K: mootoriõlid

[Charly]

Õlide numbri-tähe markeerimised on mulle täiesti tundmatud.
Kas keegi oskaks seda pisut lahti seletada.
Vaja autol õli vahetada ja tahaks pisut viskoossemat õli sisse panna, kuid ei oska valida.
_________________
G 24 - metallipuruna, Fleetwood `94; Civic Hybrid `08; Porsche `86; 525iA

[wax]

Hea õli pikendab mootori eluiga
02.05.2002

Spetsialist Peeter Böckler jagab oma teadmisi mootoriõlidest

Mäletan, et autokooli esimese sõidutunni alustuseks tõstis sõiduõpetaja kapoti üles, torkas varda karterisse ja teatas särasilmil: “Niimoodi kontrollite, kas õli on piisavalt!” Noogutasin innukalt, taibates, et õlivarras on auto juures kõige tähtsam asi.

Õlide asjatundjalt Peeter Böcklerilt võtsin tagantjärgi nõuks pärida, mida üks autojuht mootoriõlist teadma peaks.

Tema arvates võiks järgnev jutt olla kasulik neile juhtidele, kes teavad, et autol on kolm auku: ühest valatakse sisse vett, teisest bensiini, kolmandast õli. “See jutt on neile, kes on selle kolmanda augu üles leidnud.”

Mida õlivarras mõõdab?
Mootoriõli ülesanne on hoida mootor töökorras: vähendada hõõrdumist, detailide kulumist, jahutada detaile, juhtida soojust hõõrdepindadelt ära, tihendada lõtkusid, kaitsta korrosiooni eest ning pesta detailidelt maha kulumis- ja saastumisproduktid.

Nüüdisaegsetel autodel võib kapoti all olla isegi kaks varrast: üks näitab mootoriõli taset, teine automaatkäigukasti õlitaset. Õlivardaga kontrollitakse, kui palju õli karteris on. Vardal on kaks mõõtu: kui õlitase on nende kahe vahel, võib julgelt sõita.

Õli ülekuluks ei loeta seda, kui õli vahetusperioodi jooksul (10 000 või 15 000 km) õli tase alaneb vahel ülemisest piirist alumiseni. See on normaalne õlikulu, mitte ülekulu.

Algaja ja korralik autojuht võiks vähemalt kord nädalas enne sõidu algust kapoti üles tõsta ja kontrollida, kas radiaatoris on jahutusvedelikku ja karteris õli. Harilikult hoitakse silm peal näidikutel.

Miks õli värvi muudab?
Kui mootor töötab mittekülmuva jahutusvedelikuga ning see satub karterisse, muutub õli paksuks.

Õli tumenemine on normaalne nähtus. Kollane on õli sellepärast, et kõigi õlide hulgas on teralist grafiiti. Grafiit (mikroskoopiliste terade kujul) ei peegelda valgust tagasi, aga kui õli käib hammasrataste vahelt läbi, vajutatakse need terad lehtedeks. Leht peegeldab valgust tagasi ja tekib tume värvus. See näitab, et õli töötab.

Õli muutumine hallikaks emulsiooniks on märk sellest, et õli sisse on sattunud vett. Seda juhul, kui jahutussüsteem töötab veega, nagu vanadel autodel. Ainus tee on mootor lahti võtta ja vaadata, kust vesi või jahutusvedelik tuleb. Selle õliga enam sõita ei tohi.

Kui sageli tuleks õli vahetada?
Sõltub auto vanusest. Autofirmad soovitavad, sõltumata läbisõidust, õli vahetada kord aastas. See pole dogma, õli seistes tegelikult ei rikne. Töötavas mootoris segatakse õli kogu aeg õhuga ning mootori jahtudes ja soojenedes tekib oksüdeerumisprotsess.

Kõige lihtsam on õli kasutuskõlblikkust kontrollida näppude vahel – kas see on libe.

Kord tuli üks tõsine maamees eksamile ja komisjonis oli tema õpetaja. Ilmselt tahtis õpetaja oma õpilast aidata ja küsis lihtsa küsimuse: kuidas kontrollida õli kõlblikkust? Ise näitas vargsi näppudega ette. Õpilane sai aga liigutusest valesti aru ja haaras rahakoti järele.

Täpsem meetod on selline, et kui tuled vähemalt 60kraadise mootoriga sõidust, võtad õlivarda välja ja lased filterpaberile tilga. Paberile tekib kontsentrilisi ringe, nende suuruse ja tumeduse järgi saab küllaltki suure täpsusega määrata, kui palju õlis tööjõudlust alles on. Uuel õlil tekib ainult üks ühte värvi ring.

Mis on sünteetilise ja poolsünteetilise õli vahe?
Õli toodetakse nii, et nafta pumbatakse maa seest välja ja hakatakse destilleerima. Kõige kergemad fraktsioonid, mis eralduma hakkavad, on gaasid. Need korjatakse kokku ja hakatakse polümeriseerima. Polümeriseeritud gaasidest saadakse täissünteetiline õli.

Järgmisena eralduvad naftast bensiinid, petroolid, kerged kütused. Siis tuleb mineraalõli välja. Et sellest mootoriõli saada, on mitu varianti. Üks on hüdrokrakkimise meetod. Veega destilleeritakse ja korjatakse mineraalõli välja, see segatakse täissünteetilise õliga, manustatakse lisandid ja saadakse poolsünteetiline õli.

Kolmas on puhtalt mineraalne õli, millele manustatakse lisandid.

Kõik need kolm õli võivad aga kuuluda ühte kvaliteediklassi. Kõik õlid on jagatud viskoossusklassideks ja kvaliteediklassideks. Sama kvaliteediklassi õlide omadused on lähedased, aga tööjõudlused erinevad.

Mineraalõliga ei kannata Tallinnast Tartusse 150–200km tunnikiirusega sõita, sest õli ei taga selle kiiruse puhul korralikku määrimist ja kulumine suureneb.

Rusikareegel on: mida odavam õli, seda väiksem on ta tööjõudlus, sest lisandid maksavad.