Väga võimas esitlus. Vaadates videot jääb mulle mulje,et karburaator vajab natuke peen häälestamist! Kuna tegu on Carteri karburaatori, Nõukogude analoogiga. Siis ilmselt on kaks varianti,kas uputab üle või on üks pool mootorist, kütuse näljas.
Oskan kaugjuhtimise teel kahte asja soovitada:
1. kõik segukruvid kinni keerata ja siis kaks pool pööret lahti. Hiljem kui mootor on töösoe,reguleerida mõlemad pooled sama aegselt.
2. Kütuse etteandmine ja tooreklapi süsteem üle vaadata.
Videost on kuulda,et mootor on kütusenäljas kergelt. Minu elukogemused 4 lõõriste karburaatoritega pärinevad, ameerika autode pealt. Aga usun,et need tarkused rakenduvad ka Nõukogude autode puhul.
Liitunud: Mar 31, 2005 Teateid: 116 Asukoht: Võrumaa
Postitatud: N aug 11, 2016 9:04 am Postita teema:
Sm.Tihhonov kirjutas:
Minu valduses oleva 1978. aasta 24-24 tehase etiketil on tema seerianumber jõudnud juba 731-ni.
Lugesin uuesti huviga läbi kogu loo 31013 ehitamisest ja teisel lehel jäi silma ülal olev lause. Kus seda autot peidetakse - ma ei leia mingit infot selle kohta rohkem ei siin foorumis ega mujal. Kindlasti pean ma seda nägema.
Liitunud: Nov 13, 2004 Teateid: 1325 Asukoht: Tartu
Postitatud: N aug 11, 2016 9:49 am Postita teema:
Kui lugeda rahulikult kirjutatut, siis tegemist ei ole auto vaid seltsimehe valduses oleva etiketiga. _________________ AADU KADAKAS
psü-psühhiaater(suiti maal, enamust aega hullumajas) Abiliin ja nõustamine GSM 534 97951
Liitunud: Mar 31, 2005 Teateid: 116 Asukoht: Võrumaa
Postitatud: L aug 13, 2016 7:14 pm Postita teema:
gazik kirjutas:
Kui lugeda rahulikult kirjutatut, siis tegemist ei ole auto vaid seltsimehe valduses oleva etiketiga.
Ei saa mitte rahulikult lugeda teksti, kus kirjutatakse gaz 2424. See oleks sama hea, kui lugeda lugu milles kirjutatakse sinu naisest ja teisest mehest.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: P aug 14, 2016 2:27 pm Postita teema:
Mul on jah paraku 2424-st ainult pirka, mille sain kunagi omaaegselt spetsgaraazi töökoja juhatajalt.
Minu hing kisub ilusa 2434 poole. Aga kuna ma pole siiani saanud oma aastatepikkuse 31013 projektiga lõpusirgele, siis ei ole ka uusi väljakutseid otsinud. _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: K aug 24, 2016 2:26 pm Postita teema:
Ma kiidan Viimsi mehi sellepärast, et nad ehitavad minu autot Kui aega saavad muidugi. Ikka peab kiitma. See ei ole tegelikult päris ametlik autoremont, vaid pigem üks eragaraaz. Kontaktisik olengi praegu mina ise.
Minu mootori lugu on kuskil alguse poole ka pikemalt lahti kirjutatud. Ta ei ole Gaz 14 mootor, vaid Gaz 14 mootoriga sama põlvkonna mootor. Gaz 14 mootorist on ta ikka päris erinev, pigem seest sarnane 13 omale. Tavaline ühe karpaga ja ilma hüdrotõukurita Tšaika mootor. Kuigi pole Gaz 13-ga sama. Ta ongi Gaz 31013 jaoks kohandatud mootor. Tal on agregaatide paigutus natuke erinev kõigist teistest, sest Gaz 3102 nina on madalam kui ülejäänutel mille peal V8 mootorit kasutati. Mootori juhtimine ja kommutaator on näiteks sama, mis Gaz 14-l. Samad elektrijuhtmete varjestused, topelt süütesüsteemid ja muu teema on ka küljes. Aga see puudutab rohkem elektrit kui mootorit. Mootori seeria on 505, sama mis Gaz 14 omal. Selle numbriga algab ka mootori number. _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: K dets 21, 2016 1:04 am Postita teema:
Viimasest postitusest on möödas peaaegu 4 kuud. Enamus aega on auto seisnud niisama jõude. Oleme tegelenud teiste asjadega erinevatest kategooriatest. Mänginud nii suurte kui väikestega.
Oleme muuhulgas ehitanud lõpuni valmis ühe autentse Gaz 21 takso, mis osales ka edukalt Noblessneri sadamas toimunud ühistranspordi näitusel. Sai väga ilus auto. Mul endal häid pilte pole kahjuks. Märkimisväärne aur on läinud ka ühe teise musta auto turgutamisele. Selle projekti lõpuni on tegelikult veel pikk tee käia. Siin on ta alles alguses.
Minu Volga 31013 projektile sai pidurit tõmmatud tegelikult ühel väga lihtsalt põhjusel. Tema mootor õnnestus pärast pikki ponnistusi küll käivitada, kuid ta ei soostunud normaalselt töötama. Puudus tühikäik, käis vaid kõrgematel pööretel ja siis ka väga närviliselt. Küll temaga sai mängitud, proovitud karburaatorit remontida ja vahetada, proovitud süütega mängida, otsitud kõikvõimalikke õhulekkeid jne. Midagi ei aidanud. Ühel hetkel avastasime, et karburaatorist on suure proovimise tulemusena üks tükk ära kadunud. Kuna seda kuskilt ei leidnud, tekkis kartus, et äkki on mootorisse kukkunud.
Nii ta seisma jäi. Mott käis maha ja ei viitsinud sebida ka kaamerat, millega mootorisse sisse piiluda. Lõpuks ikkagi tuli üks hea inimene selle kaameraga meile külla ja piilusime sisse. Silindrites puuduvat tükki polnud ja polnud ka ühtegi jälge, et ta oleks seal kunagi viibinud. Tekkis uuesti huvi. Analüüsi tulemusena jõudsime veendumuseni, et mootor saab lisaõhku ja ainus tõenäoline koht on ämbliku tihendi vahelt.
Seega läks mootor jälle pealt lahti. Nüüd vist juba kolmandat korda.
Ma lootsin, et ei pea enam rohkem meenutama oma mootorit remontinud meistrit nimega Sergei. Aga näe ei saa teisiti. Olin kunagi autole tellinud Ukrainast Gaz 13 mootori tihendite komplekti ja andnud selle Sergei kätte. Ilma mingi objektiivse tagasisideta oli ta mootori nendega kokku pannud ja tunnistanud oma töö tasu vääriliseks. Eks ta lihtsalt unustas mainida, et Gaz 13 ämbliku tihendid tegelikult ei sobinud sellele mootorile, sest 13 kollektori augud on kandilised, aga 14 omad on ümmargused. Väheoluline info eks? Resultaat? Mootor ei saanudki töötada, sest ta tõmbas pea iga toru kaudu karterist lisaõhku. Lähikaadritel on näha kui hästi see tihend siis sobis.
Minu siiras soovitus - väärtustage oma autot ja raha ning ärge kasutage seda mootorimeest. Las ta leiab mõne muu töö. Sest peale hirmsate lohakusvigade pole ta mootorit seest üldse puhastanud ja peale paari käivitust on uus õli muutunud täielikuks tökatiks. Tahtmatult meenub Zojusmultfilm ühest tunkedes jänesest, kes iga tuksi keeratud töö kohta rehmas käega ja kiitis, et "käib küll!".
Lehtkummist sai kohapeal lõigatud uued tihendid ning mootor kokku pandud. Veidi tuli modifitseerida õhufiltri korpust, et saaks süüte korralikult paika reguleerida. Peale peenhäälestust hakkas see mootor käima nii hästi ja vaikselt, et peale käivitust pead korra kuulatama, kas ta üldse käib või mitte. Mina pole nii vaikselt töötavat GAZ-i V8 varem kuulnud. See ei tähenda muidugi, et neid olemas pole.
Mootoriruum on nüüd tänaseks peaaegu lõplikult komplekteeritud. Pildil on tänasega võrreldes puudu veel aknapesurite paak. Huvitav projekt oli ka süütepooliga. Gaz 14 kasutas ainult temale omast varjestusega süütepooli. Seda mul loomulikult polnud. Ostsin Gaz 66 oma, kuid see ei taganud mootorile ühtlast tööd miskipärast. Küll aga õnnestus leida üks tavaline pool, millega mootor hästi käis. Sai siis Gaz 66 varjestusega süütepool ära lammutatud ja ehitatud tavaline süütepool ringi varjestusega pooliks. Tulemus on nii ehtne, et isegi lähemal vaatlusel ei reeda ta ennast. Heade töökäte ime.
Tehnilise poole pealt peaks auto nüüd suuremas osas valmis olema. Kuigi-kuigi, keegi pole veel kordagi proovinud temaga sõita. Ja siin on uusi komistuskohti veel kuhjaga. Aga välja näeb ta vähemalt põhja alt juba üsna komplektne.
Viimaks said külge ka esitiivad, mis sõitsid kohale väga eksklusiivsel moel. Üldiselt on lootust, et äkki saabki päris ilus auto veel.
_________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Jan 10, 2006 Teateid: 766 Asukoht: Tallinn
Postitatud: K dets 21, 2016 6:30 pm Postita teema:
Ka minul on olnud võimalus kuulata selle masina mootori töötamist - ausalt öeldes ei usuks, et tegemist on V8 mootoriga. See käib nii vaikselt ja ühtlaselt sealjuures ilma mürasummutuseta (nt. kapott). Tol hetkel reetis vaid kapoti puudumine, et millega tegu. Usun, et 2017 kevad näitab, et see on isegi päris auto, mitte "masin" (mitte nii nagu seltsimehed mõni aasta tagasi Ukraina reisile minnes arvasid Volgade kohta, et nemad lähevad "masinatega" reisile, mitte autodega - võimalik seinalehelt lugeda).
Tore, et asjad vaikselt liiguvad - peaasi, et õiges suunas.
Jõudu!
Liitunud: Dec 09, 2007 Teateid: 551 Asukoht: Rapla mk.
Postitatud: K dets 21, 2016 11:00 pm Postita teema:
Tohutu vaev mis nähtud ,kuigi resultaat supper. Watsoni härra hiljuti just tuli Sergei sepikojast , oskab ehk oma kogemust avalikustada. Muidugi kui kannatab. :oops:
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: E jaan 30, 2017 12:46 am Postita teema:
Umbes kuu aega jälle möödas. Volgaga on kogu aeg midagi toimunud, kuigi silmaga nähtavaid edusamme on olnud justkui vähe. Pikka aega ei muutunud väliselt üldse midagi. Hakkas juba tekkima kahtlus, et mehed teevad niisama deolvoi nägu, aga tegelikult istuvad päevad otsa niisama ning tõmbavad pläru ja karmoškat.
Tegelikkuses käis töö autos sees. Iga pisiasi tuli teha ümber, ringi või lihtsalt uuesti. Aega on nõudnud igasugused pisiasjad, nagu juhtmestiku korrastamised, salongi pisidetailide otsimine ja korrastamine, puidupaberi liimimine, raadioplaadi tegemine, pakiruumi komplekteerimine jne jne. Aga siiski pikkamööda hakkasid mingid edusammud nähtavaks saama salongi koostamisel. Hulka juppe oli muidugi puudu ja tuli korduvalt käia erinevates garaazides otsimas. Valmis tehtud põrandavaibad tuli uuesti lahti lõigata ja ümber teha, sest nad valmis auto põrandale siiski ei sobinud. Vägevam emotsioon tekkis siis, kui vaibad juba maha said ja uksepolstrid külge. Tekkis reaalne käegakatsutav meeleolu, et äkki saabki kunagi valmis. Kui kaua olin ma teda tühja kerena vahtinud. Nüüd hakkas ta pikkamööda saama jälle autoks.
Täna seda postitust tehes vaatasin vanu pilte ja mõtlesin viivuks ajas tagasi. Ma ostsin selle auto 31. jaanuaril 2011 aastal. Ehk siis peaaegu täpselt 6 aastat tagasi. Viimati sõitsin temaga 30. juunil 2012, mis tähendas tegelikult umbes 500 meetrit testisõite Viimsis Mati territooriumi ümbruses. Ehitama hakkasin teda 30. novembril 2012. Juba üle 4 aasta on ta olnud projekt.
Korra sai meeleolu mõttes toodud meie ka teine 31013 töökotta. Ilus vaadata. Koos nad meie majja tulid ja siis sai Matiga ka otsustatud, et ehitame identsed autod. Mati auto sai valmis kevadel 2016, mina olen nüüd aastaga maas. Aga peaaegu identsed nad ka tulevad.
Selle ajalootunni lõpetuseks oleks paslik lisada veel mõned fotod. Nimelt tegime sõber Ülariga reedel, 27. jaanuari õhtul selle autoga esimese sõidu. Ja et see poleks pelgalt imelik uni, tegin laupäeva lõunal veel teisegi katse. Päris tänavatele laiama veel minna ei saa, kuna kõik esi- ja tagasilla pukside kinnituspoldid on kinni tõmbamata. Kuid meie lühikesel kodutänaval sai kolmanda käigu sisse. See viimane oligi tegelikult meie esimese testisõidu peamine eesmärk - veenduda kas käigukast üldse töötab või mitte. Veel on liiga vara kommenteerida kuidagi tema sõiduomadusi, sest auto pole veel valmis. Aga siinkohal on rõõm lõpetada tõendatud väitega - ta tõepoolest sõidab. Pärast 4,5 aastat.
Hallar on selle võluri nimi, kes mu autoga töötab. Ta on näidanud korduvalt üles eriti kõrgel tasemel meisterlikkust erinevate keerukate ülesannete lahendamisel. Samuti on väga veenev vaadata, kuidas latti ei tohi üheski aspektis alla lasta. Kuna kataloog näitas, et varuratta peale käib mingi plekist kate aga minu autol oli see puudu, tegi ta selle kataloogi pildi järgi ise. Siledast plekitahvlist.
Kapotialune on nüüd ka peaaegu lõpuni komplekteeritud. Aknapesurite paagi kork on veel puudu ja aku tuleb ümber kohandada omaaegse raami ja tekstoliitkatte jaoks.
Salong on ka lõpusirgel. Kuigi pisiasju on siin lõpetada veel palju.
Hakkab tekkima reaalne lootus, et äkki tekib väitele "kevadeks saab valmis" ka reaalne aastanumber taha. _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Aug 07, 2007 Teateid: 490 Asukoht: Tallinn
Postitatud: E jaan 30, 2017 1:57 pm Postita teema:
Parandan viga, kuna ma oma auto tähtsusetu postitusega sellise tõsise postituse korraks eest ära lükkasin. Aga lugedes siinset teksti, pakun välja, et
1) minu laos on üks üleliigne tutikas tungraud;
2) laos seisab ka kaks kuivlaadimisega kasutamata 75AT originaalakut. Ehk võtab elektrolüüdiga täitmisel piisavalt eluvaimu sisse?
Liitunud: Jan 10, 2006 Teateid: 766 Asukoht: Tallinn
Postitatud: R veeb 03, 2017 12:00 am Postita teema:
Seda see Ülari eriti tähtsa näoga reedel oma "rallikaga" minust mööda tuiskas algavas tipptunnis, kui suundusin rattaga Pirni tn poodi. Ei tundnud ära...
Tegemist on teadjate vanatehnika inimestega - nagu eriteenistujad... emotsioone välja ei näidata.
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.
Galerii
Laadi pilte
Otsi
Profiil
Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid
Logi sisse
Mul on jah paraku 2424-st ainult pirka, mille sain kunagi omaaegselt spetsgaraazi töökoja juhatajalt.
Ikka peab kiitma. See ei ole tegelikult päris ametlik autoremont, vaid pigem üks eragaraaz. Kontaktisik olengi praegu mina ise.
