Postitatud: E dets 06, 2004 9:32 pm Postita teema: Tallinn-Odessa-Tallinn
2003 aasta augustis, tavapärasel kakskordaastas toimuval vanade sõprade istungil sündis idee: mis oleks kui prooviks meie vanemate-vanavanemate puhkamiskombeid kopeerida ning sõidaks vana nõuka autoga vanale nõukamaale.
Algselt lendlesid ideed suurejooneliselt: sõit peab olema mitte lähemale kui Baikal (edas-tagas vist 13´000 km). Siiski, kehtima jäi veidi vähemlennukas otsus: Musta Mere äärde!
Tööjaotus kolme mehe vahel tehti kiirelt, esimene vastutab formaalsuste eest (poliitdirektor), teine programmi ja marsruudi eest (kultorg) ning kolmas vaatab sobiva masina (tehnikadirektor).
Kui foorumis on sissejuhatuses toodud teema suhtes huvi, võiksin edaspidi, näiteks kord nädalas, asuda järjejutu kirjutamisele.
Näiteks:
- laupäeva hilisõhtu Leedus, surve karteris: eesti mehed ei anna alla!
- Poola piirivalve kindralit otsimas;
- kolme jalaga koer, mustlased ja ukraina miilits suitsu pommimas;
- žorž ja marmor
jne-jne
Liitunud: Dec 01, 2004 Teateid: 575 Asukoht: Käesalu, Keila vald
Postitatud: E dets 06, 2004 9:42 pm Postita teema:
Hiilgav, sm. Teedevalitseja, hiilgav! Olen veendunud, et meie lugupeetud kollektiiv on valmis pidurdamatu huviga teie haaravaid reisikirjeldusi lugema ja arutama.
Liitunud: Dec 01, 2004 Teateid: 575 Asukoht: Käesalu, Keila vald
Postitatud: E dets 06, 2004 10:06 pm Postita teema:
Tegemist on ju lausa kangelasliku demonstratsiooniga Nõukogude inimese meelekindlusest ja vankumatusest ükskõik kui keerukates olukordades! Loomulikult saab teie kangelasteo kaudu veelkord tõestatud Nõukogude tehnika suurepärane vastupidavus ja usaldatavus! Igavene au ja kuulsus säärastele seltsimeestele!
Liitunud: Nov 09, 2004 Teateid: 311 Asukoht: Tallinn
Postitatud: T dets 07, 2004 10:53 am Postita teema:
Seltsimehed, ootan huviga järge! Kultuur kuulub rahvale, patt on selliseid meenutusi teistega mitte jagada! _________________ Wolga - nur fliegen ist schöner...
Postitatud: L dets 11, 2004 11:50 pm Postita teema:
Ettevalmistused.
Esmalt pidin otsustama, milline saab olema meie liiklusvahend. Moskvitchi, Žhiguli ja Volga konkurents suureks ei muutunud, kuna iseendast lugupidavate härrasmeestena oli ainukeseks soliidseks võimaluseks Volga.
Kuulutustelehtede lugemine on selle mudeli puhul veel mõistlik, mida ei saa enam öelda GAZ 21 kohta, mis on enamikus leidnud endale uued peremehed ja mida müüakse tihtilugu vaid spekuleerimise eesmärgil. Esimese auto ostsin ühe tuntud EPT tippjuhi istumise alt, ka kaks ülejäänut leidsin kuulutuste kaudu. Jah, lugesite õieti, põhjaliku inimesena leidsin, et täiuslikkuse saavutamiseks ei saa jääda puhkama ühe auto omamise loorberitele.
Kolmest autost sai valitud see õnnelik, millele rajasime oma reisi õnnestumise lootused. Värvi- ja remonditööd eraldi kirjeldamist ei vajaks, üksjagu tavapärast vaeva nägime. Kõikide tõsiste volgaomanike kogemustepagasis on sellelaadsed üleelamised olemas. Võib-olla mainiks vaid katsesõitude ajal korra kogetud elamust sõita läbi hommikuse Tallinna ilma sidurita (on küll võimalik).
Viisa-asjad ning muu luure endas midagi erilist ei kätkenud, viisade hankimiseks kasutasime reisibürood, hotellide kohta ei soovinud me broneeringuid ette teha, kuna ei teadnud me ju ette, kuidas meie matk ajaliselt sujub. Palju oli abi ka internetist, kust hankisime eelinfot suuremate linnade hotellinduse kohta.
Marsruut sai tehtud selliselt, et piiratud aja tingimustes võimalikutl palju näha. Samas, turvaliselt. Seetõttu otsustasime Valgevenet vältida.
Ärasõit.
Startisime Tallinnast euroliidu vaikse protestiavaldusena 01. mail hommikul eesmärgiga olla 24 tunni pärast Lvovis (ka tuntud kui Lviv). Ärasõidueelne kiskus paanikaks: töökaaslastele Ida-Virumaal uljalt lehvitanud, et istuda autosse ja reisile minna, selgus, et starter on vahepeal minestanud. Kiire organiseerimise tulemusel vahetati põdur organ uue vastu ning toimus pidulik ja uljas ärasõit number kaks. Idaviru ja Tallinna vahel tavapärast kontrolli tehes avastasin, et remondimehed on unustanud õlivarda oma kohale panna. Paanika sisemuses tõusis. Nõmmelt esimese reisikaaslase peale korjanud, sai mulle selgeks, et ma ei ole üksi murelik. Tavapäraselt jutukas tegelane nohises ja kui ma poleks teda autosse surunud, oleks ta vast ära jooksnud. Mehe isa vaatas meid pilguga. milles peegeldus kogu universumi mure. Teise reisikaaslase autossemeelitamisega niipalju muret polnud, kuid tema pere olek meenutas aastatetagust pilti nõukogude armeesse saatmise ahastusest.
Tallinna piiril, nina Riia poole, asusime tähtsa tegevuse kallale, nimelt kuna minu reisikaaslastest polnud senini keegi Volgaga sõitnud, kulutasime matka Tallinn-Pärnu õppesõiduks. Kõik sujus fantastiliselt, välja arvatud kohutav vibratsioon kusagil veermikus ning teatud kiirusel tekkinud plekiplärin, mille me edaspidi nimetasime tema jonnakuse ja soovimatuse tõttu meist lahkuda vennaks. Näe, vend jälle tagasi, kui plärin algas.
Reisiskeem nägi ette, et sõidame jutiga 1500 km ja esimese puhkuse teeme Lvovis. Selleks käitusime korra kohaselt, et üks roolis, üks luges kõrval kaarti ning üks tagaistmel puhkas. Vahetusi tegime iga 2-3 tunni tagant.
Piiriületused sujusid valutult ning stardipäeva, mis juhuslikult oli laupäev, õhtul olime Leedus. Saatjateks venna plärin ja vibra mingist rattast. Kella seitsme paiku õhtul aga käis jurts ning kumm purunes. Selgus, et juhuslikult saime jaole meile peavalu tekitanud vibrarattale. Varuratta abiga sõit jätkus, käed juba veidi tahmased ning tuju reibas. Kuna ees seisis ööläbine sõit läbi Poola, otsustasime siiski ka katkise ratta kusagil parandada lasta. Selleks aeti mingis Leedu linnakeses sele asula ainus kummimees kodust välja. Samal ajal aga kui ootasime rattaremondi lõppu, otsustasin veidi kapotialust kontrollida. Keerasin töötava mootoriga autol õlivalamise korgi maha ning oma õuduseks nägin...
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: E dets 13, 2004 10:03 am Postita teema:
Nagu ameerika teleseriaal, mis katkestatakse kõige põnevama koha peal, et lasta siis inimestel praadida ... Kuid panused on kah huvitavad.
Mis saab juhutda, kui õlikorgi töötava mootoriga maha keerad? Õli pritsis täiega august välja, nii et silmnägu ja parukas leevendas? Logika selles, et olid liiga kaua sõitnud ilma õlita (Ida-Viru - Tallinn marsruudil) ja nüüd oli mootor veidi "hõre"?
Postitatud: P dets 19, 2004 1:33 am Postita teema:
Jätkame.
Avanud õli valamise korgi, paiskus sealt välja toredas koguses survestatud õli. Hinge puges tõsine kahtluseuss, kuid kuna meist kolmest reisilisest pole ükski eriline tehnikaspets, otsustasime oma murelikkust jagada targematega. Selleks sai kokku kutsutud telefonikonverents tuttavate automehhanikute osavõtul. Üsna pea teatati meile kindel ekspertotsus, et see mootor on kutu. Soovitati logistada lähima linnani, kus on hotell ja kõrts (näiteks Kaunas) ning seal nädalake pullerdada, kuna hiljemalt 500 km pärast pidi tõsispetside arvates juhtuma kas: õli ja jahutusvedeliku segunemine või mootori küljepealsesse ossa piiluaugu tekkimine.
Meie kolme ühtsus ja moraalne kindlus olid hämmastavad. Tuginedes järjekindlalt faktile, et ega me eriti mootoritest midagi jaga ja tagantjärele teades, et me ei suutnud tol hetkel ikkagi tegelikku ohtu tajuda, ei tekkinud kahtlustki, et jätkame! Otsus oli ühehäälne. Sai ju just selliste elamuste kogemiseks see sõit ette võetud.
Mootori ja õli teemal rohkem peatumata, määrdeainete lisamise intervalliks sai ca 200 km või 3 tunnine intervall, selle ajaga olid kogused maksist miinini langenud.
Täpselt keskööks saabusime Leedu-Poola piirile. Enne piiripunkti asuvast tanklast sai ostetud öine kogus tagavaraõli ning veelgi olulisem: teleturust tuttav kemikaalipurk, mis peaks justkui mootori kapremondi tegema. Ärge uskuge!
Poola piiril oli vaikne, kuid meil edasi sõita ei lubatud. Mundrikandjad tatsusid auto ümber ning pobisesid midagi omas keeles. Aeg-ajalt tehti mõni telefonikõne ning ametnikke lisandus. Julge mehena otsustasin lõpuks küsida, kas lugupeetud panidel peaks olema meie piiriületamisega seoses probleeme. Vastuseks vaikus. Kuni üks, vist kõige arenenum, julges küsida: aga kus siis kindral ise on? Nojah, selgus, et poolakate jaoks oli Volga saanud juba väga haruldaseks autoks ning nähes masinat, mis kiiskavmust, kummid valgete triipudega, muidugi tekkis tahtmine veidi naudiskleda. Soojade sõnade ning igavest truudust vanduva kehakeele järel jätkasime sõitu Ukraina piiri suunas.
Ööläbisest matkast läbi suure osa Poola võin meenutada erilistena kohutavat hulka teeäärseid küünlaid meenutamas liiklusõnnetustes hukkunuid, olematuid teepeenraid, mis tekitasid mus õõvastust, kui mõtlesin meie ebausaldusväärsele mootorile (seal poleks rikke korral autot kuhugi lükatagi olnud) ning ennenägematus koguses allaaetud kodu- ja metsloomi. Ärgu palun keegi poolaarmastaja nüüd solvugu, kuid teen ettepaneku Poola Euroopa kaardilt kustutada, nii jaburalt igav ja suur on see riik.
Liikluskorraldusvahendid on Poolas aga eeskujulikult paigaldatud, kordagi ei tekkinud meil probleeme orienteerumisega ega vajaliku teeotsa leidmisega ka suuremates linnades. Selle tegevuse assisteerijana õigustas ennast täielikult kõrvalistuja jalge juurde paigaldatud kaardilugeja lamp. Vahetasime sõitjat-kaardilugejat-magajat enam-vähem ausalt, kuigi tasapisi hakkasid välja kujunema reisikaaslaste erinevad eelistused: ühele meeldis rohkem kaardilugejana paberites sobrada, ühele aga tagaistmel pikutada. Mõne täpse piitsalöögiga aga suutsime viilijad sadulasse sundida.
Hommik, s.o. 02. mai tervitas meid lõputude kuppel-põldudega ning katkematute asulatega maanteel. Rahvas asutas end juba hobukaarikutega kiriku poole, kui meie saabusime Poola-Ukraina piirile.
Kuna Ukrainas on elu hullupööra odav, tervitas meid piiril hulk poolakatest kaubareisijaid (meenutagem Eesti-Soome reisindust). Siiski, järjekord Poola piiril pikk polnud ning arusaamatu keskkonnamaksu tasumise järel asusime Ukrainasse sisenema. Protseduurid olid parasjagu arusaamatud ning et suutsime kuhugi ära kaotada ülivajaliku 3x3 cm paberitükikese mingi templiga, siis muretseda saime küll. Õnneks sujus kõik rahulikult ning kokku 1 tunnise sebimise järel võisime asuda Ukraina asfaldi poolt pakutavaid elamusi nautima.
Esimene Ukraina linn nimega Rava Russka tervitas meid pildiga, mida mäletan vanast ajast: tänavatel gaseeritud vee automaadid, kolme jalaga koer lohistamas jämedat lehmaketti keset peatänavat, mustlasnaine oma lastekarjaga, kes otsustasid enesetapu sooritada meie auto all, tolm, asfaliaugud jne jne.
Püüdsime siiski olla korralikud ning ülikorrektsed ning enda arust ei teinud midagi valesti, kui korraga märkasin tahavaatepeeglist vilkurite ja undamisega lähenevat miilitsavärvides 01´te. Tõmbasin teepeenrale lähemale, ise instinktiivselt rinnataskut kobades (sinna olid ladustatud mõned Ukraina miilitsa rõõmsaks tegemise piletid suurusega 5 USD). Meie ahastuseks anti miilitsaauto aknast sauaga peatumismärguanne ning järgmisel hetkel tajusime, et meie poole sööstab kolm täisrelvis tursket miilitsat....
Liitunud: Nov 09, 2004 Teateid: 311 Asukoht: Tallinn
Postitatud: N dets 30, 2004 10:32 am Postita teema:
Kusjuures ei saa märkimata jätta, et ühinen sm. Teedevalitseja seisukohaga Poola kustutamise suhtes 100%-liselt. See riik on sündsusetult suur ja seejuures igav ja mõttetu. Autoga seda läbida on juba paras piin aga lisaks sellele 2003 aasta suvel tegin seda mõlemat pidi tsikliga teel Horvaatiasse ja see oli küll liig (isegi Autoleht avaldas kärbitud ülevaate minu kannatustest) . Need lõpmata teeremondid ja ametiisikud ...uhh...Vanast ajast juba käibel ütlus, et maakeral oleks mh..mh.. p...auk, siis on see Poola.
Aga järge ootan jutule ikka suure põnevusega _________________ Wolga - nur fliegen ist schöner...
Ajatsoon on EET Eesti talveaeg Mine lehele 1, 2, 3Järgmine
Lehekülg 1, kokku lehekülgi 3
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.
Galerii
Laadi pilte
Otsi
Profiil
Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid
Logi sisse
