Liitunud: Aug 07, 2007 Teateid: 492 Asukoht: Tallinn
Postitatud: E mai 04, 2009 10:04 am Postita teema: Kulgemine Volgadega
Kulgemine Volgadega
Äsjase Kurtna laada emotsioonide taustal on sobilik kirja panna mõned mõtted, mis on tekkinud seoses hobitegevusega. Vanatehnika pisikust nakatumisest alates on mind ja minu lähikondseid huvitanud, milleks mina ja teised minusugused sellega tegeleme või aega „raiskame”? Keegi minule tundmatu C.K. Brightbill on öelnud:”Tulevik kuulub inimestele, kes ei ole mitte ainult haritud, vaid kes oskavad oma vaba aega targalt kasutada.” Sama mõtet kannab ka Eestit väisanud Jeremy Rifkini raamat „Töö lõpp”.
Tööülesanded tõid minu lauale ameerika psühholoogi Mihaly Csikszentmihalyi raamatu „Kulgemine”, millest leitud äratundmisi veidi püüan vahendada. Seega juttu ei tule sõna otseses mõttes Volgaga sõitmise elamusest vaid pigem aja kulgemiset kui me innustunult ja süvenenult oma tööd teeme, kaasaarvatud vanasõidukite taastamine. Kulgemise termin (inglise keeles – flow) pole just tõlkijal eriti õnnestunud ja mõned eelistavadki kasutada selle asemel flow-seisundit ja optimaalset kogemust.
Kas meie eesmärgiks on tõesti ainult hästi tehtud vanasõiduk ja selle säilitamine ja näitamine teistele või on seal peidus veel midagi? Tuleb välja, et seda (tegelikult üldse inimeste eesmärgistatud tegevust) on inimkond päris palju uurinud ja raamatu autor on üle maailma erinevates kultuurides tohutult katseid teinud ja sõnastanud mõned lihtsad tõed. Võiks vist öelda, et me tahame nautida õnnehetki. Uurides õnnetunde saavutamist, selgus, et õnnelikkus ei peitu õnnestumises või juhuses, vaid selles kui me ise oma keha või meeli raske eesmärgi nimel viimase piirini pingutame. Me otsime naudinguid, mida iseloomustab edasiliikumise tunne: uudsuse või hakkamasaamise tunnetamine. Kõige positiivsemate kogemuste kirjeldamisel (kulgemise seisund) mainivad inimesed järgmisi omadusi:
-selline kogemus tekib, kui tegeleme mõne lõpuleviidava tegevusega;
-keskendume tegevusele;
-keskendumise teevad võimalikuks kindlad eesmärgid ja vahetu tagasiside;
-tegevus peab olema kaasahaarav ja kõrvaldama teadvusest kõik argipäevamured ja pettumused;
-nautimise ajal tunnevad inimesed end oma tegevusi kontrollivat;
-inimesed ei muretse oma mina pärast, ent paradoksaalselt minatunne peale kulgemise kogemist hoopis võimendub;
-ajatunnetus muutub: tunnid mööduvad minutitena ja minutid võivad tunduda tundidena.
„Tegevus” ei pea olema füüsilises mõttes aktiivne ja „oskus” ei tähenda ilmtingimata füüsilist oskust.
Kulgemist soodustavad tegevused tekitavad eelkõige meeldivaid kogemusi.
Diagrammil, mille rõhttelg kujutab oskusi ja kogemusi ja püstteljel on eesmärgid (väljakutse) võiks kulgemise seisundit kujutada tõuseva kaldsirgena (kulgemise kanal, flow-seisund).
Kui meie ees seisev ülesanne on liiga labane (ei nõua piisavalt oskusi), siis tekitab see meis tülpimust ja tüdimust, mis ei ole positiivsed tunded. Inimesed, kes valivad lahjad eesmärgid, mida nad kindlasti suudavad täita, stagneeruvad. Kui ülesanne käib meile üle jõu, siis tekitab see ärritumist ja jõuetust. Mõned inimesed alustavad ebareaalsete eesmärkidega, kuid lootuste purunemine on paljude jaoks rusuv kogemus. Ainult jõukohase väljakutse korral tajume seda mõnusat eneseteostust, nn. kulgemist. Tegelikult peavad eesmärgid käima veidi meie oskustest üle, et tekiks pingutus. Psühholoogid on seda nimetanud otsingulikseks aktiivsuseks, kus positiivne tulemus ei ole alati garanteeritud. Latt tuleb tõsta rekordkõrgusele. Sellisel juhul tõlgendame potensiaalseid ohte nauditavate väljakutsetena.
NB! Paraku diagrammi kuvamine teksti sees ei õnnestunnud ja tuleb kasutada oma kujutlusvõimet.
Tegelikult on osade jaoks hobitegevuses ka taandumine aktiivsest ühiskondlikust elust ja sukeldumine või põgenemine oma väikesesse maailma. Põhjustena ehk elukaare harjalt alla laskmine või kibestumine purunenud elulootustest.
Pea igast meeldivast tegevusest võib sattuda sõltuvusse, mis pole enam teadlik valik, vaid teisi tegevusi segav vajadus.
Liitunud: Aug 07, 2007 Teateid: 492 Asukoht: Tallinn
Postitatud: K aug 26, 2009 9:04 pm Postita teema:
Viimases Õpetajate Lehes oli artikkel digiajastust, millest leidsin endale äratundmisrõõmu. Siin siis väike katkend:
"Hiljuti juhtus kätte raamat pealkirjaga „Käsitöötunni mõju inimhingele: uurimus kehalise töö osatähtsusest”. Raamatu autor on prestii¸ika Chicago ülikooli filosoofiadoktori kraadiga Matt Crawford, kes paar aastakümmet oma elust veetis intellektuaalide maailmas. Praegu teenib ta elatist haruldaste mootorrataste remontimisega. Viimast elukutset ei pea Crawford aga mitte kui paradiisist välja aetud langenud ingel, vaid vabal tahtel ja oma tungival soovil. Ehk nagu ta ise summeerib: sellepärast, et inimkond on hakanud valesti väärtustama vaimset ja kehalist tööd.
Crawford on veendunud, et puhas töö ei ole tähtsam kui must töö, direktori ja professori tiitli kandja ei pruugi üldse olla teistest targem. Näiteks hea torulukksepp, väidab ta, peab olema arukas ning tajuma ja oskama lahendada keerukaid probleeme. Crawford leiab isegi, et hea oskustöölise amet eeldab suuremat leidlikkust ja komplekssemaid teadmisi kui lipsu ja portfelliga juristi oma. Kõigele lisaks võib lukksepp juristist isegi rohkem teenida. Sellest faktist hoolimata järgneb imetlev „ooo!”, kui kedagi juristina esitÂletakse. Kui tutvustatav on aga torulukksepp, kuuleb paremal juhul „ah nii”-d.
Töö kui mõtlemise mootor
Viimane tilk, mis Matt Crawfordi kui puhast tööd tegeva intellektuaali kannatustekarika üle ääre ajas, oli energiaÂuuringute instituudi tegevdirektori ametis veedetud viis kuud. Tema ülesanne oli koordineerida kliimasoojenemise teaduslikku põhjendamist vastavalt seisukohtadele, millel asus asutuse tööd rahastav naftakompanii. Siis tuligi filosoofiadoktoril mõte: kuidas on võimalik, et arenenud maailmas tõuseb haridustase pidevalt, igal järgmisel aastal saadetakse ellu eelmisest suurem arv kolled¸ilõpetajaid, aga neid, kes on suutelised ise midagi tegema või valmistama, jääb iga päevaga vähemaks.
Crawfordi arvates kaasneb kehalise ja käelise töö hülgamisega mõtlemistaseme langus. Haruldaste mootorrataste remontimise valis ta just sellepärast, et aja jooksul, mis on möödunud nende tootmisest, on turult kadunud rataste parandamiseks vajalikud tööriistad. Ta otse naudib seda, kui peab välja nuputama, milline võiks olla parasjagu tarvis minev tööriist. Veel suuremat rahuldust pakub see, kui ta on suuteline selle riista valmistama, olgu tegemist kui lihtsa konstruktsiooniga tahes. Loeb pähkli katkihammustamine ja lahenduse leidmine, mitte asja keerukusaste.
Crawfordi seisukoht on: töö saab inimesele rahuldust pakkuda ainult siis, kui tegija protsessi käigus midagi õpib, millegi võrra targemaks saab. Ta ei jutlusta juristide, arstide ja ökonomistide ajaloo prügimäele saatmist, kuid on veendunud, et arstid, juristid või ökonomistid on paremad spetsiaÂlistid, kui nad oskavad ise oma autot parandada, koduaia haljastust kujundada või seinakappi ehitada. Ta usub ka, et tööõpetuse tunnid tuleb koolides taastada ja õppetöö neis korraldada võimalikult laias diapasoonis. Seejuures hoiatab ta töö ja töövõtete mehaanilise ettenäitamise eest ja soovitab rohkem usaldada laste loomuÂpärast leidlikkust. Iga normaalne laps tunneb mõnu asjade lahtimonteerimisest ja kokkupanemisest. See tõde peaks olema tööõpetuse tunni karkass, arvab Matt Crawford. "
Tema raamatut loeksin isegi huviga, sest ka mina olen IT alalt hoopis tööõpetuse ja käsitöö peale siirdunud
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.
Galerii
Laadi pilte
Otsi
Profiil
Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid
Logi sisse
