Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 747 Asukoht: Tallinn
Postitatud: P nov 20, 2005 7:57 pm Postita teema: 18.11.05. komandeering: Tallinn - Võhma - Sillamäe - Tallinn
Mitmete asjaolude kokkulangemise tõttu, õnnestus osaleda "tähesõidul", mis algas Võhma kandist ühe mopeedi soetamisega ja tipnes õhtul, Sillamäelt Volgaga Tallinna poole liikudes. Kuna tuttav soomlane viibis ka siinkandis, siis kasutades tema poolt pakutavat transporditeenust, jõudsime nii kella poole seitsme paiku Ida - Virumaale. Seal ootas mind bensiinijaamas musta värvi GAZ 24 - 11, 1987, kõik lisad, st. paigaldatud ja toimiv kesklukk koos signalisatsiooniga, mille juhtimine toimus puldi abil.....
Pärast kohvi pausi asusime pealinna poole teele. Tugevaks tegi teadmine, et on olemas kehtiv kindlustuspoliis, veidi häiris, et tehnoülevaatus oli jäänud unarusse aga julge hundi rind on blin (vt. ka rasvane). Teelesaatja teatas, et õlitase on normis ja pagasnikus pidi olema varuratas ja tungraud. Veel edastati info, et toore tross oli pooleks murdunud ja tulede lülitusel ei jäänud need põlema, vaid kustusid ära või vilkusid ebaloomulikult. No kiiruse sain ilusti ülesse, liiklus oli küllalt hõre ja ilmastiku olud normaalsed. Kesse ikka laupäeva õhtal Volgaga sajakilomeetrist ja rohkem veel, otsa ette võtab..... Normaalsed inimesed ei tegele selliste asjadega, vaid sooritavad oma peremaasturitega mänglevalt möödasõite.
Kilomeetrid möödusid lennates ja eks vist "suikusin"letargilisse unne, sest Padaorgu laskudes selgus, et gaas jäi peale..... Kasutades õigeid võtteid ja liigutades kiiresti jalgu, lahendasin olukorra rahuldavalt ja keegi peale minu ei saanud mitte midagi aru. Rõõmsalt jõudsin Rakvere alla, vist Upa kanti, kui äkitselt tuled "läksid" ära..... logitasin siis kiiresti tulede lülitit ja tagasi nad olidki! Pärast Rakveret aga, nii kusagil ringtee peal, hakkas plinkima õli tuli..... Oleks ma olnud polaarlendur (AN - 2ga), oleksin hakanud otsima maandumiskohta, jääkuubikute vahele aga nüüd alandasin veidi kiirust, nii 60 peale ja venisin Viitna poole. No sealses, jumal teab, mis värvitud ahjukütuse ketitanklas, soetasin läbi luugi Lukoili, vabandust, Teboili mineraalõli, lisasin "salakütust" ja sõit võis jätkuda. Tuttav soomlane seisis kõrval, jälgis läbi tuisu mu askeldusi ja sõi jäätist.....
Nähes Harju rajooni silti, tuli sisimas tunne, et näh, varsti juba päälinnas! Pärast Jägala mitmetasandilist, välismaa moodi ristmikku tuisk tugevnes ja tee muutus lumelögas päris libedaks aga GAZ-24ga on ju sellised teeolud suisa lust läbida. Maardu ristis olid mingid jobud suutnud vastu uue tee euroäärt sõita ja seal nägin ka siniselt vilkuvat oopelit. Iru katlamaja juures aga sisenesime paksu udu sisse, nii et soomlase autotuled kadusid päris ära ja hiljem imestas, et miks ma kraavi ei sõitnud, tema küll oleks..... Siis aga jõudsime juba Tallinna Toiduvedude väravasse, kus mind ootas selle Volga tellija ja vastastikune äratundmisrõõm oli suur. Kokkuvõttes - oli tore vanatehnikaüritus!
Lugupidamisega
Sm. Eevald Tasku
NB! Järgmisel laupäeval viib 250.- krooni eest sinise Volkswagwn Passati (1994) Valgast Tartusse.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 747 Asukoht: Tallinn
Postitatud: L mär 11, 2006 8:28 pm Postita teema:
Kuna sinise Volkswagen Passati vedu jäi õnneks ära ja niikuinii seda tüüpi panne on terve EV täis, siis pikendan eelneva komandeeringu aruannet sedakorda piirilinna Narvani. Loomulikult jälle ühe tuttava soomlasega, kes polnud eelnevalt siinkandis vodkaturismi harrastades Rakverest kaugemale saanudki. Lähenesime Narvale seekord Citröen Berlingoga, millega olin eelnevalt läbinud ca 400 kilomeetrit ja mille kabiini mõõdud vastavad keskmise Prantsuse Püreneede koopaelaniku keskmisele kasvule..... 146cm.
Sm. Heiko oli meil seeekord vastas Saksa "sõjalaevaga", st. Baieri Mööblitehases valmistatud tehnikaga, mille tumendatud aknad jätsid mõned aastad tagasi Leningradis töötanud soomlasele kustumatu mulje ja ühtlasi kaotas ta ka kõnevõime. Edasi viis meie teekond koos kohaliku "niiditõmbaja" sm. Heiko juhtimisel kusagile garaazi kooperatiiivi bokside vahele, kust avanes vaade otse idapiirile. Kuna näidati ära ka infrapuna- jne. kaamerate asukohad, siis juba järgmisel korral, kui kaldajärsakust üles ronides, hoides käevangus pappkasti, milles 1600 pakki Mongoolia maksumärkidega "Priimat", teab täpselt, millist teerada kasutada.
Edasi jõudsime platvormile, kust avanes Narva kindlusele see 5 - kroonise vaade, mis kaasasolnud soomlasele ei jätnud mingit muljet aga isiklikult neelatasin kuivalt mitu korda, sest üks tass kuuma teed oleks ära kulunud küll!
Järgnevalt sõitsime lähedalt mööda Venemaa konsulaadist ja sealsamas lähedale, kus siis veel, kohaliku salapolitsei filiaalist (8 töötajat). Mõlemad hooned olid remonditud ja eristusid seetõttu ümbritsevast majade frondist. Tasapisi hakkasime lähenema komandeeringu tipphetkele, st. sm. Heiko keeras hoogsalt oma "Baierische Möbel Werke" tehnikaga tasulise parkla alale, kus valvuriputka "rolli kehastas" ZUK ja millel oli küljes veel riiklik numbrimärk..... Valvuriga sai suhelda läbi pleksiklaas luugi ja teekannust mööda vaadates. Suundusime otsejoones üleni härmas ja täiesti läbikülmunud Gaz-24 juurde, millega ma ausalt öeldes plaanisin pärast käivitamist otsejoones pealinna Tallinna poole suunduda..... Kuna klaasid olid nii jääs, et ei näinud isegi seda, kas rooliratas on küljes, rääkimata velgedeni lumme vajunud ratastest. Samal ajal aga ZUKi (valvuriputka) juures hargnesid hoopis traagilisema pöörde võtvad sündmused:
Nimelt kaasavõetud soomlane oli mosse - fän ja ta läks uurima valvuriputka taga "lebavaid" ca nelja mosset ning ühtlasi lumme laskma sõidu ajal manustatud erinevaid vedelikke. Siis aga avanes ZUKi kabiiniuks, kust tormas välja kohkunud näoga valvur ja karjus soomlase poole: GAV - GAV - GAV!!!
Noh, vaatasime, et valvur endale vist salaja midagi teevee sisse lisanud ja nüüd peast lõplikult segi läinud?! Aga ei, vastupidi - selgus, et ühes mosses elab väga kuri koer ja valvur tormas ZUKist välja, et välismaalast koera eest hoiatada! Igatahes soomlane startis, püksid pooles sääres ja kokkuvõttes oli see õnneliku lõpuga lugu. Kui just mitte arvestada asjaolu, et Tallinna poole tagasisõites, soovis soomlane iga poole tunni tagant metsapeatust.
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.
Galerii
Laadi pilte
Otsi
Profiil
Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid
Logi sisse
