Liitunud: Dec 23, 2004 Teateid: 77 Asukoht: Tallinn / Rakvere
Postitatud: P mär 22, 2009 9:59 pm Postita teema: GAZ 21T
Tegu siis GAZ31 T-ga, aastast 1967, mis olla tegutsenud taksona Tallinnas. Mingil ajahetkel jõudis masin Rakverre ja seejärel meie perre. Seda siis juba tavasõidukina. Enne meieni jõudmist oli ta kohaliku autoentusiasti käes, kes ta ka tõenäoliselt taastas.
Täieõiguslik pereliige on ta olnud ca aastast 1980. Isa muretses ta tollal Pobeda kõrvale enne viimase müüki. Volks ikkagi kaasaegsem masin. Isa veel kaalus kas Zhiguli või Volga. Aga majapidamises vaja ikka asju vedada ja ...nii see otsus langes.
Auto on läbi elanud nii esiosa kui tagaosa avariid, seda küll mitte meie peres.
Oli ta meil igapäeva sõiduriist, kuid viimased ca 20 aastat suvine pühapäevasõiduk.
Elab ta mul niisiis Rakveres. Suviti pääseb ka õue. Linnavahel muidugi tekitab kohalike taksojuhtide seas kerget paanikat. Paar korda on linnakodanikud tulnud küsima ka sõidutariifi. Oleks inimestel rahakotist kohe kopikaid võtta siis ju võiks ka . Samas.....tüütu on see tähelepanu küll. Seni ei märgatud masinat eriti..nüüd kulinatega olekus küll
Originaalis on ta olnud „Goluboje sinji“ värvi, hetkel küll hele-hele sinine. Tulevikus ehks taastan ta originaalvärvitoonis. Takso logod on hetkel kilekleeps, autocadi joonise alusel. Tulevikus aga siis kindlasti shablooniga värvitud kui masin taas originaaltoonis.
Nõndanimetatud kere kapremont sai talle tehtud ca aastal 1990, Sõmeru EPTs, veomasinate tegija poolt. Sealt ka suht õnnetu kvaliteet: nt. uksekarpidesse valatud õli voolas välja nagu kastekannust,
parempoolne uksekoopa uksealune serv on ca 10 mm kõrgemal kui peaks jne.
Praegu on tal peal GAZ 24 mootor, originaal kast ja tagasild. Kui olin ca 16—17 vahetasin tagavedrud ja esisilla keermespuksid ja muud detailid. Muus osas suht originaal, ka rool, millele on viimasel ajal tõsine plastisöövitus sees, ja lagi ning istmed. Ees siis kaks istet, mitte diivan. Jaloomulikult lakooniline pruun termantiin. Uste polstritel vaid horisontaalsed kroomliistud. Kuna olen ca 2 m-ne sai juhiistme kinnitusi ringi teha, et sõiduajal mitte lõuaga roolis kinni olla.
Kui juba Tallinnas õppisin, sai muretsetud kooperatiiv Iirise poolt toodetud logarid. Mäletan, et tagumiste koopasse lükkamine oli lihtne, aga esimestega sai vaeva nähtud. Nööridega koomale tõmmatud ning vaeva ja valuga koopasse lükatud. Ja juhipoolse logari kinnitamisel.....puur muudkui puurib ja puurib......kereplekki......tulede jalglüliti oli ette jäänud. Ptui kurjam.
Aastate eest sai ka esisilla keermesmutrid ja puksid vahetatud ja käändtelje poldid. See võis olla keskkooli keskpaigas...ca 96/97. See oli täielik õudus. Ei olnud ju noorel kutil kogemusi ega vahendeid peale kruustangide ja suure torni ja peenikese muskli.
Lapsepõlvest ma suuremaid Volksi poolt korraldatd trikke ei mäleta. Ei mäleta, et oleks ta meid ka teele jätnud. Seda mäletan lapsepõlvest küll, et peale pikemat sõitu veets isa miski aja garaazhis raudselt.
Mina ise hakkasin Volksiga tegelema lähemalt keskkoolis.
Enne seda oli esimene iseseisev sõit põhikooli lõpus nn. tutipeole, aastal1992. Elevust tekitas masin koolihoovis seistes küll. Ja siit ka esimene Volksitrikk: unustasin sisselülitatud salaluku pärast pidu välja lülitada. Kamp koolilapsi masinat lükkamas oli selle õnnetuse finaal. Masin sai lükatud naabruses oleva maja ette hilisemat äravedu ootama. Suure vihaga kõndisin hoopis jalgsi koju. Kodus siis hilisõhtul plahvatas : „salalukk“. Naks see maha ja Volks esimesest pöördest käis.
Kord ühel hommikul, see võis olla miski 1994/95 aga ei saanud enam volski käima. Ka aku oli tollal poolkustunud aga ka peale selle laadimist ei mingit õnnestumist. Ja selgus....jagaja võlli ühendustihvtist lahtiehk siis võll pooleks. Süüde täiesti metsas. Uus tihvt ja .....kestab senimaani.
Parkides kord kaupluse parklas, staazhi juba oli paar aastat, lajatasin tagumise stangega vastu terastoru aiaposti. Masendav. Ja selle lolluse meenutuseks ei ole ma tagastange keskmist osa välja vahetanud nimme.
Viimane suurem trikk paari aasta eest oli absoluutselt ummistunud bensupump ja karbuss. Ja kõik see enne sünnipäevale sõitu. Masendav. Ei muud kui kogus süsteemi läbipesu ja kaasaegsed bensufiltrid vahele.
Seejärel hakkas ca 3 aastat peal olnud tutikas bensupaak lekkima. Ei miskit keevitus vaid tagurpidi ja vett täis ja fööniga tinakiht ja juudiplekk ja kestab senimaani.
Miski aeg tegin talle plekist ja poroloonist ja mustast termantiinist keskkonsooli koos maki ja lülitite paneeli ja istmete vahele ulatuva osaga...aga välja ta viskasin. Mõistus tuli vanemas eas koju:P
Kord mäletan, kukkus garaazhi sõites summuti küljest. Kuna garaazh asub/asus maapinnast ca 40 cm kõrgemal, siis jäi tollal puitestakaadi toestuseks pandud 3 mm plekk äkki sumpsi taha kinni ja läind ta oligi. Aga polnud hullu..natsa püherdamist masina all ja viga parandatud.
Ja miski aeg sai tagaaknalauale pandud lisastopptuli...moderne versioon sai asendatud vist võrri esitule ja punase pirniga. Päris ajastukohane detail sai ja vast on Rakvere „metsikeis“ liikluskeeriseis sellest abi.
2009 suvi möödus suuremate viperusteta. Sai Rakveres igapäevasõite temaga läbi viidu ja majapidamisvedusi tehtud. Ja...politseile kiiruse õletamise tõttu ka vahele jäädud. 50 tsoonis oli alla,äge rauas miski 80. Puudus ka ülevaatus. Aga...minu lugupidamine politsei ees....mehed said aru, et tegu on suvise suveniiriga ja ma pääsesin suht tagasihoidliku rahakotipaotamisega. Loomulikult ei õigusta oam siinjuures eeskirjade rikkumist. Mehed oleks pidanud karmimadki olema.
Taksofurnituuri hakkasin taga ajamaa 4-5 aasta eest. Suurimad tänud allpool mainitud meestele :
-taksomeeter ja selle käivitustrossi ning spido trossi jagaja sain Võrust ajalehekuulutuse peale, sealse kunagise taksomehe käest (püün saatja nime taastada.)
-rohelise tulukese Autobildi ajakirjaniku hr.Tarmo Riisenbergi käest. .( tal oli plaan see Vanatehnika Varjupaika toimetada )
Rohelise tulukese tagavaraklaasi aga ühelt vanemalt kokutulekul osalenult kelle nime ma kahjuks ei mäleta aga vanahärra pidas mind aastake meeles ja järgmisel ülesrivistusel Rakveres patustas õlale
-siinsete foorumlaste Sm. Mirski ja MTJ Juhataja ja Lauri ja Tõnu, alias Metsakas ja Marko Kooskora käest on saadud TAKSI logoga kilbid.
-Hr. Mati Leivategija käest aga ukseposti sisemine käepide ja veel üks kilp.
3 tk on nüüd suht korralikud 2 aga....eks näis. Kas otsin veel mõnda aega rigni või lasen Narvas kroomida.
Suurimad tänud ja meestele ja minu lugupidamine!!!
Aasta 2010. Üleminek bensule 95 tõi kaasa raskendatud küülma mootori käivitamise. Sai jagajat rihitud ja küünlaid timmitud/vahetatud. Ei mingit muutust. Siis Meister ,hr. Vahur Sirk võttis jagaja, tegi seal sees mõned muutused ja nüüd... ei mingit probleemi.
Ning taksomeeter sai täiuslikuma valgustuse sest originaal ei olnud enam tänu jaburale inseneritööle võimeline pirnidele voolu andma. Ja jooksval veel miskit nipet näpet tööd nagu Volga puhul ikka.
Aasta 2011. Sel kevadel sai tagasil uued laagrid ja tsimmerlingid. Tänud Meister hr. Vello Vilule Taaravainust. Kuna tegu kunagise taksoga siis on seal seda tööd varemgi tehud. Nüüd veel ootab üks esiamort ja käigukasti kaas vahetamist . Ja suvised sõidud jätkuvad.
Sellline siis minu Volks.
Ãœhele pildile on ta ka sattunud: foorumi „Ãœrituste kalender“ ja Vanad Volgade kokkutulek 2006“
Viimati muutis Tafcka (K jaan 25, 2012 1:42 pm), kokku muudetud 11 korda
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1216 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: N mär 26, 2009 4:34 pm Postita teema:
Kunagi autoturul jäi mulle üks huvitav ilukilp silma, 21 oma, aga kirillitsas taksi sisse stambitud. olen varem leidnud gaz 24 ilukilbi aga sellel oli kolm ruutu sisse vormitud. Kuna hind oli mõistlik, siis ostsin ma selle kilbi ära. Mõtlesin et riputan garaazi seinale seniks, kuni kohtan mõnda gaz 21T'd kuhu see külge sobiks. Volga foorumis märkasin, et Tafcka otsiski just sellist kilpi. Saatsin talle siis privaatkirja, kus pakkusin kilpi, juhul, kui tal on sõitev takso. Mõtlesin, et niisama seisvale projektile ma seda ära ei anna, siis rändab lihtsalt ühest hoiukohast teisa ja tulemust ei midagi. Nõudsin ka fotosid. Läks paar kuud mööda ja Tafcka võttiski ühendust, saatis ilusti fotod ja tuli kilbile järgi ka. Väga meeldiv kontakt.
Panen need fotod siia ka teistele vaatamiseks üles. Olen seda masinat ise ka näinud, nimelt Rakveres Vanade Volgade kokkutuleku stardis. Huvitav oli uurida, muidu vaid 21 originaale, eksportvarjante, ja ristaretusi nähtud.
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest ja ei salli silmaotsaski ebaviisaka, solvava või terroristliku sisu esitamist. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.
Foorumi kasutustingimused, sh keelatud sisu kaebuste lahendamise mehhanismid (EL määrus 2021/784) leiad siit: Kasutustingimused
Galerii
Laadi pilte
Otsi
Profiil
Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid
Logi sisse
. Samas.....tüütu on see tähelepanu küll. Seni ei märgatud masinat eriti..nüüd kulinatega olekus küll 
