Gaz 2410 teemalised eksirännakud, Sm.Tihhonov

[Sm Mirski]

Nagu ma juba üle-eelmises postituses mainisin, siis kapoti avamine ei olnud just kõige sujuvam operatsioon. Kuna minu ampluaas on seda kapoti avamise hetke üpris tihti, siis tavaliselt on see ka esimesi probleeme, mida lahendama asun. Nüüd kaks aastat hiljem meenutades saan tugineda vaid fotode järjestusele aga küllap see sai ka kohe korda tehtud, sest üpris ebameeldiv on seda kapotti lahti kangutada ja väga mõnus on kui see tegevus on sujuv ja kerge.
Nii ma siis süvenesingi, et mida hekki siin kakkuma peab. No tundub, et suure tehase direktori Volga kapotitrossi oli juba keegi vahetanud ja kui varuosa hankima mindi oli kriteeriumiks must Volga, tehase direktori oma... näiteks, miks muidu võis 24-10-le sattuda 3102 kapotitross, mis on ca 10 cm pikem...

Eks see tross oli määrimata ja millegipärast ka valesti kinnitatud käsihoova korpuse külge, sellest ka raske käik.


Mootoriruumis oli näha, et liigse pikkuse tõttu oli trossi kõri veidi kaardus. Samas, teisel pool roolisammast aga sai näha siis peidetud massilülitit. See jäme (-) juhe oli toodud läbi spidomeetri trossi ava ning nagu näha, siis mitte just eriti õnnestunult tihendatud. See kummitihend on tõesti parasjagu paks ja jäik ning mina kasutasin uue tiheni paigaldamiseks bensiini. Leotasin seda läbiviigu kummi ca 5 min bensiinis ja siis "keerasin selle ühet otsa pidi ava äärele sättides paika nagu kruvides.


A-piilari all võis imetleda sinise leukoplaastriga mumifitseeritud elektrijuhtmestikku, mille püüdsin sättida kuidagi viisi juhtmekonksudele.

[kaldi]

Asjalikud selgitused. Minul ehitusinsenerina küsimus, miks peab massilüliti olema salongis? Kapoti all ruumi küll. Pealegi algab sõidupäev ikka kapoti avamisega, kus vaadatakse õli, jahutusvedelikku ja muud.. siis lükata sisse mass.
_________________
Kaldi 5025 328
Annan ka ehitusabi

[Sm Mirski]

Ah jaa, kapotitross sai siis lühemaks tehtud ja kinnitatud korrektselt. Määrisin trossi ja hoovastiku ning nüüd saab kapoti lahti hüppama kerge tõmbega.



Massilüliti sai eemaldatud ja spidomeetritrossi tihend korralikult paigaldatud koos klaasimastiksiga, selliste avade tihendamine annab olulise parenduse müratõkke osas ja ei lase mootoriruumist haisudel salongi imbuda.


Järgnevalt sai ette võetud jagaja jalg, et veenduda võlli pikilõtkus. Raamatu järgi peab see jääma vahemikku 0,15-0,40mm. Antud juhul oli see 0,55mm, seega liiga suur. Taas sain välja otsida oma reguleerseibide varu, et saada lõtk tehase määratud piiresse.

Üle sai mõõdetud ka surved silindrites:

[Sm Mirski]

Tegeledes mootori juures jagaja jalaga sai selgeks, et kogu see mootor ja mootoriruum ning mootorialune on igatepidi vastikult õli, tolmu ja sodikihiga määrdunud. No ei ole meeldiv toimetada. Pesin ja puhastasin seda mootoriruumi Break Cleaneriga ja avastasin, et suureks lekkekohaks on mootori küljekaas, mille taga asuvad tõukurvardad.


Lisaks õlile piilus sealt kaanetagusest avast välja üks "ussike", või noh "vedruussike" või midagi sellist. Lähemal vaatlusel pakun, et tegemist on mõne klapisääretihendi kraed pinguldava vedruga.


Natuke aega BrakeCelaneriga ja lapiga ning harjakestega prokrastineerimist ning tulemuseks oli juba palju meeldivam tööpind.

[Sm Mirski]

Kaane lasin klassikaliselt terasharjadega vanast värvist ja roostest puhtaks ning kenas päiksepaistes tuiskasin heleda krundi ja veljehõbedaga üle.


Mina nendest vene tihendikomplektidest pole veel aru saanud. Kui muud tihendid veel sobituvad kooste tihendamiseks, siis millegipärast ei ole ma seni kohanud mitte ühtegi küljekaane tihendit, mis sellesse pessa paika läheks, et papist ega kummist tihendid. Kõiki peab paika lõikuma. Sel korral otsustasin tihendivanni täita Loctite halli hermeetikuga.

Tagantjärele tarkusena, see pole eriti mõistlik. Liiga palju kulub kallist kraami. Mõistlikum on see liiga suur tihend lihtsalt väiksemaks lõigata ja tihend omakorda hermeetikuga kokku määrida. Aga sel korral sai siis nii "kirssidega ja kõigile"




Kaane kinnituseks tegin tihendi materjalist, paroniidist seibid, terasseibide alla ja mäkerdasin need ka Locktite hermeetikuga kokku, et õli ei hakaks tikkpoltide vahelt välja pressima.


Lõpptulemus sai päris viisakas. Ega see ühekomponentne sprei nüüd kaua vist kesta aga tegemise rõõm oli igatahes olemas ja kahekomponentse värviga ning värvipüstoliga mässamiseks puudus antud juhul aeg ja motivatsioon. Praegu oli fookus siiski masina sõitma õpetamisel ja restaureerimine jääb ikka omanikule. Õli jäi selles kohas igatahes pidama.

[Sm Mirski]

Selleks, et mootori tööd ühtlaseks saada sai siis kõigepealt alustatud jagaja jalast. Kui seal liigne lõtk likvideeritud otsustasin kontrollida plokikaant, kas mutrid on õige pingsusega. Sellele järgneb klappide reguleerimine ja tundus mõistlik siis korraks "klaver" maha võtta ja pingutus üle teha, et saaks kindel olla.


siin ka üks vaade veel mootoriruumi, kus paistab kinni jäänud soojakraan. Oi selle vahetamine on üks "meeldiv" töö. Voolikud on korralikult kinni, trossi pinges, käed kuhugi vahle ei mahu ja kui lõpuks mahuvad siis kraabid need kenasti ära selle toe vahel. Vana kraani asemele sai mingi tänapäevasem kraan. Pärast trossi määrimist ja korraliku kinnitamist hakkas see süsteem igatages väga ladusalt tööle, sai täitsa täpselt reguleerida, et ei oleks jahe ega palav. Kuna töö vahepeal pildistamine on üks paras tüütus, siis avastasin,et ega mul vahetatud kraanist käepärast fotot polegi.


Fotod on mul kronoloogilises järjestuses ja nii ongi teema hüplik aga Volgafoorum (ja tundub, et ka teised foorumid) olnud parajas vaikuses nii, et võtan endale õiguse siis heietada nii kudas välja kukub.

Igatahes oli see mootor igalt poolt õliga korralikult koos. Eks see ole mõistetav ka, 30 aastaga surevad enamus tihendeid õli ja kuuma mõjul ära ning siis leemendabki iga sõlm nagu mahlakask. Võtsin sidurikoja katte maha ja veendusin, et kuskilt sealt rasvanööri ja kummilipukeste juurest seda õli tuleb. Klassika


Oeh...

[Dr. Watson]

Sm Mirski on selle töö ikka väga põhjalikult ette võtnud!
Nädalapäevad tagasi oli suur au sõita selle uhke musta auto punasel “sametist” tagaistmel.
Auto sõitis tõepoolest väga hästi!
Sm Mirskil jätkub ikka seda visadust kõik asjad samm-sammult üle kontrollida ja mõõta, mille tulemusena peabki kõik korralikult tööle hakkama.
Jaksu!

[Sm Mirski]

Koduhoovis ei pane ju eriti tähele kui Volga all paar tilka õli on.


Töökohas on aga maas hele betoon. Tööle minnes oli kõik veel tore.


Hele betoon reedab kohe, kui õlipidamatus vaevab. Nii et koduteel oli mõtteainet, et mida siis teha. Niiviisi ka nagu jätkata ei taha, et sõidad uhke musta volgaga letti ja jätad klassikalise jälje maha.


Egas midagi, masin jälle kanalile, Brake Ceaner näppu ja lapp kätte ning asusin sodi maha pesema, et tuvastada lekkekohad. Sellises olukorras tuleb kaitseprillid ette panna ja pärast pesu kohe nägu pesema minna. Peeglist vaatab vastu Pipi mis Pipi ja pikalt seda keemiat näos hoida ei tasu.

[Sm Mirski]

Jätkasin puhastamist.




Kui kõik vanast õlist ja sodist enam-vähem puhas, panin mootori käima ja hakkasin vaatama, kus kohast värsket õli välja ajab.


.... nojah, kes teab, see teab, mida see tähendab.

[Dr. Watson]

Viimase foto alusel väntvõlli tagaosa ebatihe tihendimaterjal… Ebameeldiv klassika.

[Sm Mirski]

Kuna kõhualune oli õlist ja sodist puhtaks tehtud, siis panin mootori käima ja hakkasin jälgima, et kus siis täpsemalt õli välja pressima hakkab.
Ei pidanudki kaua ootama kui hakkas moodustuma tilk.

õlivanni servas on näha ka lolli lohutusena katse tihendit peale pingutada ja koputada. Ei need vanad tihendid selle peale pidma jää.



Kui juba mõned tilgad sai moodustatud seiskasin mootori ja hakkasin täpsemalt uurima, et kas lekib see tavapäraselt kardetud rasvanöör või midagi muud.



Vaatasin, ning mulle tundus, et rasvanööri vahelt nagu ei immitse õli, küll aga paistis kahtlasena see raamlaagri kõrval olev otsakaas, mille külgi tiehndatakse kummilipukestega, kuidagi kõrgele ronis see õlinire.



Teine levinud lekkekoht hakkas ka silma. Nimelt on mootoripatjade kinnituskäpad poltide ja tikkpoltidega ploki küljes. Need keermestatud avad on plokis aga kohati läbi puuritud ning kui keeret ei ole tihendatud, siis sealt ajab ka tihtipeale õli välja. Edasi tilggub õlivanni äärele ja sealt kandub õhusurvel igale poole mootori alla laiali. Selle käpa kohal on ka õlifiltri kopsik, millel on pabertihend, mis samuti ajapikku alla annab ja ka sealt immitseb piisavalt, et lõpuks ikka "kena" loiguke auto alla jätta.

Paistab, et sama moodi immitseb ka õlivanni tikkpoltide vahelt. Igatahes tuli enamus tikkpolte plokist välja enne kui mutrid tikkpoltide küljest lahti.

[Sm Mirski]

Õlist tilkuva musta Volgaga ei ole nii tore sõita. Kuiva ilmaga jätab koleda musta loigu, vihmaga aga tuleb auto ümber "vikerkaar".
Ei jäänudki muud üle kui asuda leket likvideerima. Selleks, et õlivanni kätte saada toestasin mootori. Mingi aeg tagasi soetasin sellise vajalik tööriista. Enamus ajast ripub kõrvalgaraažis nagi otsas aga nüüd oli just see mis vaja. Veidi kruttmist ja oligi selge, et lisaks õlilekkele olid ka mootoripajdad oma aja ära elanud, üks täiesti puruks ja teine väsinud.


Kui siis õlivanni kätte sain ei olnudki pilt nii kole kui arvasin. Muda mida mõne mootoris seest näha nagu polnudki. See eest olid õlisupis korgi krutoonid kenasti hulpimas.
Õlivanni tihend oli ka vist originaalne ja see papp oli kuuma käes kenasti kalgistunud. mõni ime et kogu mootoriruum ja põhjaalune leemendas.


Ma nüüd ei teagi, kas just see korgimaterjal sells süüdi oli aga igatahes selle mootori õlipump kõrises nii kõvasti, et seda oli töötava mootori juures isegi kõrval seistes kuulda. Kanalis seistes põrises see ikka päris kõvasti. Nii kõvasti, et seda õlipumpa ma sinna mootorisse tagasi ei pannudki.

[Dr. Watson]

Tean, et sm Mirski on äärmiselt põhjalik ja uskumatu, et ta ka selle autoga on pidanud nii palju vaeva nägema! Aga nüüd on see masin ilmselt üks paremini sõitev auto! Minu meelest igasugused lekked, ennekõike õlilekked on kõige tüütumad remontida.
Väga põnev päevik!

[Sm Mirski]

Eemaldasin siis rasvanööri hoidva alumiiniumplaadi ja otsisin varuosade kastist sobivaid kummilipukesi. Mina ole 24-10’tel kohanud seni vaid neid kitsaid lipukesi. Varuosade hulgas aga kahte kitsast lipukest ei leidnud ja seega sai üks suurem lipuke vajalikku mõõtu lõigatud.
Rasvanööri ise näppima ma ei hakanud, panin vaid Loctite halli hermeetikut pindade vahele ja lootsin, et saab hea.



Kui plaat tagasi paika sai pandud, siis käisin üle kõik õlivanni tikkpoldid. Eemaldasin need mis olid ploki külge jäänud. Pesin ja keermestasin üle ning paigaldasin siis keermeliimiga kõik ühte tasapinda kasutades nihikut.
Otsakaante üleminekud sai ka halli hermeetikuga üle tehtud ning sellisena siis õlivanni paigaldust kogu see krempel ootama jäi.







Õlivann sai õlist ja sodist puhastatud ning traatharja ja lamellkettaga metallini haljaks lastud.







Seejärel krunt ja värv selga.



Sai küll kena aga ühe töö „unustasin“ ära, või siis ei unustanud. Ei viitsinud kohe enne värvimist teha aga hing ei andnud rahu, nii siis tegingi ühest lauajupist rakise ja koputasin kõik poldiavad kuullaagri kuuliga väljapoole, et õlivanni tihendil ei oleks aukude juures kohe avad tihendi poole „kummis“.





Seejärel tegin õlivanni Loctite tihendiliimiga kokku ja paigaldasin uue mingi kummimaterjalist õlivanni tihendi. Selle sain Kauplusest Volga mingi tänapäevase komplektina. Oli tore, et sellegi sai. Üldiselt on nüüd ka kulu varuosadega kehvasti. Hea kui midagigi leiad ja ei pea ise mingist tihendi materjalist välja lõikama hakkama.



Tihendiliimi sai korralikult, pingutamisel püüdsin seda õrnalt teha, arvestades, et liim ju ka hoiab ja eesmärk ei ole seda kontaktpindade vahelt kohe välja pigistada. Eks mingi aja jooksul tuleb mutreid üle pingutada.



Üldiselt sai kokku täitsa kena kõhualuse ja mõnda aega sai täitsa lekkevabalt ringi sõita. Väga hea tunne kui vaatad Volga alla ja seal ei ole mootoriõli tilkasid…. noh, näiteks neli päeva või nii.

[kaldi]

See on niivõrd hariv materjal, mida volgamehed peaksid vaatama. Kõik ei ole ise õlinäpud, aga on, mille poole end arendada. Edu!
_________________
Kaldi 5025 328
Annan ka ehitusabi