Liitunud: May 27, 2008 Teateid: 159 Asukoht: Tallinn - Keila-Joa
Postitatud: L aug 08, 2009 10:03 pm Postita teema: Komandeeringuaruanne Tallinn - Uzhgorod - Tallinn
Tervist seltsimehed.
Alustan väikest ülevaadet mida nägi ja koges Teeameti meeskond (kaarti luges Auto-Moto foorumist Heikson) teekonnal läbi vennasvabariikide Ukrainasse ja tagasi.
Panen alustuseks kirja mõned numbrid. Kokku läbisime 3806 kilomeetrit ja ostsime selleks 396 liitrit kütust (paagis peaks hetkel veel miskit 20 liitri jagu olema). Keskmiseks bensiiniliitri hinnaks kujunes 8,5 krooni.
Raha kulus kahe peale jämedalt kokku 7500 krooni (viisad, kütus, automaksud, hotellid, toit). Siia pole arvestatud alkoholi (mida minul kulus minimaalselt), suveniire ja mõningaid kaasaostetud varuosi. Mina jäin sõiduga igati rahule, kuigi see lõppes oodatust veidi varem seoses tööülesannete vaheletulemisega. Samuti suured tänud Heiksonile, kes on meeletult kannatlik ja rahulik tegelane. Mina, kui mitte just kõige parema närvikavaga inimesena pean tunistama, et Heiksoni rahulik meel ja sihikindlus olid selle reisi võtmesõnadeks. Aga nüüd kõigest järgimööda.
Starisime Heiksoniga kolmapäeva varahommikul Tallinnast. Kõik sujus täpselt Pärnu piirini, kui selgus, et generaatori kinnitus on praoga ja vajas keevitust. Sõitsime siis Heiksoni juhatusel Väino Karu töökoja ette.. Mehed remontisid kinnituse. Möödaminnes sai vahetatud ka 2 radikalõdvikut. Peale geneka korrastamist ei olnud laadimine enam see, mis ta peaks olema. Hakkasime viga otsima, mille tulemusena sai isegi armatuurlaud osaliselt lahti võetud
.Lõpuks kõik siiski lahenes ja sõit võis taas alata. Muid probleeme ei ilmnenud ja sõitsime kenasti Valgevene piirini välja. Piiril läks asi üsna libedalt. Leedu ja Valgevene piiripunkti läbimiseks kulus kuskil 1 tund. Piirivalvurid olid usinasti ka auto ümber uudistamas ja tänu Volgale sujus kõik kenasti. Olime Valgevenes kaheksa paiku õhtul. Tankisime paagi 80 oktaaninilist bensiini täis ja taas teele. Eriti kaua sõita ei saanud, sest kapoti alt hakkas mingit kahtlast heli kostma. Olime just läbimas mingit väikest küla. Mina oleksin suurema linnani ära sõitnud, kuid Heikson (tänu taevale oli ühel meist kainet mõistust) soovitas tungivalt siiski auto seisma jätta asja kontrollida. Jätsime auto teeäärde ja taskulambi valgel asja uurima. Geneka kinnitus jälle puruks! Egas midagi, keerasime otsa ümber ja suundusime küla serva tanklasse, sest see oli ainus valgustatud koht. Seal selgus, et peale kinituse purunemise oli ka üks alumine kinnituspolt kadunud. Kurat!!! Hakkasime tankivaid külaelanikke oma poldijutuga piinama, et ehk äkitselt kellelgi miskit sarnast autos vedelemas. Esialgu tulutult. Kell võis siis juba kuskil 12 paiku öösel olla. Kuna kelleltki polti ei saanud vaatasime ka auto korra üle, et äkitselt saaks kuskilt midagi ära keerata. Ei miskit. Võtsime siis tööriistakohvist mõned mutrivõtmed ja läksime külapeale, lootuses vajalik polt kuskil lihtsalt ära vinnata. Tulutult. Saime ainult ühe mutri. Tagasi tanklasse. Sealt õnnestus kinni püüda vana Transitiga tegelane, kes kutsus oma poisi meile appi. Kutt tuli, vaatas asja üle läks koju poldile järgi. Meie Heiksoniga aga avastasime varsti peale meie päästeingli lahkumist, et poldist pole suuremat abi, sest üks generaatori alumine kinnituskõrv oli ära murdunud. Mina langesin koheselt masendusse. Per.....e!! Kurat!! No ei ole võimalik!!
Jätkub homme.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1205 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: L aug 08, 2009 10:14 pm Postita teema:
Väga meeldiv õhtulugemine, jään huviga järge ootama.
Kuna praegu on veel suvi ja soojad ilmad, siis võta õhuvõtukopsikult see sinine kork ära. Mootor saab jahedamat õhku ja läheb ehk paremini edasi. Praegu on sisselase niiöelda talveasendis, kus värske õhk tuleb väljalaskekollektori juurest. Sinise korgi paigaldasin, kuna õhufiltrikorpuses olev õhusuunaja oli katki.
Liitunud: May 27, 2008 Teateid: 159 Asukoht: Tallinn - Keila-Joa
Postitatud: P aug 09, 2009 3:48 pm Postita teema:
Jätkan sealt kust eile pooleli jäi. Mirski tähelepanekule vastan, et see sinine kopsik sai Pärnus eemaldatud.
Kui selgus,et generaatori kõrv oli murdunud ja Martini maailm kokku varisenud jõudis kohale ka meile appitõttanud tegelane koos 2 poldi ja mutritega. Näitasime meie olukorra talle ära ja selgitasime, et tegelikult oleks nüüd uut generaatorit kah vaja. Tüüp helistas kuskile ja varsti oli bensiinijaamas Volkswagen Passat sellise tumedama kutiga roolis. Sai siis talle kah kõik ära räägitud. Kell võis olla kuskil ühe paiku öösel juba. Siis meenus sellele Volkswageniga tegelasele, et tal mingil sõbral on üks üle katuse käinud Volga universaal. No ja ta siis kohe helistas talle, ajas ta maast lahti ja teatas, et tuleb kohe sinna generaatorit maha monteerima. Et noh eestlastel on vaja, sest neid oodatakse Ukrainas. Ja läinud ta oligi. See meile appitõtanud tegelane käis ka korra ära. Meie Heiksoniga lükkasime auto paremasse kohta, monteerisime maha katkise generaatori ja jäime ootele. Varsti saabuski 3 meeskonda autodel. Kõik meile appi. Koos generaatoriga!!! Varsti siiskselgus, et see uus generaator ikkagi ei sobi (ma täpselt enam ei mäleta, mis seal viga oli). Sündis uus plaan. Lammutada mõlemad generaatorid laiali ja ehitada neist kokku üks töötav isend. Seda siis juba kuskil pool kaks öösel. Asusime asja kallale. Kuid jäime jälle toppama, kui selgus, et laagritest ikkagi generaatorit lahti ei saa. Lõpetasime selleks korraks. Meie uued sõbrad ütlesid veel julgustuseks, et nende külas on 3 autopoodi, kust vähemasti kahes on selline generaator vabalt saadaval. Samuti pidi üks Volga olema veel ka lähedalasuvas autobaasis. Korjasime asjad kokku, saatsime tegelased minema ja püstitasime Heiksoniga bensiinijaama taha telgi. Mina siiski autot üksi jätta ei julgenud ja tukkusin Volgas.
Varahommikul jõudsin kokku saada autobaasi väikse direktoriga, kes soovitas 9 ja 10 vahel tagasi tulla, siis on töökoja juhataja kohal ja arvas, et saavad aidata. See Volga, mis pidi seal vedelema osutus autobaasi direktori 3110-ks ja see ei kuulunud lammutamisele. Samuti suhtlesin hommikul juba autojuhtidega, kes tulid enne tööpäeva algust kütust võtma, kuniks leidus üks heatahtlik veokajuht, kes ütles et tal on 2 GAZ generaatorit kodus olemas ja kui me veel õhtul seal bensiinijaamas oleme, siis toob ta need heameelega meile ära.
Pean praegu jälle lõpetama. Vaja vahepeal asjatada. Proovin õhtul jätkata.
Liitunud: May 27, 2008 Teateid: 159 Asukoht: Tallinn - Keila-Joa
Postitatud: E aug 10, 2009 9:50 am Postita teema:
Jätkan jälle teemaga.
Kui autobaasist tagasi tulin ärkas ka Heikson ning otsustasime linna minna. Möödudes järgmisest autobaasist soovitas Heikson sealtki läbi põigata. Küsisin jällegi generaatorit ja masinapargi direktorilt selle ka sain! Ütles, et oli tema Moskvitsi peal kunagi. Meie põrutasime muidugist kohe tanklasse tagasi, tegeime veidi ringi (vahetasime välja rihmaratta ja tableti asendasime harjadega) ja monteerisime selle Volgale külge. Hinge kinni hoides käivitasin masina ja Heikson mõõtis generaatori laadimist. KORRAS!!! Parem, kui vana. Need kaks generaatorit, mis meil juba selleks ajaks lahti olid monteeritud
võtsime kaasa - igaks juhuks. Sõitsime kesklinna, tegime väikese tiiru poodides
ja linnas
tutvudes kohalike oludega
, sõime sellises kohas
ja peatusime kiriku juures , mille kõrval olid eksponeeritud igasugused sõjamasinad
Tegu oli Afganistaani sõja mälestuseks rajatud vaatamisväärsusega. Kiriku juurest tagasi tulles avastasime auto all kurjakuulutava loigu. Uurimisel selgus, et üks Pärnus välja vahetatud uutest radikalõdvikutest jooksis läbi. Egas midagi, tegin kiire ja hädapärase lappimise imeIvari halli teibiga ja siis suundusime uut lõdvikut otsima. Sattusime Gaz`i varuosapoodi
, kust me selle vooliku ka saime. Sealne juhataja tundes ära Eesti numbrimärgiga Volga soovitas kohe minna poe taha teenindusse ja mingit tegelast küsida, kes meil selle vooliku ka kohe ära vahetaks. Läksime, küsisime, kuid tüüp oli just lõunale läinud. Ei viitsinud oodata kah ja sõitsime edasi. Täitsime radika veega ja otsustasime vahetada, siis kui enam üldse ei pea. Muideks pidas kuni koduni kenasti vastu. Sõitsime edasi Ukrainasse. Ööbisime Sofia hotellis
ja hommikul jätkasime sõitu Uzhgorodi suuas
Heikson leidis kaardilt ja maanteeäärest vaevata kõik teed ja tähised ja viidad ning peale lõunat keerasime kitsale metsateele
mis viis meid lõpuks ka kokkutuleku kohani kenasti välja. Enne platsi oli veel ketiga piiratud sissesõiduvärav ja peale selle läbimist olimegi kohal.
Koos meie autoga oli platsil veel KAHEKSA autot!!
Meie saabumine tekitas meeleolu. Keegi ei uskunud, et tulimegi Eestist kohale. Vaatasin spidokalt, et 1630 kilomeetrit. Üsna varsti ulatati juba korraldaja 3110 diiselauto võtmed, et saaksin seda proovida.
Täitsa sõidetav oli. Roolivõimuga oli muidugist mõnus keerata. Üldiselt pean ütlema, et autod (va 2 eksemplari) olid meie mõistes sellised doonormasinad, millega kokkutulekule minna ei tahaks. Aga me ei lasknud ennast sellest segada, seda enam, et meid koheldi kui kuningaid. Tellisime omale söögid
ja vennastumine algas täie hooga
.
Mehed olid juba eelmisest päevast kõvasti tarbinud, sest oodati pea sadat masinat ja läks nagu alati.
Peale kehakinnitust ja vennastumist liikusime vaikselt oma auto juurde. Üks tegelane remontis seal parasjagu oma Volgat lasi tagumise sumpa püti kah töö käigus pooleks. Pakkusime omi mutrivõtmeid ja abi, et saaks poest ära tuua karburaatori remondikomplekti. Abi võeti vastu ja varsti olime poes
, kust saime selle komplekti ja mina uue iluvõre (hetkel veel pole mõõtnud, kas on kah poolfabrikaat nagu kaupluses Volga) 31 USD eest ja Heikson sai mingi snaki. Tagasi platsile. Kutt oli meie abi eest tänulik ja peale oma masina kokkupanekut reguleeris ka minu Volga karburaatori ja süüte ära.
Proovisime. SUPER!! Nagu teine auto kohe. Sõidab ühtlaselt ja parema tõmbega. Võimas.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: E aug 10, 2009 11:48 am Postita teema:
Väga lahe. Ilma generaatori jamata oleks ehk kõik liiga lihtne olnud. Midagi peab ju pärast meenutada ka olema. Aga 8 autot oli muidugi küll päris raju kokkutulek. Ilmselt oli bribaltikast tulnud 2410 kõige viisakam pill kogu piirkonnas? _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: May 27, 2008 Teateid: 159 Asukoht: Tallinn - Keila-Joa
Postitatud: E aug 10, 2009 9:21 pm Postita teema:
Jep. Meenutada on palju. Tegelikult oli minul väike hirm kah, kui need tegelased muudkui auto juures toimetasid, sest nende autod (BMW + AUDI + VW) maksid kolmekesi umbes täpselt niipalju, kui kogu küla ülejäänud liikuv eramasinapark kokku. Aga nüüd tagantjärgi targutades võib tõepoolest öelda, et tahetigi aidata - ikkagi eestlased ja Volgaga.
Kui meie Volga reguleeritud ja proovitud näitas meie kangelane oma auto võimeid kah . Koos selle lõhkise sumbutajaga oli päris lahe vaatepilt. Tegelase 24 olid all 18-tollised veljed ja miskid seibid/klotsid rummu ning velje vahel, et vastu koobast ei käiks. Üldse tundus meile, et selline kergem või raskem tuuning on igal juhul parem ja ägedam ja mehisem ja võimsam, kui originaal. Seda oli ka tavatänavapildis näha. Selleks päevaks olid suuremad sündmused läbi.
Järgmisel päeval saime autole külge kohustuslikud märgid/tuuningu
ja algas programm.
Kõigepealt käisime veinivabriku keldrites , kust soetasime ka kojuvedamiseks üht-teist kaasa. Oli selline lahe pime koht, kus lõhnas niiske veinikorgi järele. Loomulikult oli ka giid, kuid kuna polnud veel sel hetkel piisavalt märjukest tarbinud, siis kohalikust keelest aru ei saanud. Aga noogutasime targalt kaasa. Siis läks sõit kohalikku lossi varemetesse, kus lasime ennast Heiksoniga maailma taustal ka pildistada . Mulle seal meeldis. Jumala tunne tekkis. Seal lossi kõrval oli ka arheoloogide telklinnak. Seejärel veeti meid kenasti ühte supermarketisse, sest meil oli soov suveniire osta. Mina soetasin kaks kirjadega 3110-t ja ühe punase nullkaheksa - äge. Siis jätsime üritusega hüvasti ja põrutasime omapäi edasi, sest ega iga päev sinna kanti ei satu. Mis ma oskan nüüd sellest üritusest arvata või öelda? Arenguruumi on küllaga. Kuid kõik olid väga osavõtlikud ja meid ümmardavad ning meeleolu oli kah täitsa nitsevo. Kas ma läheksin järgmine aasta tagasi? Kindlasti lähen, tulgu või 5 autot kokku.
Ei hakanud neist volgahakatistest isegi pilte tegema, sest polnud miskit head pildistada. Sellistelt oleme kõik mõne varuosa saanud või kangemad mehed on selliseid isegi vanametallikokkuostu vedanud.
Soovisime neile head üritust (järgmisel päeval tegelikult lisandusid veel mingid Volgad) ja sõitsime soolakaevandusse .
Liitunud: Sep 02, 2009 Teateid: 2 Asukoht: Teadmata
Postitatud: R jaan 08, 2010 11:32 am Postita teema:
tervist
teen hetkel puhkuse plaane ja seoses sellega kerkis esile küsimus kas sellel aastal ka midagi analoogset toimub ja kui siis kuna.Ise oleks kindel
käsi ühe autoga
Liitunud: May 27, 2008 Teateid: 159 Asukoht: Tallinn - Keila-Joa
Postitatud: L jaan 09, 2010 10:37 am Postita teema:
Hommikust. Kui meie Heiksoniga eelmine aasta ürituselt lahkusime siis olid tegelastel plaanid ka 2010 midagi analoogset aga rohkem organiseeritut korraldada. Kas see ka tõeks saab, seda hetkel öelda ei oska. Tuleks lugeda nende kodulehte, mille aadressi ka siit foorumist välja võtab. Hetkel pole Eestis, et otse oma arvutis "Favorites" ikooni klõpsata ning siis sealt uurida.
Kui miskit toimub, siis mina olen ka kindel mineja.
Tegelikult peaksin oma jutustust veits jätkama nagu alguses lubasin. Vaatan, mida järgmine nädal teha annab.
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.
Galerii
Laadi pilte
Otsi
Profiil
Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid
Logi sisse
. Mehed remontisid kinnituse. Möödaminnes sai vahetatud ka 2 radikalõdvikut. Peale geneka korrastamist ei olnud laadimine enam see, mis ta peaks olema. Hakkasime viga otsima, mille tulemusena sai isegi armatuurlaud osaliselt lahti võetud
.Lõpuks kõik siiski lahenes ja sõit võis taas alata. Muid probleeme ei ilmnenud ja sõitsime kenasti Valgevene piirini välja. Piiril läks asi üsna libedalt. Leedu ja Valgevene piiripunkti läbimiseks kulus kuskil 1 tund. Piirivalvurid olid usinasti ka auto ümber uudistamas ja tänu Volgale sujus kõik kenasti. Olime Valgevenes kaheksa paiku õhtul. Tankisime paagi 80 oktaaninilist bensiini täis ja taas teele. Eriti kaua sõita ei saanud, sest kapoti alt hakkas mingit kahtlast heli kostma. Olime just läbimas mingit väikest küla. Mina oleksin suurema linnani ära sõitnud, kuid Heikson (tänu taevale oli ühel meist kainet mõistust) soovitas tungivalt siiski auto seisma jätta asja kontrollida. Jätsime auto teeäärde ja taskulambi valgel asja uurima. Geneka kinnitus jälle puruks! Egas midagi, keerasime otsa ümber ja suundusime küla serva tanklasse, sest see oli ainus valgustatud koht. Seal selgus, et peale kinituse purunemise oli ka üks alumine kinnituspolt kadunud. Kurat!!! Hakkasime tankivaid külaelanikke oma poldijutuga piinama, et ehk äkitselt kellelgi miskit sarnast autos vedelemas. Esialgu tulutult. Kell võis siis juba kuskil 12 paiku öösel olla. Kuna kelleltki polti ei saanud vaatasime ka auto korra üle, et äkitselt saaks kuskilt midagi ära keerata. Ei miskit. Võtsime siis tööriistakohvist mõned mutrivõtmed ja läksime külapeale, lootuses vajalik polt kuskil lihtsalt ära vinnata. Tulutult. Saime ainult ühe mutri. Tagasi tanklasse. Sealt õnnestus kinni püüda vana Transitiga tegelane, kes kutsus oma poisi meile appi. Kutt tuli, vaatas asja üle läks koju poldile järgi. Meie Heiksoniga aga avastasime varsti peale meie päästeingli lahkumist, et poldist pole suuremat abi, sest üks generaatori alumine kinnituskõrv oli ära murdunud. Mina langesin koheselt masendusse. Per.....e!! Kurat!! No ei ole võimalik!!
.
. Koos selle lõhkise sumbutajaga oli päris lahe vaatepilt. Tegelase 24 olid all 18-tollised veljed ja miskid seibid/klotsid rummu ning velje vahel, et vastu koobast ei käiks. Üldse tundus meile, et selline kergem või raskem tuuning on igal juhul parem ja ägedam ja mehisem ja võimsam, kui originaal. Seda oli ka tavatänavapildis näha. Selleks päevaks olid suuremad sündmused läbi.
ja algas programm.
, kust soetasime ka kojuvedamiseks üht-teist kaasa. Oli selline lahe pime koht, kus lõhnas niiske veinikorgi järele. Loomulikult oli ka giid, kuid kuna polnud veel sel hetkel piisavalt märjukest tarbinud, siis kohalikust keelest aru ei saanud. Aga noogutasime targalt kaasa. Siis läks sõit kohalikku lossi varemetesse, kus lasime ennast Heiksoniga maailma taustal ka pildistada 
. Mulle seal meeldis. Jumala tunne tekkis. Seal lossi kõrval oli ka arheoloogide telklinnak. Seejärel veeti meid kenasti ühte supermarketisse, sest meil oli soov suveniire osta. Mina soetasin kaks kirjadega 3110-t ja ühe punase nullkaheksa - äge. Siis jätsime üritusega hüvasti ja põrutasime omapäi edasi, sest ega iga päev sinna kanti ei satu. Mis ma oskan nüüd sellest üritusest arvata või öelda? Arenguruumi on küllaga. Kuid kõik olid väga osavõtlikud ja meid ümmardavad ning meeleolu oli kah täitsa nitsevo. Kas ma läheksin järgmine aasta tagasi? Kindlasti lähen, tulgu või 5 autot kokku.
.