Liitunud: Aug 25, 2005 Teateid: 95 Asukoht: UK/Tartu
Postitatud: E apr 03, 2006 5:15 pm Postita teema:
Elektromagnetiline sidur - elektrivooluga tekitatakse magnetväli detailis nr 7, mis seepeale sidestab magnetvälja abil endaga terasrõnga nr 4.
Kui ma ei eksi, siis 1975. aastal Mashinostroenie poolt välja antud Volga raamatus on ka selle elektromagnetsiduri (EMS) lõige sees.
Mis jäi silma kapotialuste fotode pealt:
1. Õhufiltrikorpusel ei ole õhuvõtulonti. Kust värske õhk sisse pääseb?
2. Karterituulutusgaase ei juhita tagasi sisselaskesse, vaid otse atmosfääri. Teisisõnu, puuduvad kummivoolikud õhufiltrikorpuse ja klapikambrikaane vahel. Selle asemel on tõukurite kambri kaane küljes jagaja taga metalltoru suunaga alla. See toru foto pealt muidugi ei paista, aga '74 on lahendus veel selline. Ahjaa, õlikork on ka lahtisel süsteemil selline suur musta värvi, sest seal on filter sees, kust kaudu tuulutusõhk sisse pääseb. Ja filtrit tuleb loomulikult pesta ja õlitada regulaarselt.
3. Generaatorit ja ventilaatorit käitatakse ühe rihmaga, ilmselt alates EMS-st loobumisest on topeltrihm.
4. Puudub tuulekoda ventilaatori ümber. Seegi seondub arvatavasti EMS-ga.
5. Õlifiltri korpuse kaane mutter on madala peaga.
6. Jahutussüsteemi paisupaaki ei ole (paigaldati alates '75).
7. Süütepool musta värvi.
? Mis asi on küsimärgiga tähistatud koha peal? Massilüliti?
Kokkuvõttes: kapotialune vaade on sarnane 74' väljalaskega - isegi augud tulemüüris -, erinevused on punktides 1, 3, 4, 5, 7.
Liitunud: Dec 01, 2004 Teateid: 575 Asukoht: Käesalu, Keila vald
Postitatud: E apr 03, 2006 8:19 pm Postita teema:
Kuna õhufiltri ümarat osa saab erinevatesse asenditesse seada (ümber oma telje), siis ehk on sisseimemisava meie eest varjul, suunaga karburaatori poole? Kas kunagi õhufiltri juures läbiviidud muudatused piirduvad karterituulutuse sisselaskesse suunamisega või on tõepoolest ka filtriosa teistsugune? Avaldan sm. Klabunovile lisasurvet niigi pakiliste küsimuste lahendamisel.
Liitunud: Nov 12, 2004 Teateid: 197 Asukoht: Tallinn
Postitatud: T apr 04, 2006 2:17 pm Postita teema:
metalliotsija kirjutas:
Kuna õhufiltri ümarat osa saab erinevatesse asenditesse seada (ümber oma telje), siis ehk on sisseimemisava meie eest varjul, suunaga karburaatori poole? Kas kunagi õhufiltri juures läbiviidud muudatused piirduvad karterituulutuse sisselaskesse suunamisega või on tõepoolest ka filtriosa teistsugune? Avaldan sm. Klabunovile lisasurvet niigi pakiliste küsimuste lahendamisel.
D. Metallov. Autor välja!
Detailkataloog näitab tõepoolest ilma auguta korpust. Korpuse detailinumber on 24-1109033.
Kui aus olla, siis olen kuskil kirjanduses selle kohta ka märget lugenud (et millal muutus). Kaevun siis jälle.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2787 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: K mai 10, 2006 12:59 pm Postita teema:
Siin üks ülesvõte I seeria Gaz 24 jahutussüsteemi eripäradest. Ventilaatorit käitab siis elektromagnetiline sidestusmuhv ning radiaator erineb uuematest andurite poolest. Tavalisel Gaz 24-l on vaid see väike andur (mis paneb armatuurlaual põlema ülekuumenemisele viitava punase tule). I seeria autol on üks lisaks veel üks suur andur (tähistatud noolega), mis annab infot sellele samale muhvile.
Paisupaaki pole, ülevoolutoru läks otse maha. Pildil on omanik radika ülevoolutoru ümber ehitanud, kinnitades sinna vooliku. Samuti näib olevat ise lohakalt vahetatud andurite juhtmestik.
I seeria Gaz 24 üheks eripäraks on veel teistsugused välimised ukselingid. Kaugelt vaadates on nad samasugused kui uuematel, ent nupp on suurema läbimõõduga ja korralikuma viimistlusega.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2787 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: T jaan 02, 2007 9:48 am Postita teema:
Tõstan mõned postitused siia teemasse ringi, kuna puudutavad kogu Gaz 24 I seeriat, mitte ainult minu projektautot.
Esmalt siis küsimus kere esiosa erinevusest:
Sm.Tihhonov kirjutas:
Vahelduseks eelmises postis lubatud võrdlusmoment I seeria ja uuema Gaz 24 kere esiosade detailierinevusest. Esimesel pildil siis esimeste gaz 24-de (1970-1972) esipaneel, teisel pildil 1974 aasta auto. Mis fuktsiooni see süvend omab, ma aru pole saanud.
metalliotsija kirjutas:
Kui kere esiosa omab salapäraseid süvendeid mõlemal pool radiaatorit, võiks ju tegu olla kadunud kolmanda ja neljanda esitule koopaga?
janek555 kirjutas:
need süvendid on ka minu 1972 aasta autol.
Sm.Tihhonov kirjutas:
Ma teeksin siin järelduse, et need süvendid olid kasutusel kuni esimese moderniseerimiseni, ehk siis 1973 aasta mudeliteni. Ehk ainult autodel, mida mina loeksin I seeria mudeliteks. Siis kui tulid uue tüübi uksed koos uuemate linkidega, uus tagaluugi luku lahendus ja palju teisigi uuendusi, kadusid ka need süvendid. Ajaloolise tõe huvides võiks sm Klabunov küll korra oma 73 aasta auto kroomvõre ribide vahelt sisse vaadata.
Metalliotsija teoorial, et need olid vajalikud topelttuledega autodel kõlab kõige tõepärasemana.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2787 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: T jaan 02, 2007 9:52 am Postita teema:
Arutelu kerenumbrite teemal:
gazik kirjutas:
Vaatasin järgi. Minu 1971 a. Gaz 24 kerenumber on 68808 ja 1972 a. omal 90989. Mõlemad autod on originaalina säilinud.
Sinu number on tõenäoliselt mingi kerevahetuse aretustöö vili.
Seal oli ikka tõeline segadus ja korraga oli remonditehastel käibel erinevaid numeratsioone. Lisaks veel artiklid nagu kerevahetus, taasteremont jne. Originaalist on sul asi kaugel.
Sm.Tihhonov kirjutas:
Minu omad siis veel kord ära mainitud:
1971 a - 18978
1971 a - 54282
janek555 kirjutas:
minul siis aastaks arvatavalt 1972 ja numbriks 61950.
muide kas poleks huvitav teha nimekiri kasutajate autode aastatest ja kerenumbritest?
nymmik kirjutas:
Selline lohuke ikka mul ka olemas
Ja kerenumber
janek555 kirjutas:
numbri järgi peaks sul ikka 1971 aasta auto olema.keera kere küljest lahti näiteks juhtme ühendus pulk.see on see must plastist ühendus pulk kuhu keeratakse tulede juhtmed kinni.(ei oska paremini kirjeldada)
selle alla on kirjutatud ka aasta,kui seal 71,siis ei saa ta sul 72 olla.
Tehn. passis aga ilutseb 1972.a
Kas siis auto on 71 aasta oma ja mingil kummalisel põhjusel on passi sattunud 72?
janek555 kirjutas:
nymmik,siin ei pruugi midagi valesti olla,sest vene passi käis nii valmistamis aasta,kui ka arvele võtmis aasta.eesti passi pannakse aga registreerimis kuupäev.
järeldus- valmistati 1971 ja sõitma hakati 1972.(see pole fakt,vaid hüpotees)
Liitunud: Feb 22, 2009 Teateid: 5 Asukoht: Rae vald, Harjumaa
Postitatud: K apr 21, 2010 10:11 am Postita teema: Kerenumber?
Sattusin ükspäev kergesse vaidlusse ühe volgamüüjaga auto tootmisaasta ja kerenumbri sobivuse üle. Tema autol kere nr. 69xxx ja aastaks 72a., mul hoovis 73a. auto kerenr. 54281 ja vaidlesime ning lubasin asja uurida. Lugedes eelnevaid postitusi saan aru, et temal oli siiski õigus. Äkki oskab keegi komenteerida, kuidas sai 73aasta auto sellise kerenumbri (või vastupidi). Kas auto seisis paar aastat kuskil platsil oodates ostjat või ...
Liitunud: Feb 20, 2011 Teateid: 208 Asukoht: Pärnu
Postitatud: P juuli 17, 2011 3:31 am Postita teema:
Tere! Olen siin "uus" kasutaja ja see on mu esimene kritse siia foorumisse, foorumi lugeja aga olen olnud selle loomise alguspäevilt.
Kuna ise olen ka hetkel seotud varajase 24 korrastamisega, siis see teema siin on mulle eriti südamelähedane.
Aga siis midagi teemakohast. Minu tähelepanekud lisaks ülalpool kirjeldatuile:
¤ roolisambal puudub leevendusmuhv, roolikarbist väljuv roolikarbi toru on kuni roolrattani jäik.
¤ ka käigukasti pikendil puudub leevendusmuhv, kardaan suubub jäika pikendisse, nagu moskvitsidel. Millal see leevendi lisandus, ei tea aga 1978. a. tehase käsiraamatus on ta juba kajastatud. Samas targad kataloogid ka ilmselt udutavad. Isegi 24-10 kataloogis ilma muhvita. 3102 kataloogis sees. Ei tea !?!
¤ samuti on kroomkattega käigukang peenike ja jäik ühes tükis nupust kuni kaande kinnitumiseni, ülimasslevinud (V. P. väljend) käigukangide kooslus on vazide pealt järgi ahvitud, koosneb siis käigulülija köndist ja kangist, mis kinnitub sellele läbi lisajublakate. Sellest tulenevalt ka see põrandal olev kummilõõts väikese auguga peene kangi tarvis.
¤ siduri lahutussüsteem veidi erinev. Erinevus siduri töösilindri detailides, mis õigel reguleeringul vabastab siduri survelaagri korvi käppadelt peale jala pedaalilt eemaldamist. Uuema silindriga tema ehituse iseärasuse tulemusel saab laager kogu aeg vatti, veeredes kaasa ka siis kui pedaal on vabastatud.
¤ kütuse lisamise täitevava luugi luku taga ei ole veel seda metallist küünist, mille abil on ehk teda mugavam avada.
¤ gaasipedaalide kõrvutamisel selgus, et vana pedaal oli silmaganähtavalt (tervelt 5 mm) laiem, kui uus.
¤ vana tüüpi süütelukku paigaldati armatuurlauale veebruarini 1972, samas uut ärandamisvastast ¸iguli lukku hakati autodele panema jaanuarist, seega kuu jooksul väljus tehsasest nii- ja naasusuguseid.
¤ magnetsidestusega jahutustiivikuga veepumpasid paigaldati kuni aprillini 1972, samas 1972. a. tehasekäsiraamatus on toodud mõlemad variandid:
elektriline on puhtal 24-l, uus kahe rihmaga jäik variant on ette nähtud madala surveastmega mootoriga taksovariantidel 24-01. Mingis Volga raamatus oli kirjutatud, et tootmisest võeti maha mitte piisava töökindluse tõttu. Eks ta võis nii olla jah, esiteks pidi iga päev jälgima vee taset radikas, et ta oleks ikka täis. Vastasel juhul, kes seda ei teinud ja ilmselt paljud juhid olid hooletud, jahutusvedeliku ebapiisava taseme korral ei saanud kuivale jäänud radika ülemise pauna küljes olev andur õiget infot jahutusvedeliku temperatuurist, ei lülitunud õigel ajal tööle ja selle tulemusel kuumenesid tihtipeale mootorid üle ja kõrvetati plokikaane tihendeid läbi. Polnud ju selleks ajaks veel paigaldatud ka abistavat paisupaaki ka tehasevarustuses. Teiseks arvan ma, et nõrgaks kohaks oli andurlüliti, mille klemmide vahelt käis iga lülitusega klemme põletav (kaasrleegi effekt) vool läbi, sest magneti mähis võis päris hulga ampreid tarvitada. Kuigi ladadel (03,06...) on analoogne variant, on nende lahendus töökindlam, sest andur on radika alumises vannis ja seda läbib väike pinge, mis läbides lülitusreleed, annab viimane põhivoolu ventilaatori elektrimoootorile. Volga puhul oli kolmandaks nõrgaks kohaks ka mööda elektromagnetmuhvi kontaktrõngst pidevalt libisev söehari, mis kiirelt kulus. Kui võrrelda näiteks generaatoriga, millel rihmaratas pea sama suur kui elektromagneti kontaktrõngas, siis võrdsete tiirude juures libiseb elektromagneti hari suurema teekonna, kui generaatori hari, mille rootori kontaktrõngad on on ühe tiiru juures kordi väiksemad. Analoogne elektromagnetventilaator oli kasutuses ka ju kõige varajasematel moskvitsidel 412, paigaldati teda õige lühikest aega ja mindi ikka üle tavalisele jäiga ventilaatoriga veepumbale.
Selleks korraks kõik.
järgneb...
Postitatud: P juuli 17, 2011 4:41 pm Postita teema:
Õnnitlen, kodanik Medvedjevit esimese postituse puhul siin foorumis.
Mulle on jäänud üks asi alati natuke mõistatuseks. Nimelt, kui loobuti 4 tulega lahendusest (analoogia Fordi ja Chevroletiga) siis vahepeal tekkis siin mitme inimesega arutelu,et kas võis juhtuda,et mõni kogemata ikka toodeti valmis 4 tulega? Kuid siis mingi erand juhtumi korras?
Ãœks neti avarusest leitud foto hakkas silma:
Vabalt võiks selle ka omavalmistatud asjaks lugeda,kuid miskit selle foto juures on teistmoodi,kui nende kümmnete teiste autode piltide juures,mida vaadanud olen.
Võrdluseks prototüüp 4 esitulega:
Ei taha siin kellegi teadmistele väljakutset esitada,pigem üks elav arutelu kuluks ära.
Postitatud: P juuli 17, 2011 11:28 pm Postita teema:
Tsiteerin::
Vabalt võiks selle ka omavalmistatud asjaks lugeda,kuid miskit selle foto juures on teistmoodi,kui nende kümmnete teiste autode piltide juures,mida vaadanud olen.
Ilmselt on tegu ikkagi omavalmistatud eksemplariga. Iluvõre lahendus on algsel prototüübil ju hoopis teistsugune. Samuti on näha, et lillakal Volgal on jäetud keskmisele tuledepaarile kinnitusava augud. Mina, konstruktorina, oleksin need kindlasti ära kaotanud, esteetilisuse pärast. Ja vaadates autole paigaldatud "vinget" iluliistu ja veel vängemaid ilukilpe, siis on omanikul olnud viitsimist autot kaunistada.
Aga seltsimees Zaparovi miski on see ilmselt, et autol on 1. seeriale viitavad tunnused nagu pikk iluliist esipõllel ja kroomist nn klõkid. Isegi originaalrehvid on all. Aga muidu hirmuäratav Volga.
Liitunud: Nov 13, 2004 Teateid: 1329 Asukoht: Tartu
Postitatud: E juuli 18, 2011 12:52 am Postita teema:
Kommenteeriks ka pisut seda 4-tulelise volga pilti vaadates.
Konkreetselt selle auto võre nii kaugelt pildistatuna ei näita miskit välja. Tegelikkuses olid 4-tulelised Volgad olemas (eelseeria prototüübid ei puutu asjasse).
70-ndate lõpul (77 ja 78 a.) valmisid paar "huvitavat" väikepartiid Gaz 24 ja Gaz 24-02 modifikatsioone- Gaz 24-50, 24-52, 24-54, 24-56. Need olid mõeldud "sõbralikele" riikidele nagu näiteks Indoneesia, India, Pakistan ja kus oli ka vasakpoolne liiklus. Osadel mudelitel olid peal kõige "karmimad lisad"- 4-tuleline iluvõre, konditsioneer, nn."wrangler" tüüpi veljed. Aga enamik 4-tulelisi tuleb siiski tunnistada kehvadeks "replikateks". Morflot-i mehed re-eksportisid ka neid tagasi, mis siis ka andis innustust omaloominguteks.
Mis puutub küljeliistudesse, siis arvatakse, et see on omalooming. Jah põhiliselt alates 90-ndatest, kus "koperativnikud" omaaegse Volgade ülikõva lisavarustuse massidesse paiskasid. 80.-ndatel oli see liist niikõva lisa (selle profiili esmaesitlus 3101 prototüübil), et seda paigaldati ainult osadele v8 Volgadele ning erisalongidega väikeseeria Gaz 3102-dele (3102-del olid siis ka salongivärvi istmeümbruste plastikud ning konsoolidetailid jm. "überlisad") Gaz 3102 tippversioon oli väljas näitusel "Avtoprom-84" Selle slaidi võib postitada miskisse sobivamasse teemasse. _________________ AADU KADAKAS
psü-psühhiaater(suiti maal, enamust aega hullumajas) Abiliin ja nõustamine GSM 534 97951
Postitatud: K juuli 20, 2011 7:18 pm Postita teema:
Sm.Rebane, alati ei saa ka kõike, "ühe kirvega" visata. Ma võin öelda,et panin selle foto lausa sihulikult kuna, sellise sõiduki kohta olid juba ammu kuulujuttud olemas.
Kodanik Medvedjev saatis mulle selle 4 tulelise volga kohta, ühe lisa foto,mis on tehtud väheke teise nurga alt:
Ja,et lisan ka tema märkused antud sõiduki kohta:
Laternavõru on ühes tükis,vähemalt nii tundub mulle, ka ei ole näha kahest kokkukeevitamise- jootmise jälgi. Samas on kitsal võrel suht korralik, ütleme nõukogude autotööstusele vastava hälbega ülemineku aste laternavõrule. Ka ei ole näha kahest kokkukeevitamise- jootmise jälgi. Samas on kitsal võrel suht korralik. Parempoolne võru on arvatavasti tiba kannatada saanud, ülalt justkui mõlkis. Auto ise on selline väsinud, kuid mind köitis just esiotsa teostus. Auto enda tunnused viitavad 24-dele varasematest aastatest. Võimalik, et see ümberehitus on ka käsitööna tehtud kusagil kuldsete kätega meistri juures.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2787 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: K juuli 20, 2011 10:12 pm Postita teema:
Mina kahtlen siiralt et tegu on originaal lahendusega. Kui raske ikka oli kahest prillist üks kokku keevitada ja üle kroomida? Omal ajal oli igas vähegi tõsemalt võetavamas tootmisettevõttes galvaanikatsehh.Ning lisaks tekib mul küsimus, et mis funktsiooni omab auto ninas kaks ühesugust laternat? Niipalju kui mina autosid tean, on alati topelt tulede idee lihtne - äärmised on lähituled, sisemised nn. prozektorid. Selline lahendus võimaldab tule reflektorit disainida vastavalt tule funktsioonile parima kujuga ning tagab mõlemale tulele parema valgusjõu.
Aga antud Volgal on siis justkui nagu kaks lähituld ja kaks kaugtuld või? Minu teada seadusandlus pole kunagi lubanud autol kasutada paralleelselt topelt lähitulesid? Ja ega tema kaugtulede valgustusvõime oluliselt ei parane, kui kasutada ikka neidsamu plekist keskkopsikutega elemente.
Seega väidan mina, et tegemist on samodelnõi lahendusega. Viidates muidugi ka veel sm Rebase poolt esile toodud üleliigsetele kinnitusaukudele tuleprilides. _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1216 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: K juuli 20, 2011 10:52 pm Postita teema:
Mina pole küll suuremat sorti ajaloolane ja teoreetik, enamasti toimetan auto all kanalis.
Kuid see topelttulede tükk tundub siiski ehtne olevat. Ma pole sirvinud Paderini uut raamatut "24" , võibolla leiame sealt vastuseid aga:
Sm.Tihhonov kirjutas:
Vahelduseks eelmises postis lubatud võrdlusmoment I seeria ja uuema Gaz 24 kere esiosade detailierinevusest. Esimesel pildil siis esimeste gaz 24-de (1970-1972) esipaneel, teisel pildil 1974 aasta auto. Mis fuktsiooni see süvend omab, ma aru pole saanud.
jälgides seda postitust, tundub mulle, et eimestel paarimümnel tuhandel masinal olid veel topelttulede "armid" näos.
Kui vaadata puht disaineri pilguga, siis topelttuled g24 ees on nagu sadul sea seljas.
Mis puutub tulede kasutusse, siis lada 2103 ja lada 2106 omavad ees nelja tuld, neist äärmised on multifunktsionaalsed, hõlmates endas nii lähi-, kui kaugtulesid, keskmised on aga puhtalt kaugtuled. Küllap kasutati volga topelttulede puhul sama töökorda.
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest ja ei salli silmaotsaski ebaviisaka, solvava või terroristliku sisu esitamist. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.
Foorumi kasutustingimused, sh keelatud sisu kaebuste lahendamise mehhanismid (EL määrus 2021/784) leiad siit: Kasutustingimused
Galerii
Laadi pilte
Otsi
Profiil
Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid
Logi sisse
