Liitunud: Nov 02, 2011 Teateid: 13 Asukoht: Tln, Kristiine
Postitatud: R nov 11, 2011 6:54 pm Postita teema: Volga Gaz 21 kapotialuse + armatuuri taastamine.
Tervitus volgameestele!
Kuna abistan jõudumööda ühte lugupeetud kodanikku tema Volga kapotialuse ja mootori taastamisel, siis paluksin abi ka eluaegsetelt "volgaistidelt"
Pisut on juba tehtud:
Mootor,
mis hakkas halvaendeliselt tiksuma, sai maha võetud ning plokk hoolikalt "klaasidega" puhastatud:
Sellega väga probleeme pole. Isegi kaan oli suht heas korras, vajas vaid natuke lihvi, klappide lihvimist ning ühe küünlakeerme asendust (silindrisse sattunud võõrkeha oli küünla elektroodi kõveraks peksnud ning väljakeerates rikkus ka kaane keerme):
Häda on kapotialuste trossidega
Kuidas neid taastada? Kas ikkagi peab selle alumiiniumist otsa küljest ära kangutama, et galvaniseerida? Kas saab seda edukalt tagasi panna....? Või kannatab kusagilt uusi osta. Odavalt = 6¤, mitte rohkem...
Väljamaa autode puhul kannatab.
Teine probleem, kerenumbri plaat:
Servadest on ta korrodeerunud ning must värv, mis kahe kihi ülevärvimise alt välja tuli, ei ole samuti enam esimeses nooruses. Kui see galvaanikasse viia, kas asi võib õnnestuda? Et metallosa saab kena uue ülekatte ning värv jääb puutumata...Või eemaldub happevannis kõik, mis seal peal...
Või tuleb ikkagi uus lasta trükkida ning uuesti kerenumbrid peale lüüa.
Ehk on kellelgi kogemusi...
Viimati muudetud stihl poolt (L nov 12, 2011 11:57 am), kokku muudetud 1 korda
birkal on nummerid ju peris viisakad.
seega võib ka asja sisse skännid või üle pildistada, et trükipinna fail tekitada ja siis võib ehk mida vaja on sildiga teha ja hiljem siis näiteks läbi sablooni ää värvida.
???
Liitunud: Nov 13, 2004 Teateid: 1325 Asukoht: Tartu
Postitatud: R nov 11, 2011 9:23 pm Postita teema:
Normaalse kvaliteediga birka saad sa uue osta ja lööd siis sinna ise numbrid peale. Viimati sai sellised üks Gaz 69 armatuur
_________________ AADU KADAKAS
psü-psühhiaater(suiti maal, enamust aega hullumajas) Abiliin ja nõustamine GSM 534 97951
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: R nov 11, 2011 11:32 pm Postita teema:
Mina olen kasutanud happevanni just värvieemalduseks, kui pole viitsinud ise keemiaga jännata. Seega galvaanikas jääb pirkast alles ainult üks läikiv plaat. Tegelikult kahtlen kas sedagi jääb, sest Volga pirka on minu teada alumiiniumplekist ja see peaks galvaanikas üldse ära sulama. Vähemasti olen mitu korda kõrvetada saanud sellega, et viinud tsinki komplektsed uste lukumehhanismid. Aga esiuste omades on üks väike detail alumiiniumist (või silumiinist) ja tagasi olen saanud alati lukustid ilma selle junnita. Mõnikord olen ämbri põhjast leidnud mingi sulanud köndi. Seega mina ei riskiks.
Pirka on ilmselt tõesti parim võimalus uus osta ja uuesti nummerdada. Ainult et need pirkad mis mina olen müügil näinud, on lakkimata. Volga pirkal on originaalis ka mingi mattlakk peal, mis aja jooksul kollaseks tõmbub ja numbrikohtadest maha koorub.
Trosside küsimus on mulle täitsa uus teema. Milleks neid üldse galvaanikasse viia? Pärast roostetavad veel paremini sest rüü vahelt ei saada hapet iialgi kätte. Gaz 21-ga puudub mul kogemus, kuid vähemasti Gaz 24-l pole kapoti all ühtegi katmata trossikõri. Kõik on kaetud kas musta või valge plastikrüüga. Seega olen alati rüü puhastanud või vahetanud, kõri seest õlitanud, trossi (ehk traadi tegelikult) puhastanud, peene liivapaberiga üle käinud ja asi saab väga hea. Reaalselt jääb ju näha ainult trossi otsa paar cm. Kui kole ta ikka saab olla, et kapotialuse üldpilti rikuks? _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Nov 02, 2011 Teateid: 13 Asukoht: Tln, Kristiine
Postitatud: L nov 12, 2011 11:49 am Postita teema:
Gaz 21 birka on raud, mis raud (vähemalt sellel isendil) ja happevann ei tee talle midagi. Kuna elektroonikatööstus kasutab trükkplaatide tegemisel sama nippi, et vajaminevad voolurajad kaetakse nitrolakiga ning mittevajalik vask söövitatakse soolhappega maha, sestap ka tekkis see uitmõte, et võiks hapet proovida. On ju birkal samamoodi vajalikus kohas mingi päris kõva must värv peal. (DuPonti lahusti, mis reeglina kõike lahustab, ei teinud halligi)
Aga kui neid uuena saada, on, siis kaotab üritus, muidugi, mõtte.
Trosse peab sellepärast galvaniseerima, sest kui kõik ülejäänu on üle käidud, võivad nad ebameeldivalt silma hakata. Pealegi on nad paljad (nagu ntx. jaguarilgi), ja neid on palju (4)
Kiikasin korraks oma 7a tagasi tehtud vana valge
kapotialla ka, vannitatud kapotitrossid näevad endiselt suht värsked välja.
Aga pilt läks pisut selgemaks, kui kogemust pole, siis tuleb see tekitada; proovin alu/silumiinist osad eemaldada ning must metall üle galvaniseerida.
Sõbragaraazh, kas te 21he radika ribikatikut täies tükis olete proovinud tsinkida....?
24ja oma, mis kunagi sai tehtud, läks vist kergelt öeldes metsa, aga 21 katikul plastosad, mis sulada võivad, puuduvad...
Vähemalt esmapilgul...
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: L nov 12, 2011 11:56 am Postita teema:
Siis on Gaz 24 ikka puha moodne auto juba. Temal on pirka kindlasti alumiiniumist. Aga kui te nagunii olete valmis vajadusel uue ostma, siis võid ju vana pulli pärast vannist läbi lasta.
Viimsi garaazi mehed lasevad pidevalt vanemaid ribikatikud kogu täiega tsingist läbi. Saab ilus küll, kuid õnaruste kõrvalt võib hakata kergelt roostetama, kust hapet pole kätte saadud. Samas pole sellest väga lugu, kuna värskelt tsingitud ribikatik kannatab nagunii ainult paar korda vihmaga sõita. Siis läheb ikka rämedalt rooste, nagu näitasid hiljutised kogemused Volta tsingiga. _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Nov 02, 2011 Teateid: 13 Asukoht: Tln, Kristiine
Postitatud: L nov 12, 2011 12:21 pm Postita teema:
Voltaga on vahel häda, jah, et kipuvad asju ülejala tegema.
Vahel olen kasutanud sellist nippi, et alul lasknud kollaseks tsinkida (see kestab soolakambris poole kauem kui valge) ning pärast õelnud, et ups, tegelt pidid need asjad valged olema, kas olete head ja laste veel valge kah peale.
Jääb pisut paksem ning kestab. Maksma peab, muidugi, topelt.
Ja ega Võru kah targem ole. Ainuke, kes korralikult tegi, oli Norma. (siis, kui neil veel nii hästi ei länud nagu täna ja nad pisitellimustega kah tegelesid)
24 on, muidugi, moodne auto....
Samal ajal, vahel tundub, et 21 on oma aja kohta kvaliteetauto.
Näiteks juhmeklemmid on käsitsi külge joodetud ning ntx. kaitsmekarbi külge poldi + vedruseibiga kinni keeratud. Ehk siis pea igikestev lahendus.
(Kas teate, mis lääne autol veel nii on tehtud? (selline vaevanägamine ei ole eriti levinud) - w124 on hetkel ainuke, mis mälust ette pöörab)
P.S. Uus juhtmekimp, mis sai muretsetud, näeb küll hea välja, aga klemmid on lihtsalt pigistatud, mitte joodetud. (zavod "Avtoprovod" 1978a. - ma kahjuks pole kursis, kas see oli originaaltootja või mitte...)
Tõenäoliselt võtab ka jootekolbi paariks tunniks kätte...et tehasekvaliteet säiliks.
Liitunud: Feb 24, 2005 Teateid: 413 Asukoht: Kuusalu Autobaasi värav
Postitatud: T nov 15, 2011 9:17 am Postita teema:
Mul Voltaga probleeme pole olnud tsinkimise osas, tegelt see pole üldse Volta ja on mingi kõikidele tuttav tädi teatud pimedas koridori kunkus, kuhu saab autoga ukse taha sõita - aga jumal temaga. Igastahes tore tehas, kus saab autoga sees sõita.
Trossi kõrisid tsingitakse nii, et tehakse pikast pulgast rakis, kus ühes otsas on peenike pilu ja teises otsas on keermestatud ava. Sinna tõmmatakse trossi kõri pingule nii, et vedru nagu kohe veniks välja ja keerdude vahed oleks nähtavad ja puhastatavad. Tsingitakse koos rakisega. Rakis vistatakse pärast ära.
Liitunud: Feb 20, 2011 Teateid: 206 Asukoht: Pärnu
Postitatud: T nov 15, 2011 5:17 pm Postita teema:
Pirkalt ei loe välja ei mudelit ega aastaarvu. 58? 60? See polegi tähtis minu soovituse puhul. Kui hakkate tsinkima, katke ajastukohaselt ikka valge tsingiga, ideaalne oleks tuhm, matjas pind. Kollast hakati järjest laiemalt kasutama alles 60-ndate lõpul.
Liitunud: Nov 02, 2011 Teateid: 13 Asukoht: Tln, Kristiine
Postitatud: N nov 17, 2011 6:31 pm Postita teema:
kod. Medvedjev kirjutas:
ideaalne oleks tuhm, matjas pind.
Kahjuks liiga hilja, kodanikud, juba läks töösse ja tulemus sai silmipimestav (isegi pilti ei saa korralikult teha - välk peegeldub tagasi):
Katiku puhul kohkusin sm. Tihhonovi sõnavõtu peale pisut ära ning võtsin ta korralikult algosadeks, puhastasin erinevate keemiate + karukeeltega, lasin galvaniseerida juppidena ning pärast koostasin.
Ehk kestab rohkem, kui ühe vihmasaju....
Ja kui päris aus olla, siis võin avaldada ka ühe saladuse: galvaanilise katmise lõpptulemus sõltub ikka aluspinnast.
Ehk kui tehas on pinnad siledad teinud, siis jääb asi läikiv, ja kui matid, siis ka katmine jääb matt.
On ju üldteada, et kui detailile teha nö. "kroomiettevalmistus" ja asi pärast hoopis tsinkida, jääb valge tsingi puhul asi ikka väga laikiv meenutades kroomi. Lihtsalt pinnakatte tugevus ei ole kroomiga võrreldav. (s.o. kulub kergemini maha)
Kui tsinkida või kroomida mattpinda, siis tulemus jääb samuti matt.
Miks kodanikel tekib tunne, et "õige" on matistunud valge tsink...? Sellepärast, et keegi pole seda autot uuena oma silmaga näinud ning pärast miinimum 10 aastast seismist tsingitud asi ongi kaotanud oma läike.
Väike näide Volga juppide baasil:
Sile pind on läikiv ning algselt matjas pind jääb pärast galvaanikat samuti matt.
Trossidest: selgus, et pimeda koridori tädi vann on max. 130cm pikk, seega 142 ja poole sentimeetri pikkust kapotitrossi vibumeetodil nagunii tsinkida ei saa.
Pole hullu, saab ka mitteväljavenitatuna:
Rulli kerisin ta pärast galvaniseerimist, kuidas ta vannis vedeles, ei tea....
Liitunud: Nov 02, 2011 Teateid: 13 Asukoht: Tln, Kristiine
Postitatud: L jaan 14, 2012 11:46 am Postita teema:
Jep, need oleks ju happes lahustunud.
Gaasitrossid on terasplekist hülsi küljes, need õnnestusid ilusti lahti kokku panna.
Ribikatiku tross on samuti tehtav, seal sai pressitud trossiotsa trossile külge jätta, sest see on terasest.
Kõige raskem on kapotitrossiga - ots on silumiinist ja trossile otsa pigistatud.
Kuidagimoodi sain ka sellega hakkkama...(jootsin trossile veel igaks juhuks 1/4 muti peale, et ta mingil juhul läbi ei libiseks)
Liitunud: Nov 02, 2011 Teateid: 13 Asukoht: Tln, Kristiine
Postitatud: R jaan 27, 2012 10:36 am Postita teema:
Vahepeal on aeg jõudnud mootori kokkupanekuni.
Seoses sellega taas väike mure, et kas keegi viitsib strateegiliste kohtade jõumomendid kirja panna...?
Raamsaale kaaned Nm...
Kepsusaaled Nm
Plokikaan Nm
Ja kui palju peab uue rasvanööri (mitu mm) soonest enne kokku pressimist nö. välja jätma...(ilmselt automargiti on erinev)
Sm. Mirski laenutas väga vastutulelikult küll hunniku kirjandust (piltidega album, varuosakataloog (väga põhjalik) ja mõned kasutusjuhendid, aga selliseid andmeid neis ei leidu...
Ajatsoon on EET Eesti talveaeg Mine lehele 1, 2Järgmine
Lehekülg 1, kokku lehekülgi 2
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.
Galerii
Laadi pilte
Otsi
Profiil
Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid
Logi sisse
