Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 471 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: R mai 12, 2017 6:17 pm Postita teema:
Volga remont on alati lõbus ja täis ootamatusi. Optimismist pakatades, läksin ühel õhtupoolikul garaaži, et teha volgaauto juures ära mõned pisikesed parendustööd. Salongilamp ei põlenud, aknapesur ei pritsinud ja kapoti avamine oli raskendatud miski trossi jama pärast. Varustanud ennast tehasemanuaalist vaba käega maha joonistatud GAZ 24 -ja elektriskeemiga ja kahe tööriistakastiga suundusin garaaži. Alustasin laelambist, kui kergemast tööst. Isa õpetas mind lapsena, et vea otsimisel tuleb alustada kõige lihtsamast võimalikust kohast. Ehk vaja kontrollida kas pirn on terve. Keerasin kruvid välja, aga klaas ennast kätte ei anna, lõhu või ära. No ja varuosa lamp on ju kodus, see mille peal vaadata, kuidas klaasi maha võtta. See töö jäi siis sinna pooleli. Edasi hakkasin otsima, miks ei pritsi aknapesurid klaasile vett. Iga klemmi peal, kus vaja, on vool olemas. Seal kus ei tohi olla, seal ei ole. Aga ega ei tööta ka. Peale mõningast mediteerimist harutasin kelladeploki maha, sest muidu ju juhtmete juurde ei pääse. Ikka ei saanud kuidagi targemaks. Kogemusele tuginedes sai süüdistuse kojameeste lüliti, mis võis vigane olla. Seda lülitit mul muidugi kaasas ei olnud. Seegi ülesanne jäi pooleli. Edasi asusin kapoti avamise trossi kallale. Lihtne asi, mis see siis ka korda teha ei ole. Ma ei kujuta ette kuidas ja miks, aga trossi otstest olid jupid maas ja enam ei olnud midagi võimalik teha. Uut trossi on vaja. Jälle tupik. Siis tuli melde, et tahavaatepeegel tudises laes. Mis siis ikka , maha! Aga kuidas? Ma ei kujuta küll ette, mis moodi konstruktor maha võtmise ette nägi. Kruvika ja haamri abil ta sealt irdus. Peegli panin tasku ja võtsin koju kaasa. Oligi öö käes ja töistest saavutustest ei olnud midagi positiivset kirja panna.
Paari päeva pärast jälle tagasi. Seekord siis parema varustusega, kui eelmisel korral. Laelambi klaasi sain kätte, sellel on külgedel nagad mis hoiavad kroomitud raamist kinni. Oligi pirn läbi. See sai põlema.
Peeglil viilisin seestpoolt natuke jalga õhemaks, mille tagajärjel istus koonuspeaga polt sügavamale, ning vedrud fikseerisid peegli ilusti paigale, nii nagu vaja. Peale mida sai seegi oma kohale pandud. Uus kojamehe lüliti aga aknapesuri pumpa tööle ikka ei pannud.
Parema idee puudumisel mõtlesin, et prooviks sisse lülitatud süütega. Kuigi see tundus täiesti loogikavastane, sest kojamehed hakkasid tööle nupu vajutamisel ilma süüdet sisse lülitamata. Aga võtmed olid seekord kodus. Mis teha, tõde selgub järgmine kord, siis kui võtmed ka kaasas on.
Ühes eelmises postituses kurtsin, et tagumiste pidurite koormusregulaatorilt on osad jupid puudu. Valikuid on kaks, kas eemaldaldada see vigane detail üldse süsteemist, või siiski osade leidmisel taastada algne olukord. Kuna õnnestus leida kuhjaga vabandusi, et mitte garaaži minna, siis istusin õhtuti interneeduses. Ühes Venemaa foorumis leidsin jutu kuidas regulaator eemaldada.
Tegelikult ei ole midagi keerulist ja samas oli GAZ 24 kuni 1985 aastani ilma selle koormusregulaatorita ehitatud. Seega ei kannata ka ilmselt sõiduomadused.
Leidsin ka teise teema Suure kodumaa foorumitest, kus selgus, et kaubandusvõrkudes tõesti Volga piduri koormusregulaatorit enam saada ei ole. Küll aga oli seltsimees ära teinud kodutöö ja jätkuvalt on veel saada regulaatorit autodele M-2141, ZIL-5301, GAZ-3302;GAZ-3307. Selle kinnituskronstein on küll teistsugune, aga töösilinder on täpselt sama, mis Volgadel. See silinder ise on siis selline:
Vahepeal sai käidud sibulate juures komandeeringus. Sain lammutusest puuduvad osad, mida poest pole mõtet otsida, salusii hoovastiku, piduriregulaatori jupid ja kapoti trossi. Ja kauplustest lisa juurde. Kauplustes on valik väga väikseks jäänud. Aga kõik Pihkva poed läbi käies, sain ikka kõik mida otsisin.
Viimati muutis mehann (N sep 28, 2017 11:10 pm), kokku muudetud 5 korda
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 471 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: R mai 12, 2017 9:19 pm Postita teema:
Uus päev garaažis. Võtmed on seekord kaasas. Oh imet, kui süüde sisse lülitada, siis pritsib aknapesur ka vett. No ma ei hakka igaks juhuks enam analüüsima, "kas üritasin lahtisest uksest sisse murda" ja remontisin tervet asja, või mitte, aga korda ta sai. Uus kapoti tross paika pandud. Stalingrad salongis likvideeritud, lähenesin autole ka eestpoolt. Mõte oli puhastada radiaatorid, korrastada salusii, ühendada õliradiaator ja panna kõik kokku ning käima nagu uuel autol. Nagu Te kõik teate, siis vana auto remont on täis üllatusi. Siin ta siis on, kogu nina laiali. Plaan oli muidu natuke paremaks teha.
Signaalid olid asendatud uuematega, millel Eesti remondimees teinud vajalikud kinnitused. Mis siin ikka, siis oli vaja auto sõitma saada, mitte algsete osadega taastada. Ainult, et juhtmete originaalseid klemme poleks pidanud ju maha lõikama! Saanuks ju uued klemmid ka vanade otsa näpuga keerata, nagu mahalõigatud juhtmeotstega oli tehtud. Aga ei, kärrrr, kohe noaga maha. Siin veel salusii hoovastiku pilt ka, mis trossi kinnituse puudumise tõttu vahetusse läks.
Tinutasin signaalide juhtmetele uued otsad, sai peaaegu nagu tehases. Panin õiged signaalid koos kinnitustega ja viskasin ratsionaliseerimistsehhi toodangu julmalt prügikasti. Pesin radikad ja salusii puhtaks.
Lõdvikute klambrid on suht defka kraam, midagi leidsin GAZ 53 varumootori küljest juurde ja vanad lähevad ka tagasi paika. Radika värvisin ära. Jube kole oli teda enne vaadata, kuigi auto lõppkiirusele see töö kuidagi ei mõju.
Viimasel ajal ei ole igapäevaelu mind palju garaaži lubanud, seega on komplekteerimine pooleli ja tööd ikka on veel. Saan teha nii garaazipäevi , kui ka öid. Õnneks on nüüd oma tuba, oma luba. Ainult kodust on vaja komandeeringule resolutsioon peale saada ja ongi minek!
Sellekevadiselt Kurtna laadalt jäid näppu uued esituled. Halogeenid, tuliterad, tuhendeüheksasaja tollest aastast, CCCP ja puha. Üks saldejumps määris need, mulle naturaalselt pähe. Kuna hind oli väga mõistlik, siis ma pikalt vastu ei puigelnud ka. Üldse olen kõik haruldasemad ja otsitumad asjad oma erinevale vanatehnikale varem või hiljem lätakate käest saanud. Seega kiidan siinkohal lõunanaabreid. Teagi, kuidas neil see õnnestub.
No ja lõpuks tegin endale võidupühaks kingituse. Ostsin väikse raamatu. See on üle pika aja üks hea ost, sest päriselt on ta ikka kõvasti ägedam, kui oodata oskasin.
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 471 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: L juuli 01, 2017 11:59 am Postita teema:
Päeviku täitmine läheb edasi kohast, kus see mul pooleli jäi. Õiged signaalipasunad said ette. Õliradiaator, tema klapp ja kraan ka kenasti oma kohale. Nüüd pilte vaadates tekkis mul küsimus, kas pasunad said ikka õiget pidi? Järsku oleks õige nad ringi keerata ja paigaldada teokarpi meenutav külg mootori poole, et tsingitud kate klemmühendusega oleks iluvõre poole?
Kapotialune komplekteeritud ja kapotilukk koos uue trossiga paigaldatud. Siinkohal tuleb märkida, et pikkus on siiski oluline, hoolimata sellest, et rahvatarkus vastupidist väidab. Lammutusest toodud kapoti tross oli u 10 cm pikem, kui vaja (ta oli ju uuema mudeli oma). Tuli uuesti auto küljest eemaldada ja lühemaks teha.
Lõpuks siis taastatud endine olukord, nina ees koos uute halogeenidega.
Uut läikivat iluvõret ikka paigaldada ei saanud. Siin tuli samuti mängu pikkuse jama. Varutud oli uus läikiv iluvõre, laia alusega embleem ehk znakk ja kasutatud iluvõre, mille küljest võtsin kroomitud iluliistu. Peale poolt päeva marutamist iluvõrede ja nende liistudega, selgus, et vanem läikivast plastikust iluvõre on u 2 cm laiem, kui matist plastikust uuem. No ja loogilise tulemusena jääb sellisel juhul iluliist lühikeseks. Nii jäi siis seekord ikkagi iluvõre vahetamata.
Esimesel pildil on siis konserveeritud vigane piduriregulaator minu auto alt. Loomulikul õlitusel, mis minu autol töötas lekkiva tagasilla simmerlingi tulemusena, on oma plussid ja miinused. Kogu põhjaalune on paksult õliga koos aga sodi alt tulid lõpuks välja ilusad läikivad detailid. parepoolsel pildil on siis juba uue silindriga komplekteeritud regulaator.
vasakul pool olukord enne remonti ja paremal pildil juba korrastatud regulaator.
Tagatuleklaasid said kunagi pandud uued. Mingil põhjusel olid nad aga garaažis seistes ära pragunenud. Komplekt uusi tuleklaase oli olemas. Parempoolse tule keermed aga vandusid alla ja lahenduseks tuli ikkagi uus tuli panna. Misjärel saigi alustada kevadiste katsesõitudega. Ning hooaeg võis alata.
Liitunud: Feb 20, 2011 Teateid: 207 Asukoht: Pärnu
Postitatud: P juuli 02, 2017 9:09 am Postita teema:
mehann kirjutas:
....Järsku oleks õige nad ringi keerata ja paigaldada teokarpi meenutav külg mootori poole, et tsingitud kate klemmühendusega oleks iluvõre poole?...
Õigem oleks küll.
See on tõesti lahe lugemine, kui keegi oma tegemistest kirjutab ja ka pilte lisab. Tubli, Urmas!
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 471 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: E juuli 03, 2017 12:13 pm Postita teema:
Tänud kiidusõnade eest! Kiitus annab igas mõttes motivatsiooni juurde. Aga need signaalid said valepidi sellepärast, et selliselt olid nad pandud minu universaalil ja veel ühel ühel doonorautol. Seega tuleb meenutada vanasõna: "Usalda, aga kontrolli". Saab lähiajal korraga mõlemal ringi keerata.
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 471 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: N sep 28, 2017 11:46 pm Postita teema:
Tundub, et kõik on oma autod korda teinud või siis maha müünud. Keegi suurt midagi siia enam kirjutada ei viitsi.
Aga siiski. Originaalne aku kinnitus koos tekstoliidist kaanega oli mul juba ammu ette valmistatud, aga selle rauast raami tõstmine aku klemmidele nii lähedale, tundus mulle kuidagi ohtlik. Minu kujutlusvõime hakkas alati tööle ja manas silmade ette pildi elektrikeevitusest, mida Te head lugejad, suuremalt jaolt, ikka oma elus kusagil näinud olete. Ühel helgemal hetkel tuli vaim peale ja valmistasin plastikust sellise väikese abivahendi. Plastikust leht läks aku peale ja ei lase metallist raamil nihkuda vastu klemme. Ise olen rahul.
Vahepeal sai vanatehnikaürituse sildi all maalt veokaga puid toodud. Tõsi ta on, et kui ikka seda õiget pisikut veres ei oleks, siis poleks sellist sõitu ette võtnud. Kuna massin oli juba kasutada, siis tõin poest ehitusmaterjale ka koju. Oli näha, kuidas töökaaslased pingutasid, et viisakaks jääda, kui mind gazooni roolis nägid.
Must 24 on minu väikeste nokitsemiste tagajärjel väga mõnusalt sõitma hakanud. Ainult jubedalt häiris vibratsioon roolis. Küll ma algul panin selle pikast seismisest kandiliseks vajunud rehvide süüks, siis kõverate velgede või halva tasakaalustamise süüks. No proovisin algul tasakaalustada rattaid, siis ka piduritrumleid, ei midagi. Siis vahetasin rattaid, vähemalt kolme erinevat paari sai alla proovitud, ikka ei midagi. Vahetasin rehve olemasolevate velgede peal, ei mingit positiivset muutust. Laenasin abivahendi, mis on mõeldud Volga rataste tasakaalustamiseks. Tasakaalustasin jälle, keegi enam ei mäleta, mitmendat korda, ikka ei lähe paremaks.
Arvestatava ajugümnastika tulemusena sai autolt maha keeratud esimese ratta rummud ja viidud treiali juurde. Palusin rummud laagri tööpindadest koonuste abil fikseerida ehk tsentreerida, et välja selgitada, kas ja kui sirged nad on. Tulemus oli kõvasti alla keskmise. Mõlemal rummul oli poldiring 2-3 mm tsentrist väljas. Laost välja kirjutatud tagavara rummudest otsis treial välja 2 sirget.
Seejärel lasin käiku raamatutest ja interneedusest ammutatud tarkuse, ning palusin ümmarguseks treida piduritrumlid. Seda siis nii seestpoolt tööpinnalt, kui ka väljastpoolt. Trummel tuleb treipinki panna koos rummuga. Rumm samamoodi jällegi fikseerida ehk tsentreerida treipingis laagrite tööpindadelt koonuste abiga. Tuleb jälgida, et piduritrummel oleks paigaldatud rummu külge õigesse asendisse (fikseerub ta 3 kruviga ja ainult ühes kindlas asendis). Sageli ei taha trummel rummu otsa vabalt minna, siis tuleb rattamutritega kaasa aidata ja korralikult paika tõmmata. Nende 3 väikse kruviga see ei õnnestu. Loomulikult peavad sealjuures liitekohad olema ideaalselt puhastatud. Selliselt tuleb treida iga rummu otsa "oma trummel". Kogu see jama tuleb sellest, et Vasjade detailide tootmise täpsus on ikka uskumatult s....tt. Tean seda kõike nii hästi sellepärast, et treial oli minust sel korral kiirem. Kui mina töökotta jõudsin olid suitsutunnid juba alanud ja treialil treimine tehtud. Ja muidugi tehtud kõike seda eelnevat eirates. Väikese kontrolli järel oli selge, et töö tuleb uuesti teha. Teistkorda siis juba puhastatud ja õigesti paigaldatud trumlitega. Sai pikk ja segane jutt ja töö käigust pilte ka ei taibanud teha, ainult valmis produktidest. Aga eks ma võin üle selgitada, kui kedagi peaks huvitama.
Selliseid ilusaid läikivaid asju oli kahju värvimata kujul auto alla panna. Tõmbasin rulliga korraliku kõvendiga kruntvärvi peale, pluss must värv ka lisaks. Kuigi tegelt käis ilgelt närvidele, et värvin asju, mille ma võib-olla vihaga juba ülehomme vanaraua konteinerisse virutan. Sest ega ma ju proovida veel ei saanud, kas nende treitud trumlitega sõita ka saab.
Uued simmerlingid olid olemas, ja said külge. Vanad laagrid olid täiesti töökorras, need puhastasin ära ja panin uue määrdega kokku. Ühel laagril oli sisemine saale defektiga, selle leidsin varuosade hulgast uue ja korraliku. See oli ka ainuke korralik tükk tervest karbitäiest rattalaagritest. Nimelt andis üks hea inimene mulle karbitäie nõuka ajal varutud laagreid. Kahjuks on rooste aga oma töö ära teinud ja auto alla pole sealt enam midagi panna.
Piduri töösilindrid olid ühel pool kinnijäämise tunnustega. Ega nad ei tahtnud ennast hästi elusalt kätte anda, aga lõpuks siiski. Silindreid vahetama ei hakanud, puhastasin nad hoolega ära ning panin uued kolvid, mansetid ja tolmukatted. Piduriklotsid said samuti uued. Need olid ka varem valmis varutud. Hea jälle kapist võtta ja külge keerata.
Õnneks tulid lapsed vaatama, mida issi jälle Volga all teeb ja seekord aitas pidurid ära õhutada 9 aastane poeg. Meeste värk, sai esimese korraga kohe hakkama. Jube tuttav tuli kõik kuidagi oma lapsepõlvest meelde, kui isa mulle kunagi auto alt hõikas: "Pumpa, pumpa, hoia, ära lahti lase! Pumpa uuesti, hoia! jne, jne ..."
Liitunud: Jan 10, 2006 Teateid: 774 Asukoht: Tallinn
Postitatud: L sep 30, 2017 2:35 pm Postita teema:
Sm Mehann!
Paljud volgamehed pole kusagile kadunud!
Selleks, et Volga kallal nokitseda, ehitan ma ju Volgale uut kodu!
Seega ärge muretsege! Küll varsti midagi postitame!
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1208 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: P okt 01, 2017 9:01 pm Postita teema:
Fantastiline lähenemine probleemile selle algpunktini. Mäletan, et Ahto kirjeldas kunagi oma 24-10 rataste vibratsiooni ning kadalippu mida läbis kuni selgus, et piduritrumlid tuli väljaspoolt sirgeks treida. Mehann läks sammu võrra edasi kui pöörleva massi rummu laagripinna järgi kinnitada lasi. Ootan huviga testisõidu tagasisidet.
Aku kinnitus väga viisakas. Soovitaks veel Exide kleeps eemaldada.
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 471 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: P okt 01, 2017 10:58 pm Postita teema:
Lõpuks jälle oma jalgadel, kui nii võib öelda. Aku kleepsu võib nüüd maha küll võtta, see on õige märkus. Garantii juba nagunii läbi.
Testisõitude tulemused on väga head. Kuni 100 km/h on täiesti vaikus. Ei mingit värinat. Sealt edasi midagi vist tuleb. Ühtepidi ma kiiremini ei sõida ja teistpidi tasub nüüd veel rehvide ja velgedega mängida. Sellest tööst oli ikka väga kõvasti kasu. Ka pidurdamisel ei ole enam mingeid värinaid. Volgaga sõitmine muutus lõpuks täiesti nauditavaks. Nagu kõnekäänus öeldakse: "kui arstil käid, siis abi ikka saad". Vahel tuleb ainult mitu korda käia, ennem kui aitama hakkab.
Ühel päeval käis tuttav Venemaalt külas ja tõi paar temaatilist õlut. Eks ta on kuulnud meie raskest elust seoses õlle hinnaga. Räägitakse, et mõnedes seltskondades Põhja - Eestis ongi mindud juba vee või siis terava peale üle.
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 471 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: P okt 01, 2017 11:13 pm Postita teema:
Kurtna laadal ka selleks korraks käidud. Midagi sai ikka kaasa ka haaratud, aga mitte sellest ei tahtnud kirjutada. Leidsin sellise vahva ilukilbi:
Küll ma siis uurisin teda eespool ja tagantpoolt ja küsisin müüjalt pildi tegemiseks luba. Müüja oli odava õlle maalt ja lahke olemisega. Küsis kohe, et kas ma tean ka, mis kilp see on? Minu eitava vastuse peale selgitas müüja: Rizkii Taksopark, ehk Riia Taksopark. Kuna muidu oleks ära varastatud, siis tehti taksodele omad kilbid. Siis seepeale olevat taksojuhid seal taksopargis üksteise järelt neid varastanud. Kilp oli tehtud tavalisest, mitte roostevabast terasest ja üle kroomitud. Tegusad tüübid need lätlased, defitsiidi tingimustes taoti ise taksovolgadele kilbid valmis.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1208 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: P okt 01, 2017 11:18 pm Postita teema:
Enne kui rattaid veelkord tasakaalustada vaata üle ka roolisüsteemi loksud. Need võivad ka vibreerimist põhjustada. Roolikarp, pendelhoob ja roolimunakad ning paralleelvarda munakas. Samuti, ega esirattalaagrite pingutamisel loksu sisse ei jäänud. Samas peab rumm vabalt liikuma.
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 471 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: L juuli 07, 2018 12:42 pm Postita teema:
Musta Volga kevad algas nagu tavaliselt. Mitte miski ei viidanud eelseisvale sõjasuvele ja keegi aimanud, milliseks kujuneb meie saatus lähiajal. Eelmiste koosoldud aastatega oli mulle üsna selgeks saanud, milline minu auto alt- ja seestpoolt välja näeb. Volga kõrvalsuhe korrosiooniga oli jätnud teatavad tagajärjed, mida oli vaja vähe korrigeerida. Nii siis tuligi mõte ja tahtmine teha autole kiire sanitaarremont, et oleks vähe julgem kihutada. Viisin auto keevitaja juurde sooviga mõnedele kõige kriitilisematele kohtadele lapid peale lasta, et saaks veel paar aastat autot muretult kasutada. Läks aga nii nagu alati. Jah, nüüd on lubatud kõva häälega naerda. Iga eemaldatud detaili järel muutus tööpõld laiemaks. Lootus jäi veel alles. Järgmise päeva õhtuks oli lootusest saanud lootusetus ja võtsin endale järelemõtlemiseks kolm Volgavaba päeva. Analüüsinud põhjalikult enda vaimset ja Volga füüsilist tervislikku seisundit lõin kõigele käega. Siis lõin veel paar korda käega ja läksin garaaži. Rookisin auto küljest asju veel vähemaks.
Enne küljest kiskumist tegin siseviimistlusest pilte, et oskaks vinüüli õigesti tagasi panna.
Tassisisin pööningult alla kõik 10 aasta jooksul kogutud keredetailid ja vedasin need kõik garaaži Volga kõrvale hunnikusse.
Otsus oli tehtud: läheb projektiks. Määravaks sai ilmselt see, et auto sai ostetudki 2006 aasta augustis projektiks. Kõik need 12 aastat on seda projekti erinevate vabanduste saatel mõnusasti edasi lükatud.
Parema poole tagaosaga oli suhteliselt lihtne. Vahetatud sai rattakoopa alumine äär ja ratta taga olev pagasniku põhja nurgadetail. See koht kuhu kinnituvad tavaliselt Volgadel porilapatsid. Terve see nurk oli uue varuosa tükina olemas ja läks sinna paika.
Vasaku poolega oli olukord tagasihoidlikult väljendudes väga halb. Tagatiib oli halvasti vahetatud, tagauks istus oma avas väga halvasti. Tagumise tiiva eemaldamise järel selgus ka põhjus. Avarii jäljed oli jäetud eelmise plekksepa poolt likvideerimata. Uus uks ja tiib olid kõverale autole lihtsat kaugelt külge visatud.
Kole tiib sai maha lõigatud. Kere sai õigesse kujusse tagasi venitatud. Seda mõtlemist ja nikerdamist oli ikka palju, palju. Kahju, et endal tuleb tööl käia teises kohas. Seega minu osa piirdub esialgu ainult targutamise ja finantseerimisega. Aga seegi on vastutusrikas ja raske ülesanne.
Tervitades, Mehann
Jätkub...
Viimati muutis mehann (L juuli 07, 2018 5:35 pm), kokku muudetud 2 korda
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 471 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: L juuli 07, 2018 1:10 pm Postita teema:
Detaile on aja jooksul varutud, aga aastad pole neilegi halastanud. Palju asju on kattunud pinnaroostega. Ainus lahendus oli liivaprits. Peale liivapritsi tuleb kõik puhastatud detailid relaka otsas oleva terasharjaga üle lasta. Poolraame ja küljekarpe on rohkem, aga tark oli need korraga puhastada ja ära värvida. Siis on vähegi lootust, et nad kunagi Kuusakoski asemel mõne Volga külge saavad.
Projektiga seoses kohtab ka muud vanatehnikat.
Peale liivapritsi ja relakat tuli karukeel ja siis juba maaler happekrundi ning epokrundiga.
Tagapaneeli ei tahtnud liivapritsi viia , sest tegemist on õhukese plekiga. Seda nühkisin 2-3 tundi terasharjaga ja juba võiski maalri töölauale tõsta.
Hoolimata sellest, et olen 10 aastast hamsterdanud ehk juppe kogunud ja teiste volgameeste nina eest asju ära ostnud, jäi varuosasid muudkui puudu. Neid tuli nüüd kohe juurde hankima asuda. Mõned tükid said doonorite küljest lõigatud, puuritud.
Põhjaplekk oli aastakümnete jooksul samuti rebaseks tõmmanud see sai haljaks ja happekrundi + epokrundi selga
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 471 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: L juuli 07, 2018 6:47 pm Postita teema:
Bensupaak ei ole ajahambale vastu pidanud. Viimase hetkeni lootsin, et on kasutatav. Peale põgusat puhastamist oli selge, et loodus on oma võtnud ja paak läheb taakasutusse, sündides siis juba uues elus konservikarbi või külmkapina. Käisin Volgade lammutusest läbi, aga saak jäi kesiseks. Midagi ikka sain. Pisiasjad, aga needki osad ei ole kaubandusvõrkudes just letikaup.
Vahepeal hakati autole uusi plekke külge proovima.
Siin juba uued rattakoobas, pagasiku põhi ja poolraam paigas.
Ajaloo säilitamiseks paar pilti tagumisest uksest. Kuhu ja kuidas kilet ja porolooni panna. Eks ta naerma ajab, kuidas tehniliselt asju lahendati, aga no nii tehti. Ma ise põhimõttelise orginaali fännina panen auto ilmselt nii kokku tagasi ka.
Pagasnikuluugi luku vedru kinnitus ja ehitus tunduvad väga algelisena. Kas see on tõesti tehase töö?
Välimised karbid on külge keevitatud. Sisemised karbid ja vahelehed paigatud, puhastatud ja värvitud. Tiiba veel sobitatakse parimasse asendisse.
Lõpuks hakkab auto külge tükke tagasi saama. Tiib ja tagapaneelid, osaliselt keevitatud, osalt veel ajutiselt kinnitatud. Uus tagaluuk istub ilusti, vuugid on paigas. Aga tööd on veel ropult, oi oi kui ropult.
Viimati muudetud mehann poolt (P juuli 08, 2018 9:06 am), kokku muudetud 1 korda
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.