Liitunud: Aug 25, 2006 Teateid: 326 Asukoht: Harjumaa, Hüüru
Postitatud: K dets 09, 2009 2:34 pm Postita teema:
Ma tegin ikka õige otsuse kui oma volga VV Autosse vedasin ja nad 2 tunniga põhja puhtaks liivaga pritsisid, puhastasid ja happekrundiga värvisid ning seda 2500 krooni eest. _________________ Volgatu seltsimees
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2787 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: K dets 09, 2009 4:57 pm Postita teema:
Eks see kodune autoehitus üks katsetamine ja piiride kompamine ole. Iga järgmise projektiga saab targemaks, mida tasub ise teha ja mida mitte. Kindlasti ei taha enam ise teha põhjaaluseid puhastustöid, sest endal puuduvad selleks õiged seadmed ja sobiv tööruum. Aga nimetatud puuduste kõrvaldamisel oleks see lihtne töö mida võiks isegi teenusena pakkuda.
Meil on veidi kumm venima lastud. Pole nagu õiget tööhoogu. Garaazisõhtuid on paar korda nädalas ning nii venibki see kere ettevalmistuse protsess nädalate pikkuseks. Tegelikult on põhja puhastamise peatükk ammu läbi. Värvimist takistasid veel ainult need ilged tüübid kelle nimed on Nipet ja Näpet. Need väiksed pisiasjad võtavad nii kohutavalt palju aega. Igal õhtul tundub, et jäänud on teha veel mõned tühised asjad. Ja nii juba mitu nädalat.
Selleks et värvimine oleks ühekordne ja lõplik protsess, tuleks kõik viimseni püüda enne korda teha. Näiteks avastasime, et piduri- ja kütusetorude kinnitused on õhukeseks roostetanud ja murduvad kergesti ära. Tuli kõik uued teha. Samuti sai külge pandud porilapatsite plekid.
Summuti kinnitus oli põhja küljest lahti rebenenud - tuli uus teha. Põhja all on lugematul hulgal üleliigseid auke ja mõlke. Kõik tahaks nagu enam vähem korda teha. Igasuguste mõlkide välja ajamiseks oleme rakendanud erinevaid ideid. Osad kohad saab niisama välja taguda, osad tuleb küljest ära puurida ning kohati tuleb mõlkis koht lõhki lõigata, siis plekk uuesti vormi ajada ning kokku keevitada. Hiljem kõik keeviskohad siledaks käiata. Siin pildike summuti kinnituse kohast ning keevituse ootel enam vähem paika sirutatud ristitalast. Oi see oli paha koht. Üks vaade ka algsest situatsioonist, lihtsalt teistpidi.
Üks närune roostekoht ilmus välja mootoriruumist, seegi sai paiga peale.
Ja selliseid kohti on tõepoolest palju. Terve põhi sai üksikasjalikult üle käidud ja kokku tuli paranduskohti ikka paarikümne ringis. Näiteks avastasime, et üks kütusepaagi kandur on seest paksult kivistunud muda täis ja seetõttu täiesti läbi mädanenud. Tuli osaliselt uus teha. Lisaks tuli mitmed murdunud poldid kuuma ja keevituse abiga välja keerata. Muuhulgas lõikasime küljekarbi alt lahti ja andsime karbile vähe sirgema kuju. Ta oli miskipärast kõver nagu kurk. Veidi loppis on ta siiani, kuid siiski palju parem kui enne. Karbid on kunagi gaasiga vahetatud ja nad ei ole üldse ilusad. Samas nad pole roostes ja neil pole otseselt midagi häda. Lihtsalt koledad on. Kui neid viimistluse käigus veidi vormida ning koledad ühendused ära peita, peaks ehk asja saama. Meil puudus tahtejõud neid vahetama hakata.
Kuna aega kulus mõõtmatult palju, hakkasid puhastatud detailid taas roostetamise märke välja näitama. Seega katsin kogu halja osa roostesurmaga. Vastavalt toote kasutusjuhendile ei ole seda vaja enne värvimist maha pesta. Kuid erinevate soovitajate hinnagul siiski on vaja eemaldada. Otsustasin, et põhja alt ei hakka teda eemaldama, kuid nähtavamatest kohtadest igaks juhuks siis eemaldan.
Esimeste poolraamide ühendused sai ka igaks juhuks üle keevitatud. Vanad keeviskohad tundusid kuidagi mõranenud ja haprad olevat.
Üldiselt hakkab looma. Kere hakkab puhtaks saama ja värvimisele oleme juba lähemal kui kunagi varem.
Kuigi mitu sitta õhtut on veel ees. Hakkan nüüd töölt koju minema ja tean juba ette mis mind õhtul ees ootab - tolmust ummistunud kopsud, pulstunud parukas ja peavalu. Kuigi heameelega istuks niisama ahju ukse juures ja imetleks kaugelt.
_________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Apr 06, 2009 Teateid: 36 Asukoht: Viljandi
Postitatud: K dets 09, 2009 6:12 pm Postita teema:
Jube tuttav tunne tekib juttu lugedes ja pilte vaadates:D. Õnneks otsustasime viimasel
hetkel liivapritsi kasuks, kuid hetkel on asi naukeseks ajaks seisma jäänud, nii majanduslike kui ka tervislikel põhjustel.
Aga jah hea teiste tegudest ja vigadest õppust võtta kuna te täpselt ühe sammuvõrra ees.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2787 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: T dets 15, 2009 4:48 pm Postita teema:
Viimasel ajal näib, et oleme pakkunud rohkem halba eeskuju - kuidas EI TOHI asju teha. Tegelikult polnud see eesmärk, kuid vahel kukub ka nii välja. Peaasi, et keegi nüüd päris ära ei kohkuks. Inimesed - ehitage ikka autosid. Ja busse muidugi ka. Tegelikult on asjal ikka helgemaid külgi rohkem.
Meie boksis on asjad niikaugel, et käisin poest kruntvärvi ostmas. Olin enne soetanud 2 liitrit happekrunti ka, et see siis haljale pinnale alla lasta. Poest krunti ostes soovitati epokrunti. Et see pidi siis hea tugev olema ning et sellele saab kohe peale pahteldada (ei pea alt karestama). Seda siis trollipargi taga Pintaväri kaupluses. Kui ma käisin värvikoodidega tutvumas HiTeh Värvifoorumis, sattusin kogemata jutustama poe juhatajaga (või omanik või ma-ka-ei-tea kes ta täpselt oli). Tema oli üllatunud, kui kuulis, et mulle müüdi happekrunt ja epokrunt koos kasutamiseks. Tema väide oli, et epokrunti ei või lasta happekrundi peale. Et nad ei seo omavahel hästi ära?
Äkki keegi oskab seda teemat paremini kommenteerida? Me kunagi ühe vana Jaguari värvisime küll täpselt nii ja siiamaani püsib värv ilusti peal.
Igal juhul otsustasin loobuda happekrundi kasutamisest, sest nagunii oli enamus kerest enne töödeldud roostesurmaga, mis on ka happeline ja peaks sama toimega olema. Roostesurma jäägid nühkisin maha mingi eriti koleda karukeelega. Buvanol pudenes väga ilusti tolmuna maha, jättes järgi vaid värvi muutnud pelkipinna. Aga mingi välismaine sinine asi oli väga kõvasti kinni. Siis pesime kogu kere silikoonipesuga puhtaks ning lasin põhjale ja kapotialusele peale esimese õhukese kihi krunti.
Kui see oli kuivanud, täitsin kõik põhjaalused plekkide liitekohad spetsiaalse kere hermeetikuga. Seda siis põhjusel, et rooste ronib alati just sellistest liitekohtadest välja. Kahe pleki vahelt on ju auto värvimata ning üsna ruttu poeb uss ka uue värvi alla. Kindlasti ei peata lõplikult see hermeetik protsessi, kuid pikendab eluiga ning auto säilitab kauem värske väljanägemise. Oma kunagisel mustal 2410-el sai nii tehtud ka uste valtside servad ja minu käes nad küll enam roostet välja ei ajanud. Sarnase hermeetikuga on kaetud ka tehases auto salongipoolsed liitekohad. Põhja alt tehases ei kaeta.
Samamoodi katsin ka mina salongi poolel. Üksikud eriti kriitilised madalad kohad, kus plekk oli juba õhukeseks roostetanud, katsin ka lihtsalt põrandapinnad õhukese hermeetiku kihiga. Kosmeetiliselt pole küll nii kaunis, kuid ehk kaitseb see põhja vee eest paremini. Keegi ei soovitanud - lihtsalt ise eksperimenteerin.
Ning siis korralik paks kiht krunti selga. Grillis on hea värvida. Tuiskad mingi koha üle ja keerad jälle edasi.
_________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Aug 25, 2006 Teateid: 326 Asukoht: Harjumaa, Hüüru
Postitatud: K dets 16, 2009 10:25 am Postita teema:
Mulle meeldib sellist auto põhja ja kere vaadata. Mõnusalt kliiniline. Nüüd veel krunt, värv, kivikaitse ja veel värv peale ja see põhi seisab kaua. Kui kõik põhi värvitud, soovitan kerbikud seest töödelda Dinitrol ML-ga.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1216 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: K dets 16, 2009 11:39 am Postita teema:
nymmik kirjutas:
Nüüd veel krunt, värv, kivikaitse ja veel värv peale ja see põhi seisab kaua.
Meil Tihhonovi ja Andrusega tekkis kolme peale väike vaidlus kunagi sel teemal. Mina jäin oma arvamusega kolmandaks. Minu mõte oli muidu sama mis sul, kuid korralik põhjendus jäi nagu puudu. Milleks kaks korda värvida?
Lihtsam oleks ju krunt (juba tehtud) - kivikaitse - värv
ise mõtlesin, et krunt+värv annavad metallile korraliku õhutiheda isolatsiooni - kivikaitse, kaitseb värvitäkete eest - värv selle peal on puhtalt dekoratiivne, siis jääb nii nagu tehasest, et rattakoobastest paistab kere värv.
Postitatud: K dets 16, 2009 12:08 pm Postita teema:
Mina ei tea kuidas teistega on aga mulle see meeldib kuidas Sm.Tihhonov ja Co tööd teevad. Küsimus pole kas nii või teisiti on õige tähtis on järjepidevus
ja seda,et on vähemalt olemas siin foorumis miski materjal mille järgi saab õppida. Minu arust on see olulisem.
Postitatud: K dets 16, 2009 12:52 pm Postita teema:
ühinen eelkõnelejaga. sõbra gk illustreeritud ülevaated on ülimalt tänuväärseks õppematerjaliks ja ühtlasi ka tõsiseks stimulaatoriks oma volgadega nokitsemiseks.
jätkake, seltsimehed, samas vaimus.
tööeesrindlase medali olete kuhjaga ära teeninud.
Liitunud: Aug 25, 2006 Teateid: 326 Asukoht: Harjumaa, Hüüru
Postitatud: K dets 16, 2009 1:45 pm Postita teema:
sm. Mirski kirjutas:
nymmik kirjutas:
Nüüd veel krunt, värv, kivikaitse ja veel värv peale ja see põhi seisab kaua.
Meil Tihhonovi ja Andrusega tekkis kolme peale väike vaidlus kunagi sel teemal. Mina jäin oma arvamusega kolmandaks. Minu mõte oli muidu sama mis sul, kuid korralik põhjendus jäi nagu puudu. Milleks kaks korda värvida?
Lihtsam oleks ju krunt (juba tehtud) - kivikaitse - värv
ise mõtlesin, et krunt+värv annavad metallile korraliku õhutiheda isolatsiooni - kivikaitse, kaitseb värvitäkete eest - värv selle peal on puhtalt dekoratiivne, siis jääb nii nagu tehasest, et rattakoobastest paistab kere värv.
1. Happekrunt
******************kui otse värvida happekrundile, siis happekrunt võib kahjustada värvi omadusi
2. krunt
3. kattevärv <- vajalik, kuna krunt laseb niiskust läbi
4. kivikaitse
5. kattevärv <- jääb lihtsalt hea välja paistma ja põhja on kergem pesta. Osad kivikaitsed lasevad ka niiskust läbi. _________________ Volgatu seltsimees
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2787 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: K dets 16, 2009 3:13 pm Postita teema:
sm. Mirski kirjutas:
Meil Tihhonovi ja Andrusega tekkis kolme peale väike vaidlus kunagi sel teemal. Mina jäin oma arvamusega kolmandaks.
Lahkarvamusi esineb meil päris sagedasti. Põhiline vaidluse põhjus on olnud erinev lähenemine töö protsessile. Sm.Mirski eesmärk on nautida tööprotsessi ennast, teha väga põhjalikult ja nii, et tulemus saaks maksimaalselt hea. Minu vastuargumendid on tavaliselt puht materiaalsed - ressursid. Aeg ja raha. Ma olen temaga enamasti küll teoreetiliselt nõus - töid veel põhjalikumalt tehes saakski tulemus veel kvaliteetsem. Aga kuhu maani on see põhjalikkus mõistlik ja kust edasi muutub asi juba ideeliseks fanatismiks? Lõpuks võib ju keretöödega minna Märt Aarne tasemeni välja, kuid kes selle kinni maksab, kui palju see aega võtab ja kas mõnekümne tuhande kroonise turuväärtusega auto on sellist lähenemist väärt.
Samal põhjusel jäid ka karbid vahetamata. Nad ei ole ilusad, kuid nende vahetamine oleks jälle tähendanud uute karpide ostmist ja siis paar nädalalt nende otsas higistamist. Tulemus oleks kindlasti saanud parem, kuid ülejäänud põhi on ikka mõlkis ja üdini ilusat autot poleks ikkagi saanud.
Meil on mõlemal välja kujunenud ka oma ideoloogilised toetajad. Põhjalikkuse poolelt on Mirski suureks abikäeks Peeter. Kui Peeter ka kinnitab Mirski ideed, siis ma enamasti rohkem ei vaidle. Minu lihtsama lähenemise ideoloogiat katab selja tagant Andrus, kes vahel oma seiskoha kaitsmiseks haarab ka keevitusaparaadi. Ning mõnikord ei tekigi head kompromissi ja siis läheb üks närvi ja teine marsib pahaselt tuppa.
Põhja värvimise arutelu mäletan hästi, et kas panna kivikaitse alla värv või mitte. Tehases ei panda ja auto on igapäevaselt kasutades säilinud 35 aastat. Kindlasti saaks tulemus (teoreetiliselt) niimoodi parem. Teoreetiliselt küll, kuid kas reaalselt on üldse vahet? Nüüd hakkab see auto sõitma mõned korrad aastas ja mulle täiesti piisab kui ta säilib veel järgmine 25 aastat. Minu poolest ei pea ta 150 aastat säilima.
Kui kivikaitse alla ka värv panna, tekib mul kohe kaks mõtet - esiteks tuleb see värv jälle osta (ca 600 krooni lisakulu) ning teiseks huvitab mind, et kes seda kõva ja libedat värvi kivikaitse laskmiseks karestada viitsib. Kui ta karestamata jätta võib tulemus olla vastupidi hoopis halvem - kivikaitse koorub maha. _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Jan 14, 2007 Teateid: 299 Asukoht: Tallinn
Postitatud: N dets 17, 2009 9:20 am Postita teema:
kes on vähegi vana auto restaureerimisega kokku puutunud, teab, et see maksab ja mitte vähe.
olen kindel, et Sõbra G/K on väga detailne arvestus iga projekti kulude kohta (vähemalt raha osas). see oleks väga huvitav informatsoon, mis võiks ka foorumis üleval olla kasvõi üldistes lõigetes: sisseostetud töö, materjalikulu, juppide kulu ja siis ka kõik kokku.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2787 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: N dets 17, 2009 10:43 am Postita teema:
Kuluarvestust selle auto projekti juures pole pidanud. Aga seda võib tagantjärele tuletada. Püüdes ligikaudselt kokku lüüa kulutused materjalidele ja varuosadele ja mitte arvestades asju mis ootavad riiulil oma järge. Tegemist siis suurusjärkudega
diiselkütus kuumasurvepesurile - ca 300
kõiksugu lahustid ja keemiad kere ja detailide pesuks - ca 1000
värvieemaldi kokku - ca 1300
tööriistarent - ca 1000
uued esitiivad - 1200
uued tagatiivad (kaarte jaoks) - ca 200
garaazi kaudsed kulud (vesi, elekter, küte, väikevahendid) ca 4000
kruntvärv, epokrunt 6L (Pintaväri sooduspakkumine) - ca 1100
kere hermeetikud 3 tuubi - ca 250
kivikaitse (odav variant) 5 purki - ca 600
Kokku umbes 11000 on seni kulunud. Ja sadu tunde enda tööd muidugi. Võib olla unustasin midagi ära ka.
Raske on kokku arvata neid kilomeetreid, mis selle projekti nimel maha on sõidetud. Ilmselt veel paari tuhande eest kütust. Kulutusi õllele ja sakuskadele mis on vajalikud meeleolu loomiseks on ka keeruline arvestada. Paljude tööriistade ja väikevahenditega on sõbrad ka niisama aidanud, soovimata teenida kasu. _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Dec 06, 2009 Teateid: 4 Asukoht: Tallinn
Postitatud: N dets 17, 2009 2:31 pm Postita teema:
Olen lugenud teie töid ja tegemisi siit foorumist üks aastakene küll juba ja enam ei suuda küll mitte vaikida. Sellist pühendumist ja pealehakkamist kohtab tänapäeval ikka väga harva. Usun kindlalt, et selle projekti lõpptulemus on täiuslik. Pikka närvi ja lõbusat tuju teie seltsimehelikku garaa¸i.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2787 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: K dets 30, 2009 3:51 pm Postita teema:
Praegune aeg on meie garaazis vaikne. Tuba on külm ja rõske. Kuigi täiesti toimiv ahi on olemas, võtab ruumi korralikult soojaks kütmine päris palju aega. Veerand tunniga tõmbab küll õhu kuivaks ja olemine muutub õdusaks, kuid mitte kõikide tööde jaoks pole see piisav. Igasuguste mehaaniliste probleemidega tegelemiseks oleks +10 kraadi OK, kuid värvitööde jaoks on seda vähe. Isegi kui õhk saab soojaks, võtab plekipinna soojenemine päris palju aega. Pidevalt kütet taga hoida oleks veidi kulukas, kuna garaazi on soojustamata. Siiski oleme mõned korrad pikemalt ette võtnud ja ruumi kauem kütnud, et poolikute asjadega kasvõi natuke edasi minna.
Pooleli jäime selle vaidluse juures, et kas siis peaks kivikaitse alla ka värvi panema või mitte. Värv siiski maksab midagi ja tähendab lisatööd. Samuti oli endiselt otsustamata, et mis värvi see auto ikkagi saab. Ja ma ei tahtnud seda kiirkorras kah otsustama hakata. Seega tegime kompromisslahenduse - värvisime ta ära kõige odavama tööstusliku polüuretaanvärviga - ca 290 krooni liiter. Tavalise toonimata valgega. Sellel värvil pole küll nii head läiget, kuid tegelikult kõlbab sellega vabalt Vene autot ka pealt värvida. Mirski Gaz 21 on sellisega värvitud. Meie saavutasime loodetud tugeva kaitsekihi kruntvärvi ja kivikaitse vahele. Ning kuna see on ainult alusvärv, siis pole toonimine vajalik.
Ootasime kuni värv oli enam vähem kuivanud, kuid veel veidi pehme. Ning siis lasime sellele nätskele värvile kivikaitse selga. Loodame, et ta kuivab korralikult ära ka. Oleks lasknud päris lõpuni kuivada, oleks pidanud hakkama pinda karestama kuid seda ei tahtnud teha.
Kivikaitset ostsin enda arvates piisava koguse - 5 kilo (või liitrit???). Kuna eelarve pigistab, sai ostetud üks kõige odavamaid variante - SOUDAL nimeline toode. Kalleid hermeetikuid ei tahtnud osta, sest nende hinnatase on hoopis teisest klassist. Autopõhja peale võib lasta ca 3000-4000 eest hermeetikuid. Aga kivikaitse on odav. Erineva hinnatasemega kivikaitse põhiline vahe pidavat seisnema pinna struktuuri kvaliteedis. Vähemasti nii olen mina aru saanud. Mina valisin Teroson ja Soudal toodete vahel. Nende hinnavahe oli peaaegu 2 korda. Valisin odavama. Maksin suurusjärgus 5x 100 krooni. See jätab niisuguse struktuuri, nagu pildil. Põhja alla peab sobima, kuigi ühtlasel pinnal on päris teravad konarused (lähemal vaatlusel ka pildil näha) ja nähtavates kohtades oleks ta inetu.
Aga kulus teda ikkagi päris palju. Siin on peale lastud esimene purk:
Teine purk:
Kolmas purk:
Neljas purk:
Ning viienda purgiga keerasin auto teistpidi. Sai tehtud veel teise poole rattakoopa plekk ning auto teistpidi pööramisega ilmsiks tulnud vigade parandused.
Vigu oli kokkuvõttes ikka päris palju. See tõendab veelkord, et auto põhja lõpuks värvides tuleb kindalsti üks kiht lasta ühtepidi ja teine kiht teistpidi.
Ning viis purki oligi läinud. Esitiivad, mille sisepinnad kah oma järge ootasid jäidki seekord katmata.
_________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Dec 09, 2007 Teateid: 553 Asukoht: Rapla mk.
Postitatud: K dets 30, 2009 9:33 pm Postita teema:
Väga tublid olete.Soovime teile ka kena uut algavat projektide aastat!Usume et to on ka aasta foorumi tugevaim projekt ning ettepanek juhatusel väljastada aasta tegia teenetemedal!
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest ja ei salli silmaotsaski ebaviisaka, solvava või terroristliku sisu esitamist. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.
Foorumi kasutustingimused, sh keelatud sisu kaebuste lahendamise mehhanismid (EL määrus 2021/784) leiad siit: Kasutustingimused
Galerii
Laadi pilte
Otsi
Profiil
Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid
Logi sisse
