli kokku lepitud, et ta tuleb juba samal õhtul selle asjaga tegelema. Andrus hindas töömahu üsna samaväärseks. Kas hakata kogu tiiva alaosa tervikuna lahti punktima ja vahetama või remontida vana ära. Mõlemal meetodil oli omi plusse ja miinuseid. Ühelt poolt on uus plekk alati parem kui keevitatud detail. Teistpidi jällegi mida vähem auto küljest originaal keevituspunkte lahti võtta ja kere struktuuri kahjustada seda parem. Uued plekid ei pruugi hiljem sama hästi paika istuda nagu tehase töö.

Sm.Mirski juhtis mitu korda tähelepanu küljeviigi eripärale. Originaal plekkidel olid viigid tagauksel ja tagatiival täpselt ühesuguste raadiustega. Kas uuel tiival saavutab sama ideaalse joone? Seega sündis otsus, et proovime ikka originaal tiivad ära remontida. Siis vähemasti jäävad küljeviigid (kõige nähtavam osa) ideaalselt kokku sobima. Alt osa saab lihtsamini ilusaks viimistleda. Ja kui remondi käigus ikkagi vanadest asja ei saa, tuleb see töö ette võtta ja nad ära vahetada.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2722
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: N okt 29, 2009 4:04 pm    Postita teema: Vasta viitega

Vahepala oma plekitööde saagale.

Eile tuli info, et auto24-s on müügil üks universaal. Nüüd siis vaatasin järele. No täielik urood. Taga sedaani stange ja varuratta luuk kinni keevitatud. Rääkimata muudest roimadest, mis selle auto kallala on toime pandud. Aga eriti tõmbas tähelepanu universaalile nii omane kere probleem - arvake ära kas tagatiivad on uste juurest üles tõusnud?

Olles ise juba oma tagatiivad korda saanud võin julgelt väita, et vaene mees, kes selle ostab ja hakkab temast ilusat autot tegema. See tagatiibade probleem pole üldse kergete killast.


_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2722
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: N okt 29, 2009 5:59 pm    Postita teema: Vasta viitega

Vaatasin arvutis vanu fotosid ja mõtlesin ajaviiteks kirjutada veel ühe vahepala. Pühendaks selle oma eelmisele universaalile, mis seisis minu garaazis vist ca 2 aastat. Sellest autost ma siin foorumis eraldi teemat ei teinud. Nii on see auto tänaseks vajunud unustuste hõlma.

Et siis universaal. Aga nime poolest mitte 2402, vaid Gaz 2477 - haruldane Scaldia eksportmudel, mis oli juba originaalis varustatud Prantsuse päritolu Indenor diiselmootoriga. Eesti registris oli neid ARK andmetel 3 tk.


Selle auto saamislugu oli keeruline ja detailiderohke. Ma ei hakkaks siinkohal pikalt peatuma selles valemis osalenud inimeste koosseisul, kuid eesmärk oli lihtne - kui me poleks oma "skeemi" käivitanud, oleks see auto sõitnud otse laeva peale. Selle eluka tõmbasime välja ühest Kopli garaaziboksist, kuhu ta napilt sisse mahtus. Auto polnud ideaalne, kuid vääris kindlasti soetamist.

Mäletan veel seda, et tema tehniline pass oli algul täiesti sassis. Passis oli mudelinimeks 2402, istekohti 5, mootori kubatuur ja võimsus valed ning midagi oli veel. Kuid ARK angaaris olen mina alati saanud asjad ausalt aetud, kui korraliku kirjanduse abiga töötajatele oma soovid ära selgitada. Pealegi olid kõik originaal tehase etiketid alles. Nii, et lõpuks sain ma passi mudeliks Gaz 24-77, istekohti 7 ja mootori andmed korda.

Päris ostuhetkest on mul üksnes paberkandjal fotod, kuid üsna alguse staadiumis on ta ka nendel digipiltidel. Algul ilmestasid teda veel plastmassist peeglid, kardinad ja muud koledused. Kuid alles on veel Cadillaci stiilis kapotiembleem ja palju muid häid "lisasid".


Need pildid sai tehtud siis, kui auto oli alles paar päeva käes olnud ning pidime temaga ootamatult Haapsalu nostalgiapäevadele sõitma. Teisel Volgal läksid pidurid kuumaks. Sm. Klabunov sai valusa tünga sõidu alguses. Ning kopsupõletiku sõidu lõpus. Oli meeldejääv üritus.


Haapsalu Nostalgiapäevad jäid minu mälu järgi ka selle auto esimeseks ja viimaseks avalikuks ürituseks. Pikkamööda nikerdasin seda masinat veidi paremasse seisukorda, kuid päris põhjalikke töid ette ei võtnud. Siin piltidel olen juba originaal embleemi ette saanud ja otsast alustanud tema korrastamisega.


Auto polnud üldse väga palju sõitnud, kuid tema omanik oli olnud raske juhus. Ta oli ikka igast kandist püüdnud teda paremaks teha. Esiteks värv. Originaalis oli ta kelmikas sinepikollane. Kuid See "Volgale sobimatu värv" asendati tuima helepruuniga. Päris kole oli. Teiseks salongi detailid. Uste käepidemed olid mingid teadmata päritolu välismaa auto omad. Esiistmed pärinesid ilmselt samast romulast. Originaal istmed oli seltsimees Mees ära põletanud, sest võtsid garaazis ruumi ja uued sinised olid "väga mugavad". Mis sest, et kinnitused ei sobinud ja õõtsusid sees. Tagumised istmed olid ideaalselt säilinud.


Üldse oli see auto kohati ülihästi säilinud, kuid üldmulje rikkus tuuning ja kastekannuga tehtud värvitöö. Kõik viimseni oli üle värvitud. Roostes ta ei olnud, kuid mõlke oli küll palju.


Kapoti all lärmas diisel. Kohutavalt jõuetu, kuid samas imelikult sitke sell oli. Ülesmäge minna ei jõudnud, kuid välja ka ei surnud. Tähelepanuväärne on veel seegi, et eksport autol oli topelt pidurivõimendid. Miks?


Hea meel oli selle üle, et omanik oli värvitööde käigus siiski mõistnud säilitada kõik Scaldia Diisel eripärased embleemid. Neid ei võtaks täna muidu kusagilt välja.


Samuti olid korralikult säilinud eksportmudeli ladina tähestikus kirjakesed.


Pikapeale sain ta väljast niikaugele, et hämaras kannatas juba peale vaadata. Esivõre alla ei leidnud kusagilt originaal liistu ning nii sobis sinna suurepäraselt Lada 2103 pakiruumi liist. Kuid tegelikult tahtis ta ikkagi kõvasti iluravi ja uut värvi. Kuid võrreldes minu praeguse autoga oli selle masina kere siiski paremas korras. Kuigi mõlkis ja kole, oli ta siiski tugev ja kobe. Nagu näha on sellelgi autol konks tagant kadunud.



Algusest peale oli mul sellele autole üks ostuhuviline. Esialgu polnud mul mingit huvi teda müüa. Kuid iga kord kui kohtusime, tegi kodanik jälle sellest diislist juttu. Tal oli seda ikka väga vaja. Viimaks otsustasin järele anda. Miks mitte müüa? Tegemist oli tuntud vanatehnikahuvilisega. Mina seda looma lähiaastatel korrastama ei plaaninud hakata ja tundus, et auto saab endale parema omaniku. Vähemasti olin suutnud eemaldada selle masina riigi ekspordi bilansist ja lootsin teda ka tulevikus vanatehnikaüritustel näha.

Paraku pidin pettuma. Uus omanik käitus minu jaoks täiesti arusaamatult. Olles lõpuks saanud selle rariteedi omanikuks soetas endale kohe kõrvale veel ühe täiesti anonüümse sedaani ning siis veendus, et kaks Volgat käib üle jõu. Kuna sedaan läikis paremini, pandi diisel turgu. Seda pakuti ka mulle tagasi, kuid siis juba sellevõrra kallima hinnaga kui oli kulunud tema hoolduseks ja hädapäraseks remondiks. Ja sel hetkel ei olnud mul mingit tahtmist osta teda tagasi kallimalt kui olin müünud.

Loomulikult ei olnud see auto kaua avalikus portaalis müügis. Loodame et ta sai endale hea omaniku ja loodame, et ta on tänaseni siin riigis. Kuid mina pole temast enam aastaid midagi kuulnud ja sellest on kahju.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
gunnaru
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 09, 2007
Teateid: 4
Asukoht: Viimsi v, Haberneeme

TeadePostitatud: N okt 29, 2009 8:01 pm    Postita teema: Vasta viitega

Jaanuaris või veebruaris pakuti seda müüa, hind 50000 ja asukoht Kadrina. Kaasa oli anda ka tagavaramootor.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2722
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: R okt 30, 2009 3:26 pm    Postita teema: Vasta viitega

Aga tagasi asja juurde. Mäletatavasti arvas Andrus, et võiks siiski proovida olemasolevad tiivad korda teha. Ja jätta vahetuse alles tagavara variandiks. Kuna meil oli vaja tiiva esimest serva allapoole saada, alustasin sellest, et puurisin ukse vahelt ja aknaposti juurest tagatiiva keevituspunktid lahti. Vabastasin keevitused ka ca 20 cm ulatuses piki klaasiservasid tahapoole.


Tiivaplekk on siiski nii tugev, et pelgalt esiserva lahti puurimine ei andnud mingit võimalust tema allapoole liigutamiseks. Igalt poolt mujalt oli ju kinni. Eeldasime, et kui nüüd rattakoobas ka lahti lasta, siis peaks juba liigutada saama. Mäletatavasti olid tagumised koopakaared nagunii mädad ning koopa ja ukseaugu vaheline plekiriba kah üsna õhuke. Seega otsustasime koopakaared vahetada juba veidi suurema tükina.


Sisemine koobas oli siit poolt üllatavalt kobe. Ta oleks võinud palju hullem olla arvestades seda kuidas varem oli koopakaari remonditud. Nimelt oli meister lähenenud asjale loominguliselt. Tagatiiva siseküljelt on ju võimalik saada koopale kuidagimoodi ligi. Mees oli lõiganud kõige tavalisemast põllumajanduslikust kartulikotist sobivad ribad ning tampinud need mingi õhukese riistaga seestpoolt rattakoopa ja tiivakaare vahele. Et see oli siis "täide". Ning et see suurepärne täitematerjal hea tugeva vormi võtaks oli ta mingi vedela epovaigu segu kokku vaaritanud ning kallas rattakoopa seestpoolt selle lögaga üle. Vedelik voolas mööda koobast alla, imbus kartulikoti sisse ja kuivas ära. "Heh - ideaalne ..." Et siis see "uus" koobas ka väljast kuidagi kenasti vormistatud saaks, oli roosteaugud lihtsalt mingi fiibri taolise pahtliga paksult ära kaetud. Siin teistele ka õppematerjaliks tükk minu rattakoopa "organismist" - kartulikotiga armeeritud epovaik.


Värskelt lõigatud pleki serva tegi Andrus mingi spetsiaalse riistaga ca 1cm laiuse ja umbes 1mm sügavuse valtsi. Esiteks saab nii uus koobas üldise plekipinnaga tasaseks. Teiseks annab see valtsiriba plekile tugevust juurde ja nii hakkab ta keevitamisel vähem lainetama. Seejärel lõikas ta uuest (sedaani) tagatiivast välja samasuguse tüki. Ideaalis oleks võinud jääda ca 5mm keevitusriba. Meil jäi veidi rohkem. Kuid selle täidab hiljem nagunii ära.


Tiiba ei õnnestunud sellegipoolest eest allapoole vajutada. Kui allapoole suruda, tekkis kohe kaks probleemi. Esiteks libises tiib eest mööda sisemist kandevkonstruktsiooni ühtlasi ka väljapoole. Teiseks ajas ta ootuspäraselt end tagant korralikult kummi ja jäi kohutava pinge alla. Painutasime siis tiiva kerest eemale ja Andrus tegi seest kandevkonstruktsiooni veidi ringi. Nii et tiiba sai nüüd otse allapoole vajutada, ilma et ta väljapoole oleks libisenud.

Aga mida teha tagumise osaga? Ei hakkaks pikalt kirjeldama kõiki erinevaid teooriaid, mis peast läbi käisid. Kuid viimaks leidsime, et tagantpoolt tuleb lihtsalt plekk vabastada. Et eest surudes saaks kogu see ülejäänud plekipind vabalt liikuda just sellisesse asendisse nagu ta soovib. Aga et samal ajal jääks ka tagatulede ja tagapaneeli ümbrus korda, ei saanud minna seda teed, et plekk lihtsalt alt ja tagant lahti puurida. Tagatulede ümbrus pidi jääma originaal. Ega mingit muud varianti ei jäänudki, kui tuli lihtsalt tiib pooleks lõigata. Kuid teha seda nii, et küljeviiki ei rikuks ning et ta pärast kokku keevitades lainetama ei hakkaks. Kõige tugevam koht tundus olevat bensiinipaagi luugi ümbrus.


Nüüd võttis tiib kohe meile soovitud kuju. Plekk ei jäänud pingesse ja üldse vajus kõik kenasti paika. Lõikasime tiiva veel katuseposti juurest pooleks, et teda paremini uute oludega harjutada. Lõime ülevalt katuserenni koos tiiva ülaosaga paika ning punktisime kinni. Nii et silmaga ilus vaadata oleks. Tiiva alaosa sättisime paika ukse järgi. Nüüd tunduvad kõik jooned sirged.


Sihukene vahe jäi meenutama endist olukorda. Ja tegelikult peaks see vahe olema veel ca 1,5 mm suurem, sest umbes niipalju tuli ülemine post allapoole.

_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2722
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: R okt 30, 2009 3:58 pm    Postita teema: Vasta viitega

Teiselt poolt tuli ka tagakoobas lahti võtta. Sealt tiiba pooleks lõigata polnud vaja. Parem pool oli kuidagi tugevam - poolraamid korralikumad ja jooned sirgemad. Aga rattakoobas oli veel jubedam kui vasakul. Ikka pilgeni orgaanikat täis.


Parandatud oli neid sama "tehnoloogiaga". Niiskust täis kartulikott oli olnud suureks abiks ka rattakoopa enda läbi mädanemisele.


Seal polnud päästa midagi - tuli välja lõigata see koht


Kõik pinnad sai puhastatud, karestatud ja krunditud. Teisele poole jõudsin enne paigaldust ka kattevärvi peale lasta. Ehk kestab siis veidi kauem.


Uue koopakaare paigaldamisel sai kasutatud moodsamaid tehnoloogiaid. Pealt tuleb ta kinni keevitada nagu muiste, kuid rattakoopa seest kasutasime ühendamiseks kereliimi. Liimiga on tänapäeval kõik uued BMW-d kokku monteeritud, küll püsib see Volga koobas ka küljes. Lisaks on liimi eelis keevituse ees veel seegi, et ta muudab kahe pleki ühenduse täielikult hermeetiliseks. Keevituspunktide vahelt pääseks ikkagi niiskus kahe pleki vahele ja teeks seal oma hävitustööd. Parema fikseerimise huvides sai "pätsid" külgedele ka pandud.


Teisel poolel sai samamoodi tehtud. Ainsa vahega, et enne tuli rattakoobas ise kah ära remontida. Kasutasime selleks varuosa koopa küljest lõigatud juppi. Keevisühendused katsime ka niiskustõkke huvides kereliimiga.


Ning siis läks jälle koledaks keevitamiseks.


NÕRK Confused


Juba parem Wink


Andrus on meil keevitamises kibe käsi. Kinni nad said.


Mina olen selles töös alles õpipoisi staatuses ja pean meistrile ette ja taha töö mugavaks tegema. Minu ülesandeks jäi käiamine. Küll oli kole töö. Kuid päris sile sai.


Tagatiibade saaga polnud aga sellega veel kaugelti läbi.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Reasta teated eelmise järgi:   
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod Ajatsoon on EET Eesti talveaeg
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6 ... 23, 24, 25  Järgmine
Lehekülg 5, kokku lehekülgi 25

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis
Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis
Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis
Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis
Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis

volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.


Forums ©
Copyright © by Volgaklubi koduleht 2004
Kõik õigused reserveeritud