Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 471 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: L apr 04, 2020 8:23 am Postita teema:
Väga hea, et väike arutelu tekkis. Kirjutage julgelt kui on teemakohast infot jagada. Sumbutajate osas on siis praegu selge, et päris selge ei ole, kumba sumpsi pandi. Auto põhja ja olemasolevaid torusid, pütte veelkord analüüsides mina mingit kinnitust ühes või teises suunas ei leia. Sm Gazik äkki saadab mulle sellest vanast 24-10 ne kataloogist paar pilti meili vai telefoni?
Minu autol on turvavööde rullide katted plastmassist, nagu 24-10 tel ikka. Ei teadnudki, et teistsuguseid olemas on. Esiistmete seljatugede nurgakatted on alumiiniumplekist ja kunstnahaga üle liimitud. Esimesel kaasreisija poolsel uksepolstril dokumenditaskut ei ole. Need kaotati vist juba 1984 aastal ära. Juhiuksel on mul ikka tasku olemas. Kas osadel 24 del siis on juhiuks ka ilma taskuta? Laesangade otsad muutusid ka 84 või 85. Enne olid kroomitud ja hiljem mustast plastikust katetega.
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 471 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: P apr 12, 2020 10:41 pm Postita teema:
Põrandavaibad läksid vanni. Oli mida välja uhuda. Välimised rooliotsad olid läbi. Teised esialgu vahetust ei vajanud. Rooliotsa sisu on vahetatav, jälle roheline mõtlemine. Kahjuks korduva vahetuse tulemusena venib otsa silm välja ja nii läks üks rooliots täiega vanametalli. Vahetatava kausi ülemine ava on ovaalne, see peab sisse pressimisel jääma keermestatud otsaga samasuunaline. Õnneks internett aitas selles osas selgusele jõuda enne paigaldamist
Pidurid said täidetud ja õhutatud. neljast kolm jäid peale. Ühes esirattas oli üks kolb kinni. see sai ära puhastatud ja korras. Tagapidurite mõistatuse üle sai ajusid ragistatud õhtu läbi. Esimese hooga arvasin , et samuti on silindrid kinni jäänud, või voolik, või pump. Aga oli jälle nii, et hommik tuli õhtust targem. Hea et lammutama ei hakanud, sest süüdlaseks oli tagumiste pidurite koormusregulaator, mis survet maha ei lasknud. Järsku on sellest, et auto on tõstuki peal ja sild ripub. Varem sõitmist ei seganud, seega vaatame kuidas tavaolukorras toimib ja vajadusel reguleerime.
Tagumised trumlid võtsin igaks juhuks maha sest olid peal vähe õlised. Õnneks oli seest kõik korras, kui välja arvata, et ühel poolele oli konserveerimismääre ilmselt soojaga valguma hakanud, ja kõik tavotiga ära rokatanud. Tavott ja liiv välja, ja rahuloleva südamega kokku tagasi. Kardaaniristid ka määritud, et poleks auto alla enam asja.
Kapoti all on juba peaaegu. Lõpuks on genekas paigas. Parandatud geneka kronstein, värvitud rihmaseib ja leitud ka sobiva pikkusega rihmad. Õhupuhasti komplekteeritud ja paigaldatud. Tosool sees, kuigi esimese hooga veel soojendusradiaator ilmselt ei täitunud. Puudu on veel paisupaak koos ilusa punase voolikuga. Pole õnnestunud seda voolikut hankida. Ladaka oma on originaalist u 20 cm lühem, see ei aita. Ja veel vaja mustast plastikust voldilist lõdvikut õhupuhasti otsa. Muus osas on valmis
Nädavahetuse esimese päeva saavutuseks ustele liisturing tagasi pandud. Teisel päeval sain tagaustele klaasid ette.
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 471 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: P apr 19, 2020 9:06 pm Postita teema:
Esimene sõit üle kahe aasta sai selle autoga ära tehtud. Üle hoovi ühest garaažist teise, aga siiski. Istmeid ja sisu veel pole, aga ei viitsinud enam lükata. Esimeste uste klaasid sain ka külge. Kuigi jah, ega see mingi selline mõnus ja ladus kokku klopsimine ei ole. Paras nikerdamine ja pusimine ja tunnid muudkui lähevad. Sisemised ukselingid koos lukkude hoobadega jätsin viimaseks. Ei tea kas oleks pidanud need siiski enne klaasitõstukeid paigaldama, sest esialgu tundus ukselinkide ukse sisse saamine üldse missn impassbl. Oleks Jürgen Veberi taht appi kutsuda. Aga no jonni ka ei jätnud. Esimestega sain vähe kiiremini hakkama, aga tagumistega oli ikka julmalt nuputamist ja nikerdamist. Endale teed ka, kõik liikuvad kohad vaja enne paigaldamist määrida ja poldid grafiitmäärdega sisse. Lada punane paisupaagi voolik siiski ulatas napilt ja ei olegi pikemat väga vaja. Ilus uus valge paisupaak ka.
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 471 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: N apr 23, 2020 8:44 pm Postita teema:
Musta hirvekese jaoks sai vastvärskelt komplekteeritud kasutatud ja paljuski täiesti mittekõlblikest algmaterjalidest taastatud ning poleeritud nosuke. Rohelised oleksid rahul, majandusinimesed mitte eriti. Tarbimist ei ole, käivet ka mitte.
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 471 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: T mai 05, 2020 10:39 pm Postita teema:
Aprilli viimastel nädalatel sai auto kallal kõvasti tööd tehtud. Kügede kummimatid koos liistudega paigaldatud. Turvavööd autol küljes. Turvavöödega oli väike esimene ehmatus, sest nad erinevad tehnoloogiliselt tänapäevastest. Vana vööd kassetist järsult välja tõmmates rullik tvaolukorras ei lukustu nagu tänapäevased. Uksepolstrite ülemised osad paigas. Tagumisi paika saada oli paras pähkel, nüüd juba tean kuidas lähevad. Keskmistele postidele katted peale. Jällegi oli turvavöö kinnitus tehases 3 mm valesse kohta keevitatud. Õnneks andis auku suuremaks uuristada nii, et midagi näha ei ole.
Armatuurlaua alused küljekatted ka paigas, polnudki väga hull. Parema papi pidin uue tegema, sest tulekustuti kinnitus või siis tehases tehtud papi ava olid 2 cm nihkes. Vasakut tuli tegelikult ainult natuke järgi aidata. Seal oli vaja enne paigaldamist eest ära võtta põrandal asuv tulede ümberlüliti. Samuti segas väga üks küljele paigutatud relee, selle nihutasin viltu ära, et ta nii katet hullusti väljapoole punni ei pressiks.
Kõigepealt tagaistme alusele raamile porolooniga kunstnahast peale. midagi keerulist ei ole, aga ikka selline sättimine ja nikerdamine. Tagumise istme alla tagasi originaalsed viltmatid. Tehases on nahaalselt tehtud ainult vasaku poole matid. Oleks ju võinud paremale poole peegelpildis tüki teha, kui keeruline see siis tehases ikka oleks olnud. Aga nii on. Tagaiste tervikuna oma koha ka tagasi, nagu ei olekski vahepeal sealt ära olnud.
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 471 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: K mai 06, 2020 7:55 am Postita teema:
Kardaanitunneli vaiba alla panin ka vildi, kuigi tehasest oli seal vist lapike porolooni. Turvavöö vastused paigas tagasi. see oli jälle paras jant. Poldi avad olid ju värvi ja mastiksit täis. Käepärast sellist keermelõikajat muidugi pole, sest minu mõõtmised tuvastasid poldi keerme mõõduks M 11x1,25. Eks ma saan ju aru, et kui tegemist oleks laitarbe kinnitusvahendiga, saaks garaazigeeniused neid polte vajadusel asendada suvaliste poltidega. Nüüd olin mina hädas. Osad poldid pressisin niisama oma keermesse, teste jaoks tegin tagavarapoldist abivahendi. Lõikasin relakaga lõikekettaga poldile sisse sooned, piki polti, risti keerme suunaga. Sellise asjaga saab keermed puhtaks. Vaiba sisse on augud 2-3 cm valesse kohta tehtud, krt venita neid sinna paika. Lisaks tahab vaip kogu aeg distantspuksi ja kere või siis puksi ja vastuse vahele jääda. Kuna tükike vilti oli veel järgi, siis panin selle käigukasti tunneli peale. Tean ennast nii palju, et ära poleks raatsinud visata aga ega selle tükikesega mingit projekti ka ei tee.
Käigukasti tunneli peale pestud vaip. Iluvõre ja kapotilukk tagasi oma kohal.
Olin juba oma optimismis arvanud, et ettevalmistavad tööd on kõik valmis. Aga magutoit oli kenasti viimaseks jäetud. Põranadamattide puhastamine porolooni jäänustest ja muust mustusest. Vahepeal oli ikka neid teisi kangemaid "matte" ka appi vaja, et kogu jama kummide küljest kätte saada.
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 471 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: K mai 06, 2020 5:58 pm Postita teema:
28.aprillil siis üle 2 aasta oma garaažis tagasi. Ja siis veel üks pesupäev.
Äkki seekord selle projekti asjade viimased vannitamised. Ukse polstrite alused kiled lõikasin vanade polstripappide järgi.
Pestud ja puhtaks kraabitud mattidele uued poroloonid alla liimitud. Pagasnikus tööriistanurgas taastatud algne olukord. Ei läinud seegi ilma väiksemat sorti äksenita, sest üks mutter tavotipritsi kinnitusklambri jaoks oli varuosatiival sündinud umbsena. See tuli muidugi välja alles komplekteerimisel. Parandamiseks soetas töökoda "ümber nurga" augu puurimise riista ja tehtud ta sai.
Pagasnikust veelkord pilt 1985-1986 aastale iseloomulikust varuratta kinnitamise torust. Uksepolstrite alla kiled, nagu neid tehaseski paigaldati.
Seejärel sai paigaldatud varem ettevalmistatud uksepolstrid. Neidki sai paigaldatud kaks korda, kuna esimene kord läksid meelest ära vedrud, mis käivad akna väntade alla. Kümme korda sobitasin ja siis üks kord puurisin polstri kruvidele augud ette. Kruvid ikka Retrodetali poest uued. Samast poest on tellitud ka uued tihendid uste külge. Uustoodang on välisel vaatlusel tehtud igati kvaliteetselt. Profiilid on õiged, esiustel ja tagaustel erinevad ning vasak ja parem pool peegelpildis. Sobisid kenasti uste uste külge ka.
Salong lõpuks koos, nagu uus. Salongi ahju all samuti 85-86 asta autodele iseloomulik kate. Kattel ja armatuuril on esiservas ilusad augud mis sobivad poltidega kinnitamiseks. Käsi ja võti sinna taha ei mahu ja keermeid armatuuris pole. Algul võttis nõutuks ja tegin ka kõne Martinile. Uurides jälgi kattel nagu mõni uurija ja sorides oma hallides ajurakkudes meenus, et kate oli lihtsalt painutades surutud armatuurlaua serva taha. Näide jälle kuidas tootmises asju ratsionaliseeriti.
Veel üks iseloomulik detail vaid ülemineku autole, esiistmete vaheline kolakast.
Töörahva püha läks töö tähe all, ja tõeline pidupäev jäi mulle 03. maisse. Auto on nüüd põhimõtteliselt valmis. Jäänud on mõned tipid täpid. Need saab ka siia hiljem üles täheldatud. Aga selle projekti valguses on need tõesti koresaba viimased karvad. Siin siis esimene välipesu peale nii öelda taassündi.
Väike kronoloogia ka. Auto veeres välja autokauplusest Volga 07. aprillil 1986. Omanik ostis auto vahendajate käest uuena samal kevadel, kuna ostuluba ei olnud aga raha oli. Perenaise väitel oleks saanud ka valida uute ukselinkidega Volga, aga kuna peremehe värvieelistuses oli ainult must, siis tuli leppida nupuga linkidega. Mina ostsina auto augustis 2006. Tagasihoidlik taastusremont algas aprillis 2018 ja lõppes 03. mail 2020.
Selle päeva puhul oli paslik avada viinapudel, mis oli auto ostmisel pagasnikus tagavararatta sees. Mis eesmärgiga peremees selle sinna pani, seda ma ei tea aga minul oli nüüd põhjus seda mekkida küll.
Lisan siia veel ka ühe ostukuulutuse. Nimelt on täielikust õnnest, loe komplektsusest, puudu turvavöö kinnituse kate B piilarile. Olen väga tänulik, kui keegi on valmis mulle sellise mõistlikel tingimustel loovutama.
Ikka tervitustega Mehann
Viimati muutis mehann (N mai 07, 2020 3:23 pm), kokku muudetud 2 korda
Liitunud: Jun 28, 2015 Teateid: 29 Asukoht: Tallinn, Nõmme ja Pirita
Postitatud: K mai 06, 2020 9:20 pm Postita teema:
Väga tubli töö Urmas, minu jaoks täiesti kosmos millega Sa hakkama said! Ühe vana auto uueks tegemine on suur töö ja see, et peale keretööde/värvimise oled kõik ise teinud. Igatahes tahaks juba oma silmaga autot näha.
Kilbid ka veel peale visata. Kas odomeeter jätkab edasi pöörlemist sealt, kus viimati pooleli jäi või alustab nullist:)? Ja küsimus kojameeste asendi kohta - kas nad võisid ka tehasest väljudes nii "üleval" olla või peaksid olema esiklaasi alaservaga paralleelsemalt?
Loodan et leiad peatselt turvavööde kinnituse katted ka. Sügav kummardus igatahes tehtud tööde eest ja tänud väga põhjaliku projekti kajastamise osas, nauditav ja inspireeriv jälgimine. Nüüd, kui hoog on sees, teed universaali ka kohe tutikaks:)?
Martin K _________________ Eks´78 24
Eks´87 24-10 Eks´89 24-10
Liitunud: Dec 01, 2004 Teateid: 575 Asukoht: Käesalu, Keila vald
Postitatud: N mai 07, 2020 7:09 am Postita teema:
Tervist.
Tsiteerin::
Turvavöödega oli väike esimene ehmatus, sest nad erinevad tehnoloogiliselt tänapäevastest. Vana vööd kassetist järsult välja tõmmates rullik tvaolukorras ei lukustu nagu tänapäevased.
Seltsimehe kimbatus on täiesti mõistetav ja vanatehnikamaastikul üldsegi mitte pretsedenditu. On esinenud juhtumeid, kus Volgasid tehnoülevaatusel seetõttu nö läbi kukutatakse. Ilmselge kontrollijate küündimatus! Reeglina on tegemist Norma turvavöödega seeriast RB9, mis tollal disainituna ei pidanudki kahetoimeliselt lukustuma. Kahetoimeliselt - rihmast energiliselt sikutades ja/või rullkassetti "tasakaalust" välja viies (sees olev puhkeasendis metallkuul laseb rihmarullil takistamatult pöörelda; kassetti kallutades või inertsjõududega mõjutades rull lukustub).
Seega ainus võimalus süsteemi kontrollimiseks on Volgaga vastu seina sõita. Rääkige see jutt ülevaatuspunkti töötajale ära ja paluge koostöövalmilt sobiv sein kätte juhatada. Võibolla saate keskmisest kiiremini tulema.
Aga sm. Mehanni must siledakarvaline loom... oi kurat...
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 471 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: N mai 07, 2020 3:09 pm Postita teema:
Tänud kiidusõnade eest. Küll me varsti auto kõrval kokku ka saame. Spidomeeter läheb sedasi sealt, kus ta pooleli jäi, selle auto ajalugu lõpuks seegi. See nähtus, et kojamehed Volgade üldiselt kipuvad keset tuuleklaasi jääma häirib mind ka. Ma kontrollin kindlasti veelkord üle, kas luudasid saab nuudist madalamale paigaldada või mitte. Hoovastik koos mootoriga sai paljuski just selle sama asja pärast uus pandud. Kahjuks loksub uus hoovastik pea sama palju, kui vana. Kaalusin uued täpsed puksidki lasta teha, aga loobusin, sest mulle tundus, et tööasendis jäävad hoovad võllide suhtes nurga alla. Ja täpsete ilma lõtkuta pukside puhul kiiluks hoovastik lihtsalt kinni. Kogemustega volgameeste kommentaarid selle küsimuse osas on igatahes oodatud. Homme käin silla regullis ära ja siis panen kilbid ka külge. Madise soovitus, kuidas ülevaatuse töötaja neid turvavöösid kontrollida saab, pani mind küll kontoris valju häälega naerma.
Liitunud: Jan 10, 2006 Teateid: 774 Asukoht: Tallinn
Postitatud: N mai 07, 2020 11:49 pm Postita teema:
Sm Mehann!!!
Te olete väga kange volgamees!
Üliilus masin! Imeline töö ja kajastus!
Järgmine kevad saab juba veel täiuslikumaks Volgat muuta - saab taotleda musta numbrit!
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 471 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: K juuni 03, 2020 10:22 pm Postita teema:
Viimased tipid täpid. Kojameestega on korras. Olin need ise pesu ajal keset klaasi lükanud. Täiesti uus tavotiprits standardvarustusse.
Kunagi said riiulisse pandud korralikud ilukilbid. Needki tuli uuesti värvida, sest tehase värv ei taha 30 pluss aastat hiljem seal peal seista. Ja veel üks viimane ports musti asju värvimisest.
Mootorialune põhjakate on ka 86 aastal omapärane. Pildil vasakul on mingi hilisem 24-10 ne kate, millel kummiribasid ei ole. Minu autol on karteri pool sellised kummiribad. Originaalid olid muidugi puruks , aga siiski kenasti tehase tootekoodiga. Tegin uued kummid, puhastasin pleki, mis vajas ka väikest paikamist, ning taastatuna ta paika läkski. Minu originaalsel plekil on puudu esimene keskmine kinnituskronstein, seda ei ole sinna juba tehasest pandud. Kuna ta on selliselt sündinud, siis ei hakanud ma ka midagi muutma. Seda enam, et kere küljest sobivat ava ka ei ole. Plekk ise on tehtud väga õhukesest materjalist, ning käsitlemisel, paigaldamisel tuleb suhteliselt õrnalt ümber käia. Paremal pildil on Gaz 24 põhjaplekk, mis on küll üksühele asendatav, aga siiski teistsuguse profiili ja lisaauguga. Mis aastatel neid plekke muudeti, seda ma ei ta, aga erinevad nad on.
Ühe üsna viimase asjana sai auto külge kapoti massijuhe. Peaaegu valmis! Esitlussõidul ilmnes väike tagasilöök signaalidega, mis kohale jõudmisel uhkesti peale jäid. Kurjajuureksosutus väike kruvike, mis hoiab paigal rooli keskosa embleemi. Tegelikult oli ta sealt juba ammu lahti tulnud, aga ma lihtsalt ei teadnud, mis seal rooli sees krõbises. Nüüd siis, aastaid hiljem hüppas see kruvike nii osavasti signaali lüliti klemmi vahele, et ühendas signaali tööle. Tulemuseks läbi põlenud pasunad, mis tuli uute vastu välja vahetada. Testisõidu teine kaotus oli purunenud spidomeetri tross, mille põhjustajaks tundub olevat spidomeeter. Mis on küll tegelikult üsna kummaline, sest, minu arusaamist mööda ei peaks spidokas seistes nässu minema. Aga kohe varsti selgub.
Et asi oleks perfektne, mitte lihtsalt täiuslik, voolisin valmis pagasniku kaane siseküljele kleebitava värvikoodi etiketi. Paar õhtut arvutis mauramist, vanas stiilis pruun paber kallist paberipoest ja ongi olemas. Puudu on veel ainult tehase musta värvi kood. Seega, kellel on must Volga, millel on säilinud tehase silt, siis palun vaadake järgi mis number on sinna pastakaga kirjutatud ja andke palun teada. Ette tänades loomulikult.
Täna viisin auto maalri juurde tagasi veel viimast lihvi saama. Mees poleerib kõik üle ja siis ongi valmis.
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.