Ehitusettevõtja Sm. Gaziku kutsel läksin eelmisel nädalavahetusel Lõuna Eestisse kohalike volgaomanikega tutvuma. Sai läbi kogetud nii mõndagi.
Saabudes reede õhtul Tartu rajooni, viidi mind ööpimeduses auto kõrvalistmel vaatamisväärsustega tutvuma. Olles kolistanud pimedate plekkgaraažide vahel ja ainus atraksioon oli hirm ja lömmis ninaga Passat, teatas Gazik kindlalt, et "siin Volgat ei ole", tra.
Läksime elamurajooni. Äkki lülitas Gazik tuled välja ja võttis hääletooni kohe kaks pügalat vaiksemaks. Eemal maja ees seisis Volga. Musta värvi, eemalt vaadates korralik. Autost väljuda ei lubatud, hea et pead alla ei pidanud panema. Sosinal teatas seltsimees, et "omanikku pole kodus, ainult ta ema on". Kus ta seda teadis??? Selgus, et kohalikul volgahuvilisel sm Gazikul on teada mitte ainult kõikide volgade omanike nimed ja sünniaastad, vaid ka see millise akna taga peitub nende endi magamistuba ja millise taga emade telekavaatamise tuba. Väga tubli.
Üldiselt oli õhtul juba nii pime, et Volgad olid magama läinud ja nende omanikud peole. Läksime meiegi. Jõudnud kohaliku tähtsusega diskosaali ukse taha, nägin läbi klaasi jälle Volgat, blin. Seekord siis toas. No kas ei saa siis kuidagi ilma või? Nimelt oli keset tuba lömmi pekstud külgedega must Gaz 24, millel katus konserviavajaga lahti tehtud ning sinna sisse värviliste juustega diskomehe jaoks pult ehitatud. Sellist teguviisi peaks ... ütleme niimoodi ... kontrollima.
Invaliidist Volgaga peoruumi me siiski ei läinud, kuna nad olid sealt piljardilauad minema viinud, et rohkem 15 aastaseid tantsijaid sisse mahuks. Aga sm Gazikul on võimu. Järgmises kohas seisis uksel turvamees, käed puusas ja nõudis piletit. Sm Gazik tegi hetkega selgeks, et siin ... delegatsioon pealinnast ... väga tähtis ... jne ning vähemalt 60 kilone mehemürakas astus eest.
Saabus hommik.
Tartu lähistel lennundusmuuseumis on lisaks lennukimudelitele ja päris lennukitele atraktsiooniks välja pandud ka elus koer. Pulk suus ja väga sõbralik. Lastele meeldib, minge kindlasti. Veidi imelik oli, et lisaks Nõukogude ja Rootsi päritolu lennukitele ja piirivalve päästesalga helikopterile oli välja pandud ka tumedat värvi sõiduauto Mercury. Roostes ja väga kole. Mingit infotahvlit polnud, et kas Ameerika pereauto oskas ka lennata või oli temaga mingi muu jutt. Läks näiteks täpselt seal lõplikult katki ja sinna ta jäigi. Ei tea. Nüüd niidetakse sealt ümbert muru.
Siis läksid meie naisesindajad omi asju ajama ning me siirdusime Volgaradadele. Esimene atraktsioon oli beezi värvi Gaz 2410. Selgus, et Volga on ka noorte seas väga populaarne. Lisaks noorukesele "volgamaniakile" (VT avalehel - Maailm ja Mõnda - Volga jätkuvalt noorte seas populaarne), kes teab, et "Raadiu teeb õrr õrr, kui gaasi laxad )", on Volga võitnud ka meheikka jõudnud Martini südame, kes teostab oma igapäevaseid sõite just niisuguse autoga. Vahtraleht peal ja puha. Väga korralik isend, originaalvärvi all. Selliseid on hea vaadata. Gazik sai noormehega niimoodi tuttavaks, et haakis end Volgale röövlinnuna sappa, kui nägi teda esimest korda liiklemas ning jälitas kuni plekkgaraazideni. Sama perekonna teine plekkgaraaz peitis ka Lada VFTS koopiat. Tore perekond.
Pärast einet kohalikus solgiputkas nimeka "Sirius" siirdusime Võru poole. Eesmärgiks külastada Võru Miilitsat, kes koos Major Mooniga ka volgaüritustel miilitsa Volgaga on korduvalt osalenud. Teel Võrru oli muidugi igasuguseid atraktsioone ja peibutisi. No kuidas sa sõidad külma näoga mööda niisugusest Kirovetšist.
Ja see Maanteemuuseum. Sinna minekuks peab varuma vähemalt kolm tundi. Me vaatasime põgusalt ainult autode väljapanekut ja sinnagi kulus ligi 45 minutit.
Maanteemuuseumi eksponaatidest oli eriti heas korras ainult ZIL veoauto. Volga oli niisugune, millega Volgaseltsi üritusele ei tuleks. See eestlaste endi valmistatud väikeveok ... no blin (pannkook... hakklihaga). See oli nagu saatuse kingitus, et ta masstootmisse ei jõudnud. See auto ei olnud ühegi nurga pealt normaalne liiklusvahend. Lisaks ropule restaureerimistööle oli see juba eoses surnud asi. Plastmasskabiini turvalisus võrdus ilmselt mootorratta külgkorviga. Istmeid ei olnud, rool oli risti lõua all, ma ei taha mõeldagi kas see õhuke kabiin sooja ka pidas. Kas seal üldse soojendus oli?
Aga ZIL oli ilus. Võru mees juba arvas, et me ei tulegi.
Võrus võttis meid vastu täiesti tavaline koduõu.
Must 3102 ja punane sapakas sama hoovi peal pole ju midagi erilist. Ja muidugi seesama asi teise nurga alt vaadates oli veel muljetavaldavam. Mis siin ikka kosta, igati tavaline koduhoov:
Võrus võtsin mitu loodusfotot. Kena loodusega samastunud Volga koos RAF bussiga. Roheline on ju looduse värv?
Ja väga kena loodusega üheks saanud muhk.
Mõista-mõista, mis see on. Omamoodi tore element. Siia külge võiks näiteks postkasti kinnitada. Või koera ketti panna.
Võru mehe lahkel loal laenasime talt halli Gaz 31029 ja läksime sellega lähedal asuvat mahajäetud sõjaväeosa avastama. Väga ülbe värk.
Vaevalt jõudsime kodutee rataste alla võtta, kui olid persed püsti. Aga ... päris tore loodusfoto seegi ju. Või mis?
Eks ta natuke raske oli, aga koju tuli ta lükata.
Vilunud Volgaomanik avastas rikke koheselt.
Edasi läksime Võru mehe juhtimisel garaazikooperatiivi ZIM-i vaatama. Zim oli täiesti olemas ja teises garaazis oli neid üks veel. Omanik ültes, et kui võimalus oleks, ostaks ta kohe endale viienda Zim-i ka. Et siis lugege ridade vahelt palju tal neid juba oli. Aga Zim polnud pooltki nii huvitav, kui kõrval boksis möllavad noored Mercedese fännid. Nad olid vana klassikalise musta S-klassi ette võtnud ja sellest vähe popima pilli teinud.
Liitunud: Nov 13, 2004 Teateid: 1325 Asukoht: Tartu
Postitatud: N sep 29, 2005 8:58 pm Postita teema:
Jaa oli tõesti tore vanatehnikaüritus. Kuna aega oli vähe (kõigest üks nädalavahetus ju) ja pealinna seltsimeestele pakutav programm tihe, siis tagantjärgi vaadates jõudsime läbida isegi üle poole plaanitust. _________________ AADU KADAKAS
psü-psühhiaater(suiti maal, enamust aega hullumajas) Abiliin ja nõustamine GSM 534 97951
Liitunud: Dec 01, 2004 Teateid: 575 Asukoht: Käesalu, Keila vald
Postitatud: N sep 29, 2005 9:32 pm Postita teema:
Sm. Charly:
pildile on püütud T-150K, kui veel rohkem täpsustada... aga meil pole ju põllumajanduslik foorum ning need kohutavalt suured traktorid on ju pealinna "Volga"-omanike jaoks ühed peletised kõik... auväärt seltsimeestel pole sääraste boliididega asja. Segadusest saame aru - võibolla oli esmakordne kohtumine ja hirmgi nahavahel.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 747 Asukoht: Tallinn
Postitatud: L okt 01, 2005 8:36 am Postita teema:
Sm. Tihhonov!
Palun Teil alustuseks kindlasti tutvuda ja töötada läbi V.I. Anohhini ja A.G. Sahharovi surematu teos "Traktorid". Raamat on õppevahendiks traktoristide - masinistide ettevalmistamisel maakutsekoolides ja põllumajanduse mehhaniseerimise koolides ning kirjutatud vastavalt õppeprogrammile.
Raamatus käsitletakse kaasaegsete traktorite mehhanismide ja süsteemide üldist ehitust ja töötamise aluseid. Peale selle on toodud andmeid traktorite tehniliste hooldamiste, lihtsate reguleerimiste ja rikete kõrvaldamise alalt.
Nii et kui liigute näiteks mööda Liivalaia tänavat ja Hansa Liising Eesti eest keerab välja DT-54A, DT-75, MTZ-5, MTZ-50, C-100, T-74, T-75, DT-20 ja loomulikult T-150 - siis te tunnete nad kõik lihtsa vaevaga ära!
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.
Galerii
Laadi pilte
Otsi
Profiil
Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid
Logi sisse
)", on Volga võitnud ka meheikka jõudnud Martini südame, kes teostab oma igapäevaseid sõite just niisuguse autoga. Vahtraleht peal ja puha. Väga korralik isend, originaalvärvi all. Selliseid on hea vaadata. Gazik sai noormehega niimoodi tuttavaks, et haakis end Volgale röövlinnuna sappa, kui nägi teda esimest korda liiklemas ning jälitas kuni plekkgaraazideni. Sama perekonna teine plekkgaraaz peitis ka Lada VFTS koopiat. Tore perekond.
.JPG){kind=avatar}
