Milliseks auto värvida?

[Sm Pukspuu]

Mõne aasta möödudes pärast auto ostmist tekib enamikul omanikest vajadus oma sõiduriist üle värvida. Kas jääda endise juurde (vähem Autoinspektsioonis käimist) või otsida midagi meelepärasemat?

Soovitame siiski mitte unustada ka liiklusohutuse kaalutlusi. Mida paremini auto teistele liiklejatele silma paistab, seda suurem on tõenäosus, et sõidukit õigel ajal märgatakse.

Kõige paremini aga hakkab silma valge või helekollane sõiduk. Munakollane, oranzh või punane on hästi nähtav valges, kuid halvasti pimedas. Sama võib öelda erksinise ja kärtsrohelise kohta. Beezh, helepruun ja muud vahepealsed äratavad vähe tähelepanu.

Kõige ohtlikumad on tumesinised, –pruunid, –rohelised ja mustad autod. Need ei hakka silma ei päeval ega öösel.

Kodumaine auto- ja värvitööstus on seni ohutusnõudeid eiranud. Ometi võinuks autode õige värvimine ära hoida nii mõnegi õnnetuse.

Omaette tuleb vaadelda kahevärvilisi või päris kirjuks värvitud sõidukeid. Eritalitluse autodel kasutatakse silmatorkavaid puna-valge, sini-kollase ja puna-kollase kombinatsioone. Eraautodele jäävad kõik muud võimalused. Vanasti oli levinud päris hästi silma hakkav sini-valge lahendus (peamiselt „Moskvitshid” 403 ja 407). Seda tava jätkavad paljud veoautod. Moodsad sõiduautod on reeglina ühevärvilised. Nii näevad need soliidsemad välja. Kui aga keegi otsustabki auto kirjumaks värvida, siis arvestagu, et efekt tuleb vaid juhul, kui üks värv on mõeldud tumedale taustale pimedale ajale (valge, vanadel helekollane), teine auto märgatavuse suurendamiseks ühtlaselt tuimal taustal (erkkollane, oranzh, erksinine).

Peale liiklusohutuse ei saa arvestamata jätta ka sõidumugavust. Päikesepaistel on õhutemperatuur tumedas või mustas autos kuni 7 kraadi kõrgem kui valgeis või heledais. Liigne kuumus aga mõjub autojuhile ja ta sõidukindlusele halvasti. Palavus väsitab autojuhti, tema tähelepanu hajub, reaktsioon aeglustub ja eksimuste sagedus kasvab.

Nii et mõelgem, kui auto ülevärvimine kavas!

Vahendas korrespondent Pukspuu