Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1216 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: K juuli 07, 2010 6:05 am Postita teema:
Selle auto tagavedrud olid ära vajunud. Kas siis oli omal ajal midagi rasket pagasiruumis hoitud või mingi ebaõnnestunud vedrupartii, mine võta kinni. Juba algusest peale vaatasime, et mõnikord oli masin nagu normaalsel kõrgusel, teine kord peale sõitmist (ju siis asendi muudatusest) oli taguots aga täiesti maas, nagu kartuleid veaks.
Minule oli piisavaks motivaatoriks näiteks see pilt.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1216 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: K juuli 28, 2010 3:15 pm Postita teema:
Ja vedrud saidki vahetatud. Ausalt öeldes, ega ma kohe aru ei saanudki, et vedrude vahetus midagi mõjutanud oleks. Eeldasin, et uute vedrudega tõuseb tagaots alguses kõrgele, kuid tegelikult võttis masin õige asendi kohe sisse. Nüüd on see asi vähemalt korras.
Vedrud vahetatud, võtsin ette pagasiruumi puhastamise. sm. Tihhonov oli kunagi mingi kruvikeeraja tagumise poritiiva vahele pillanud ning siis oli ka veidi vandumist kuulda. Eelmine omanik on olnud mingi omapärane tegelane, kes mõnes mõttes hoidis seda masinat kui kullatükki ja teiselt küljelt ei suutnud ka elementaarwsemat hooldust ära teha. Nimelt olid mõlemad tagumised tiivaotsad ääreni põlevkiviõli täis lastud. Selleks oli mingi toorkummiga suletud äravooluavad tiibade allservades. Kui mina pagasiruumi mati üles tõstsin, siis vajus rattavõti sinna tiivaõnarusse ning sai õliga paksult kokku. Otsustasin siis õli välja lasta. See operatsioon osutus päris pikaks. Nimelt tuli kõigepealt läbi surkida need kinni mätsitud avaused ja kui õli voolama hakkas, siis pihustasin ülevalt poolt bensiini ja diisli segu peale. Kui suurem õli välja voolanud oli puhastasin veel pintsi ja käte abil need õnarused ära.
Ka tiiva siseküljele kleebitud mati alumine osa oli pikast õlis ligunemisest ära riknenud, see sai kahjustatud osa ulatuse ära lõigatud ning ootab nüüd tagasi panekut.
Pildil paistvatest topsikutest jäi väheks, tegelikult oli seda õli seal umbes 2-3 liitrit. Samas on tiiva siseküljed ilusti roostest puutumata.....
Kui juba pagasiruumis tegutsesin otsustasin lahendada ka hüpleva bensiiniosuti probleemi. Kõigepealt tahtsin teada saada, mis põhjustab seda, et täis ja tühja paagi puhul on osuti näituriplokis stabiilne, pooliku paagi puhul aga väreleb pidevalt.
Kõigepealt eemaldasin anduri ning ühendasin selle siis pikendatud juhtmetega süsteemi külge, nii te sai juhi kohal istudes andurit käes liigutada ja jälgida osutit näituriplokis. Proovisin ka uut andurit ja mulle tundus, et probleemi allikaks on näitur. Samas puhastasin ka bensiinivõtturi filtri ning paigaldasin uued tihendid. Ka massijuhe sai korralikult ühendatud.
Korrosioonitõrjeks on selle auto puhul ohtralt tinamenningut kasutatud.
Näituriploki võtsin lahti ning vahetasin ühe doonorplokiga bensiininäidiku ära. Peale uut katsetust selgus et asi paranes, kuigi mingi kerge anomaalia säilis. Katsetasin siis veel ka uut kütuseandurit nin siis paistis asi korras olevat. Mõnikord on seega viga dubleeritud.
Üheks ebameeldivuseks oli selle auto juures veel rooli kägisemine ja rooliratta loksumine. Võtsin ka selle töö kohe ette, et saaks ühe ropsuga tehtud. Selgus, et roolisamba kinnitus armatuurlaua külge on 2 mutri asemel 1 peale jäänud. Proovisin lisada puuduoleva mutri, kuid siis selgus ka põhjus: keevispoldi keere oli rikutud. Ei jäänud muud üle, kui eemaldada roolisammas ja asendada riknenud polt.
Selleks tuli aga eemaldada süütelukk. Vältimaks hilisemat probleemi, et kuidas luku taha juhtmed ühendada, võtsin selle pesast välja ja märkisin järjekorra üles.
Siin on siis näha 1 mutriga kinnitust. Rooli sammast maha võttes tuli lahti ka alumine kuullaager. Kuulid panid salongi mööda jooksu ja koostamisel jäi neli 4mm kuuli puudu. Järgmisel päeval astusin jalgrattakaupluse remondiletist läbi ja sain puudu olevad kuulid. Hea ja abivalmis meistrimees töötab Veloplus kaupluses.
Järgmisel päeval panin rooli kokku tagasi. Nüüd on rool kindlalt armatuurlaua küljes kinni ning keerates ei loksu vaid püsib oma teljel. Käginat põhjustas seejuures rooliümbruse plastikosa, mis käis vastu armatuurlaua plastikut. Mingil määral annab roolisammast oma kohal nihutada. Selleks on liikumissoontega poldiaugud, kuid sel masinal jäi mingis osas plast ikkagi vastu plasti. Abiks on Tesa must karvane isoleerteip.
Peale plastikäginate likvideerimist tuli välja, et omamoodi häält teeb ka vedru roolisambas, mis on rooliratta ja tsentreeriva kausikese vahel. Vedru ots on veidi terav ning hõõrudes vastu plastrõngast teeb oma kääksu ära. Esimene katse vedru otsa ümaraks käiata tulemust veel ei andnud, eks sellega pean veel tegelema, kuid üldjoontes on asi kardinaalselt parem kui enne.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1216 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: K aug 04, 2010 12:08 pm Postita teema:
Vahepeal läksid ilmad ilusaks ja asfalt sulas linnas. Kavatsus tekkis mul minna ujuma Klooga randa. Sai kevadel ju Ettevaatust Auto raames sealtki läbi põigatud. Peale väikest põiget Männikule sõbra garaazi võtsin suuna ringteed mööda Klooga randa. Ilus ilm, hea tee ja masin lippas ka kenasti. Ainukeseks häirivaks teguriks oli vibreeriv rool. See asi läks lõpuks ikka päris hulluks. Kuna taaskord polnud varurehvi kaasas siis lasin aga rõõmsalt edasi.
Klooga rand on üks tore rand. Olen seal lapsepõlves tihti käinud. Vanaema võttis käekõrvale ja siis sai elektrirongiga sõidetud Kivimäe-Klooga rand. Kahjuks on rand veidi käest ära lastud ja ranna äär on paksult pruunvetikatega kaetud. Küll on kohalik rannakorra selts asja nii palju kui saab käsile võtnud ja väike riba vetteminekuks oli kenasti puhastatud. Hea rahulik rand. Kergelt autoga ligipääsetv (mitte nagu Kakumäe ummik) ja rahvast vähem.
Tagasi linna otsustasin tulla mööda mere äärset Klooga maanteed ja Rannamõisa teed. Teel sai taaskord kätemassaazi, kuni paarasda meetrit enne Keila-joa parklat andis miski järgi...
Selleks oli juhipoolne esirehv. Kitsal teelõigul vajus juhipoolne nurk maha ja rool kiskus kergelt vasakule. Vastu tulid masinad... Õnneks polnud masina kiskumine nii suur kui eeldada võiks. Kokkupõrke ohtu kui sellist ei tekkinud, pidin vaid veidi rohkem vaeva nägema, et masin paremale poole teeserva juhtida ja peatuda.
Peale masina ja kahjustuste ülevaatamist õnnestus sõiduk ohutusse kohta tagurdada. Fikseerisin volga tõkiskingadega ning tõstsin tungrauaga ratta maast lahti. Nüüd ei jäänud muud teha kui ratsaväge (Sm.Tihhonov'i) oodata. Hea on, kui on sõbrad kellele võib loota. Seniks aga lasin kõrvalistme alla ning tegin väikese uinaku. Abikaasa on ka tavaliselt sellisteks viivitusteks valmistunud ja võttis lahti juturaamatu.
Klooga maantee on üks tiheda liiklusega tee, eriti suvistel nädalavahetustel. Lisaks sellele, et liigub palju autosid, sõidab seal ka palju jalgrattureid. Valge Volga tee ääres ei jätnud kedagi külmaks. Iga kord kui ratturite grupp mööda sõitis kuusin: " Näe, see on Volga"....selle ja möödatuhisevate masinate vuhina saatel suikusin unne.
Mind äratas mingi madal lörin, selline mida saab teha vaid väike pereauto kuhu insenerid on paigaldanud mootori, mis jaksab vedada ka veokeid.
Saabus abivägi varurattaga. Ratas vahetatud, asusin koduteele.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1216 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: K aug 04, 2010 12:20 pm Postita teema:
Järgmiseks tööks auto kallal sai kompressioonide mõõtmine silindrites. Selleks et seda tööd üksinda mootoriruumis teha, ühendasin starteri külge eraldi juhtme, millega sain siis aku pealt voolu anda ning mootorit ringi käiata.
Tulemuseks olid surved 8bar. Eks need rõngad peavad veel korralikult sisse töötama.
Peale kompressioonide mõõtmist reguleerisin uuesti klapid üle ning avastasin, et olin lohakalt kinnitanud klapikambri kaane. Selle tagumisest otsast immitses õli läbi, mis mööda mootori külge jõudis lõpuks sidurikoja alumise kaaneni välja. Ka see viga sai kõrvaldatud.
Olin enda peale võtnud ülesande, paigaldada tagaistmetele peatoed. Siiani olin teinud vaid tagaistmete seljatugede kangasse augud ning peatoed vajusid seljatugede otsa. nüüd siis leidsin mahti paigaldada ka kinnitustorukesed, ning peatugesid saab tõsta ja langetada nagu esiistmetelgi. Sain Sm. tihhonovilt selleks doonoristmete küljest võetud torukesed. Nagu selgus, siis üks-ühele need kinnitused ei sobi, ning taha tuli teha eraldi kinnitused.
peale kinnituste valmistamist, tegin proovi, kas lahendus sobib ka, sobis.
Edasi tuli pindade puhastus ning värvimine.
kuna mul hetkel musti plastmassnööpe polnud, siis kolinate vältimiseks isoleerisin pulkade otsad.
ja lõpptulemus on siis selline.
Liitunud: May 27, 2008 Teateid: 159 Asukoht: Tallinn - Keila-Joa
Postitatud: K aug 04, 2010 12:27 pm Postita teema:
Tervist seltsimees.
Keila-Joal (või seal kandis) hädas olles võib alati mulle helistada. Endal ka auto parasjagu enam-vähem igapäevases kasutuses ning varuratta oleks sealt kindlasti saanud.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1216 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: K aug 04, 2010 1:05 pm Postita teema:
Vabandan seltsimeeste ees (Tihhonov ja Teeamet) küllap oleks ühel neist päev jäänud rikkumatta ning teisel jälle huvitavam olnud aga seekord ei tulnud millegipärast meelde, et Teeameti staap asub tõesti Keila-Joal...
Eks peab millalgi niisama läbi tulema.
Huvitav kas selle rehvi purunemise taga võib olla siis tehase poolne praak töö või lihtsalt rehvi vanusest tulenev asjaolu? Teisalt arvestades kuuma ilma ja veel kuumemat asfaldi praegu siis nõrgema konstruktsiooniga rehve omavatel sõidukitel võib üsna samasuguseid olukordasid tekkida nagu Sm.Mirski puhul. Hea on siiski tõdeda,et miskit tõsisemat ei juhtunud.
Liitunud: May 27, 2008 Teateid: 159 Asukoht: Tallinn - Keila-Joa
Postitatud: K aug 04, 2010 9:08 pm Postita teema:
Seltsimees võib alati läbi astuda ja on alati oodatud külaline, ka siis kui auto alla ega peale pole vaja ronida.
Rehvi purunemise kohapealt võin lisada, et olles eile ühe oma teise projekti jaoks doonorilt juppe maha kruvimas ja eelnevalt sellel doonoril rehvid kaasaskantava väikse autokompressoriga täis lasknud, et ta kätte saada, purunes umbes pool tundi hiljem üks selle doonormasina rehv. Võttis kõrvust kurdiks ja jalust nõrgaks, sest tundus nagu keegi oleks tulirelva kasutanud. Aga see selleks.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2787 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: P sep 12, 2010 10:10 pm Postita teema:
Jah seltsimehed, nii ta läks. Algusest peale oli ta müügiprojektiks ostetud ja selles mõttes jõudis see projekt oma loomuliku lõpuni. Müügiauto kohta sai teda tehtud muidugi hirmsa põhjalikkusega ja usun, et ostja tegi ikka väga hea kauba. Aga endal ei ole kahju. See ei auto pidanud olema hirmus rahateenimise koht, vaid kvaliteetne ajaveetmise vorm. Suvi sai sisukalt veedetud, sai natuke sõita ja vastu talve vana projekti kaelast ära. Eks ta nii välja kujunes, et see 2410 oli peamiselt sm Mirski projekt. Tema seda nokitses ja tema sellega sõitis. Mina ise selle auto roolis vist 200 km täis ei saanud.
NB: ostja loobus nendest valge keskosaga 3102 rattakilpidest ja müügitehing tehti originaal plastik kapslitega. Äkki mõni valge 2140 omanikest soovib nendega edasi ülbitseda? _________________ Terve aasta poole aastaga
Ajatsoon on EET Eesti talveaeg Mine lehele Eelmine1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8
Lehekülg 8, kokku lehekülgi 8
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest ja ei salli silmaotsaski ebaviisaka, solvava või terroristliku sisu esitamist. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.
Foorumi kasutustingimused, sh keelatud sisu kaebuste lahendamise mehhanismid (EL määrus 2021/784) leiad siit: Kasutustingimused
Galerii
Laadi pilte
Otsi
Profiil
Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid
Logi sisse
