käsitööna valminud erimudel
 |
Arvate, et see on 3102, kuid seekord olete eksinud. Tegu on Gorki autotehase spetsiaalstuudios valminud erimudeliga 31013. Autohuvilisi on alati paelunud nn. KGB-Volgad, mis olid varustatud Tsaika V8 mootoriga ja automaatkäigukastiga. Ametlikult nimetati neid siiski "eriteenistustele" mõeldud autodeks.
Põnevate poolsalajaste mudelite valmistamine sai alguse juba 60-te aastate alguses, kui Gorki autotehase töölistele anti korraldus valmistada ette piiratud kogus võimsa mootoriga Pobedasid. Nendele järgnes mudel Gaz 23, mis kujutas Gaz21-te varustatuna Gaz 13 Tsaika mootori ja käigukastiga. Tegu oli omas ajas väga kiire autoga, mis pälvis rahvasuus nimetuse "dogonjalka", ehk siis tõlgituna järelejõudja/möödaajaja. Hüüdnimi väljendas üsna täpselt masina olemust ja otstarvet. Hiljem arendas eksperimentaaltsehh välja veel mudelid Gaz 2424 (V8 versioon Gaz24-st) ja Gaz 2434 (V8 mootoriga Gaz 2410)
Nimetatud spetsiaalstuudio lipulaevaks sai aga Gaz 31013. Tihti arvatakse, et see eksperimentaalmudel arendati väja 3102 baasil. Tegelikult oli 31013 olemas juba enne 3102 sündi. Projekti raames (mille lõpptoodanguks sai 3102) valmis mitmeid erinevaid prototüüpe, mis olid varustatud väga erinevate (enamasti suurte või siis väga suurte) mootoritega. 31013 näol on tegu ühe 3102 prototüübi tänavakõlblikuks viimistletud varinadiga.
Isegi täna mõjub see mudel väga mõjuka ja veidi aukartust äratavana. Kerge on siis arvata mis toimus 1982 aastal kui esimene niisugune auto tehasest välja sõitis.Teedel temale kiiruses võrdset ei olnud. Mudelit ülistati teatud ringkondades taevani. Veel tänagi võtab Vene autoajakirjandus endale õiguse võrrelda teda Mercedes Benz E500-ga. Tsiteerides allpool toodud originaalallikat: "Ta ületas isegi Kuulsat MB E500 mudelit mis ilmus tunduvalt hiljem. Ta ületas Mercedest mootori mahult mis on mootoril ZMZ-505.10 5,53l. Loomulikult hobujõude oli vähem kui "mersul", ainult 195Hj 4000 p/min. Aga see eest väändemoment 405Nm 2200-2500 p/min. juures. Nagu näete Porsche inseneridel ei olnud osalust selle masina loomisel erinevalt MB E500 loomisest.".
Sarnasus tavalise 3102-ga on sihilik, et keegi ei saaks aru millega tegu. Sellest hoolimata hakkasid paljud "huvilised" neid ära tundma. Eriti ruttu muidugi liiklusmiilitsa töötajad. Nendel autodel kasutati spetsiaalset antenni "Kaukasus" (kavkaz), nad istusid rohkem maadligi ja tagastange alt turritas välja kaks summuti otsa. Siiski mõnedel masinatel suunati väljalasketorustik juba põhja all kokku, nii et väljus ainult üks toru. Ikka selleks, et raskendada erimudeli identifitseerimist "asjasse mitte puutuvate isikute poolt". Et asja veelgi rohkem keerulisemaks ajada jäeti mõnedele eksemplaridele alles ka kolm pedaali, nagu tavalisel Volgal.
Hoolimata sellest,et masinal oli automaatkäigukast. Kolmekäiguline ülekandearvuga 2,35 - tõeliselt töökindel variant. Ainult väga paha remontida. Kere oli ju tehtud tavalise käigukasti järgi. Käigukasti maha monteerimiseks tuli mehaanikutel nädata üles lausa mustkunstniku oskusi. Autosid koostati käsitsi. Kere töödeldi spetsiaalselt müra/vibratsiooniisolatsiooni materjaliga. Värviti nagu "Tshaikat". Mitu kihti värvi ja lakki. Väikeseeria masinatele pandi peale kõikvõimalikku lisavarustust. Kõikidel oli peal roolivõimendi, mõnedel konditsioneer ja akende elektritõstukid.
Gaz 31013 saab juhitavuse eest "kolme". Eriti ränk on temaga sõitmine libedatel teedel. Masin vajab "tarka" juhtimist - kerge vajutus gaasi pedaalile ja tagaots läheb alt. Parema pidamise huvides pandi nendele raskuseks kogukas metallplaat pakiruumi põrandale. Erinevate allikate andmed sõiduki kiirendusvõime kohta lahknevad, kuid räägitakse 0-100 km/h kiirendusest suurusjärgus 7-9 sekundit. Kui palju neid autosid toodeti pole hetkel teada. Samuti pole teada, kui palju neid veel alles võib olla. Fakt on, et kui kusagil niisugune auto müüki peaks sattuma, siis hind kipub olema kõrgem kui keskmisel Lääne päritolu uhiuuel autol.
Originaalallikas http://www.volga-gaz.ru/about/index22.asp
