|
Postitanud
Tauno Tuesday,17.November.2009 kell 13:26:45
|
|
Eestist pärit Volga Austraalias
|
Tauno Tuesday,17.November.2009 kell 13:26:45
Paari kuu eest lähetas Austraalias, Melbourne'is elav Eesti juurtega mees, Lembit, kes ikka aegajalt siiakanti satub, maarjamaalt teele äsjasoetatud korraliku vana Volga, Gaz 21. Praeguseks on auto õnnelikult Austraaliasse jõudnud ning esimesed liigudki tehtud. Ilmselt on tegemist sealkandis vägagi unikaalse autoga ja mehe sõnutsi teisi Volgasid ta Melbourne'is ega Austraalias olevat ei tea.
Tallinnast Melbourne'i jõudis auto novembri alguses ning tolli ja garantiini läbimiseks kulus umbes nädal. Reisimuljeid Volga kättesaamisest koduõue jõudmiseni kirjeldab Lembit nii:
"Esiteks oli aku tühi, aga õnneks olid garantiinilaol käivitusjuhtmed ja aku olemas. Autos ei olnud peaaegu üldse kütust ja kuna kütusenäidik ei töötanud, tuli taksoga kiirelt 10 liitrit kütust tuua.
Ma ei teadnud, et sellel autol tuleb käsitsi kütus kusagilt mootori juurest üles pumbata, kuid kuidagi suutsin selle siiski välja mõelda. Lõpuks see käivitus, kuid käis imelikult ja halvasti ning ma märkasin, et erinevalt mul kaasas olnud joonisest, ei olnud sellel autol tooreklapi nuppu ega seda ühendavat kaablit.
Uued numbrid külge kruvinud, sõitsin minema, lootes kenasti 15 km kaugusele koju jõuda. Umbes 3 km pärast aga seiskus mootor ja akul ei olnud piisavalt voolu selle käivitamiseks. Olin sunnitud masina kellegi möödakäija abiga teelt ära lükkama, kuid isegi kahekesi oli seda raske teha, sest auto rehvid olid pooltühjad.
Helistasin sõbrale lootuses, et ta tuleb mulle hiljem järgi. Vahepeal aga ootasin lihtsalt tiheda liiklusega tee ääres. Umbes tund aega hiljem peatus üks möödasõitev auto ja tagurdas minu juurde tagasi. Mees rooli tagant hüppas autost välja ja ei uskunud oma silmi. Ta küsis Vene aktsendiga: "Mida selline vana Volga Austraalias teeb?" Edasi rääkis ta, et pidi möödasõidul kaks korda vaatama, sest ei suutnud uskuda seda, mida nägi. Ühtlasi seletas ta, et tema isa töötas vanasti Venemaal Volgadega ja ta on isa Volgadega tegutsemist vaadates üles kasvanud.
Mees kulutas umbes 30 minutit aidates mul gaasi- ja õhuklapihoovastikku reguleerida, laadides samal ajal mu auto akut oma käivitusjuhtmete ja auto aku abil. Ta oli väga sõbralik ja mina muidugi õnnelik, et keegi teadis, mida teeb, kuigi olen ka ise üsna mõistliku tehnilise taibuga. Siiski teadis tema kohe ja täpselt, milles viga.
Ta sõitis minu järel kogu tee koju ja ma pakkusin talle tähistamiseks viina, mida me mõlemad rõõmuga tarbisime.
Nüüd on Volga mul kodus ja pilt sellest on siin lehel. Tegemist vajab hulgaliselt asju, enne kui auto korralikult registreerida saab. Lõbu algab..."
Autol on pildil küljes tema õiged registreerimisnumbrid, mis on masina jaoks spetsiaalselt tellitud. Originaaltekst on leitav www.volga.ee Foorumilt sellest teemast.
|
|
|
|
| |
|
|
|
|
Artikli hinnang
Keskmised punktid: 5 Häält: 6
|
|
|
|
|
|