Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 470 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: N okt 03, 2019 10:00 pm Postita teema:
Kere komplekteerimist alustasin igaks juhuks kõige väiksemast detailist. Bensiinipaagi luuk oli selleks paras. No küll ma proovisin neid vedruga pulkasid sinna luugi vahele sättida, ei õnnestunud kuidagi. Ragistanud pisut ajusid, otsustasin kasutada tehnoloogilist auku pulga keskel. Loogika ütles , et see ava millegi jaoks ilmselt tehtud on. Surunud vedru kokku torkasin takistuseks vedru ette kõveraks painutatud naela. Nüüd sai pulga oma kohale panna ja seejärel naela ära võtta, vabastades vedru selliselt pinge alt. Töötas.
Kuna näha on, et üksi see projekt just liiga kiiresti edasi ei lähe, siis palusin lukkseppa komplekteerimisele appi. Nii nagu alati, siis juhtuvad kõik asjad valel ajal või siis tavaliselt hiljem. Ja hiljem on omakorda veel valem aeg. Volga võeti töökojas ette just siis, kui mina Venemaale komandeeringusse sõitsin.
Aga ei hullu, kaks päeva hiljem, ehk täna lõunaks oli pilt selline. No juba nagu lubab midagi.
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 470 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: L nov 30, 2019 11:29 am Postita teema:
Tere jälle. Hulk aega on mööda läinud ja tegeletud igasuguste pisiasjadega ehk projekti toetavate ja ettevalmistavate töödega. Nüüd siis tean mina ka mis "mõnus" töö on tuuleklaasi tihendi puhastamine vanast mastiksist. Pagasniku sisemised katted ja tagumise istme alused matid puhastasin värvist ja tavotist lahustiga ja ajaga kõveraks tõmmanud kohad ajasin soojapuhuri abiga sirgeks. Saab küll.
Ukseklaaside välimised alumised kummitihendid olid minu autolgi traditsiooniliselt tükkideks. Uusi saada pole ja tuleb kuidagi tänapäevaste tihenditega hakkama saada. Seda protsessi on sm Tihhonov juba kusagil kajastanud. Tänapäevased tihendid on pikemad, kui vaja ja kroomliist on elu koleda profiiliga. Sellisel kujul pole nendega midagi peale hakata. Kõigepealt tuleb eraldada nii vanadel kui uutel kumm ja kroomliist. Seejärel paaritada vanad originaalsed kroomid uue kummiga. See uus kumm on selline maru õhuke, aga mis teha. Paremal uustoodang peale parendamist ja vasaku originaal.
Uued tihendid on jubemaru õhukesed, aga nii on. Tahapoole käib plekiriba. Puurisin liistust ja plekist augud läbi ja neetisin ettevaatlikult kokku.
Kui eelmine ports roosteseid ja koledaid juppe värvitud sai, siis pidi justkui viimane olema. Aga näed veel tuli koledaid ja vigaseid välja. Stange kronsa on kunagi avariis kannatada saanud. Keegi on sellega midagi ka teinud, mida remontimiseks ei sa nimetada. Kuna ta välja ei paista, siis sellisena ta seal stange all seni oli. Eks ta jälle varjatud ilu on, aga tagusin ta ikkagi oma kujusse tagasi. Keevitused tegi selle koha peale kus katki oli ja tegin ka uue plekitüki, mis polti kinni hoiab. Üks numbri kinnituse kronstein on tehases saanud 5 mm lühem, aga ega see sõitmist ei sega ka.
Peale liivapritsi terasharjaga üle ja värvija kätte. Klapikambri kaant ja tuulekoda ei tahtnud liivapritsi viia, need nühkisin harjaga.
Selleks, et tulevikus komplekteerimine hästi sujuks, sai virtuaalkaubamajast tehtud üks reaalvaruosade tellimus.
Esipõlle iluliistu kinnitamiseks on sellised omapärased M5 poldid. Ühe originaali leidsin oma varudest, ühe sain mind toetavast vanatehnika kollektiivist ja kolmanda pidin ikka ise puidupeaga poldist tegema.
Kojameeste hoovastiku liigendid olid ka kulunud ja üks kojamehe võll loksus kahtlaselt korpuses. Imelik, et ta üldse töötas, ja laiali ei lagunenud. Sain lammutusest vähe parema hoovastiku, aga üks ühele ta mulle ei sobi. Need võllid, mille otsa kojamehe varred kinnituvad on teise kujuga. Seega võtsin doonorilt nii palju kui sain ja asendasin mis võimalik. Üks stopper oli jalga laskud , see sai uus. Puhastasin liigendid ja määrisin, nagu vaja. Parem ikka sai. Vaevasin esialgu pead, kuidas see süsteem üldse lahti käib. Ühtegi joonist ei leidnud ja ära ka ei tahtnud lõhkuda. Asendust pole ju. Nii nagu alati olin kusagilt saanud terve peotäie kojameeste hoobasid, aga lähemal uurimisel selgus, et Volga omasid pole seal ühtegi. Vasakul pildil on nüüd see ehitus näha. Hammastega võllile käib eraldi otsa hammastega vahetükk, kui see käes, siis tuleb eemaldada kroomitud kübar. Kroomitud katte all on stopper seib, mis võlli paigal hoiab.
Midagi tuleb ikka auto külge ka panna. Paigaldasin pagasniku ja kapotialuse valgusti. Volga kokkupanek on nagu jõulupuu ehtimine. Paned midagi auto külge ära ja siis imetled, et on ikka ilus küll.
Puhastasin ja komplekteerisin ära stanged. Kes on kokku puutunud , neeed teavad, et naljalt kahte ühesugust detaili Volga tehasest ei tulnud. Kaugelt on nad ilusad, aga tegelikult kõik erinevad. Seega on jällegi tegemist väga loomingulise tööga. Laotasin kõik oma kroomi varud mööda kuuri laiali ja valisin kõige kenamini kokku sobivad detailid. Valik suur ei olnud, sest enamus tagavaradest osutuvad lähivaatlusel mõlgiliseks või roostetäpiliseks.
Aga sain siiski ühe volga komplekti kokku.
Vanemad seltsimehed on siin aegajalt noorematele meelde tuletanud, et Volga kõrval peab ikka naise ja laste jaoks ka aega leidma. Neid vahel reisile viima ja nii edasi. Sai siis ka perega Egiptuses käidud. Ma ilmselt ka üks viimaseid eestlasi, kes sealmaal veel käinud polnud. Lootsin, et saan siis Giptuses Volgast puhata ja no pere ka muidugi sellest volgandusest pisut rahuneda. Aga kus sa sellega, juba teisel päeval sai Volga mind seal ka kätte.
Küsimus, et mis imeväikeseid ja ilusaid neete sa kasutasid aknaliistudele tihendite kinnitamiseks? Need vist ei ole tavalised nn. kipsikarkassi kinnitamiseks?
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 470 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: P dets 01, 2019 5:37 pm Postita teema:
Ausalt ütlen, siis ega need giptlased viina teha ei mõista. Ei ole suurem asi jook. Kui juba sellise nime ja sildiga, siis ei saanud ühte pudelit koju kaasa võtmata jätta. See on ka ainus suveniir, mille tõin. Kiitust tore kuulda, saada. Mina iseloomustaks oma projekti arenguid multika klassikat tsiteerides: "Ikka edasi, ikka edasi, ei sammukestki tagasi!" Neetideks kasutasin seda, mis kodus võtta oli. Täitsa tavalistelt tangidega paigaldatavatelt tõmbeneetidelt võtsin alumiiniumist kübarad ära, lõikasin vähe lühemaks ja nendega neetisin. Mulle meeldib omamoodi ökomöko värk, et kui saab midagi olemasolevat ära kasutada, ja ei pea poest kastitäite kaupa uusi asju juurde ostma. Päris elutuppa ei julenud stangesid vedada, naispere reaktsioonid võivad vahest ettearvamatud olla. See on mul õlle nautimise tuba saunas. Sul Andres need uued puhtad kroomivärgid, ega neid saagi kusagile räpasesse garaaži jätta.
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 470 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: P dets 01, 2019 7:00 pm Postita teema:
Siit väike vahepala puuduvate varuosade taastootmisest. Nimelt porilapatsid koos nende kinnitusplekkidega olid minu Volga küljest lakunud juba esimeses kasutustsüklis igapäevaautona. Valge universaaliga sain kaasa hukkunud porilapatsid, mille küljes roostest koosnevad plekkide kujutised. Pakkisin need roostekärakad karpi vati sisse nagu vanaema jõuluehted, et mõõdu võtmise jaoks asi veel ühestükis oleks. Plekk on täitsa mõnusasti vormitav materjal. Mina oma nappide oskuste juures otsustasin siiski vormid teha. Kitsa sirge pleki jaoks on lihtne, tulilihtsalt sobiva laiusega lattraud leida. Augud puurisin õige kohapeale sisse, siis saab pleki vahele panna, kaks poolt kokku tõmmata ja ei pea muretsema, et paigast läheks.
Laiema plekiga, millel on sisse stantsitud süvendid, on vähe keerulisem. Selle jaoks sai võetud paksem lattraud, samuti augud sisse ja töödeldud õigesse kujusse.
Lisaks veel juurde kaks vastust üks servade valtsimiseks ja teine süvendite tegemiseks.
Alumisele vormile käiasin süvendid sisse. selline kindla käe ja terava silma töö.
Esialgu ainult lootustandvad rauatükid. Ja viimase puuduva lülina süvendite tegemise abivahend. Õige materjali puudumisel tuli see välja lõigata ja kokku keevitada ligilähedastest rauatükkidest. Tööpind välja käiata ja viiliga õigele kujule aidata.
Kõigepealt plekitükile augud sisse. Seejärel plekitükk rakiste vahele ja pressi all süvendid sisse. Edasi teise rakise vahele ja plekk õigele kujule lõigata, ning seejärel servad ära valtsida.
Ja valmis ta ongi. Esimene katsedetail sai isegi üle ootuste ilus. Ise olen jubemaru rahul.
Liitunud: Nov 13, 2004 Teateid: 1326 Asukoht: Tartu
Postitatud: E dets 02, 2019 10:25 pm Postita teema:
Urmasele 10p.
Kuna ise ka siin millalgi tegelesin porilapakatega, siis nüüd meenus tavapärane taandareng (loe: ratsionaliseerimine) kronsteinide juures.
Nimelt algul oli süvendeid kaks nagu sinu omal ja materjal paks. Millalgi kadus üks ära, materjal läks natuke õhemaks. Ja kõige lõpus ei olnud enam ühtegi süvendit ning materjaliks 0,8 mm õhuke plekk ning tagasipöörded ka pea olematud _________________ AADU KADAKAS
psü-psühhiaater(suiti maal, enamust aega hullumajas) Abiliin ja nõustamine GSM 534 97951
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 470 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: N dets 05, 2019 10:46 pm Postita teema:
Tänan lisapunktide eest. Huvi pärast küsin, et kas need hilisemad arengud ja materjaliga ökonoomitamine, ühe süvendiga ja ilma süvenditeta olid juba tehasest, või oli see nii öelda B varuosadel? Gaz 24 tootmine lõppes 1986 ära ja edasi tulid 24-10 ned, aga ma ei ole 24-10 te porilapatseid niimoodi varem vahtinud.
Konveierist on asi kaugel. Kõik puhas eestimaine käsitöö, koduste vahenditega. Ja pöörduda ka ikka võib.
Liitunud: Feb 20, 2011 Teateid: 206 Asukoht: Pärnu
Postitatud: R dets 06, 2019 1:21 am Postita teema:
Kuldsed käed!
Mis puudutab lapakate teemat, siis kinnitused on identsed nii 1971. a. 24-l kui 1986. a 24-10-l. Nagu sinu järele tehtuil, ikka kaks süvendit. 24-10-l on traditsiooniline 24 vertikaaltriipudega lapakas. Tundub, et osadel lapakatel on jäikuse hoidmiseks ka lapaka alaserva sisse tegemise protsessis vulgitud õhukesest plekist liist. Sellised, kuid aja jooksul juba räbaldunud olid paigaldatud 86. a. 24-10-le. Olen ka näinud ühe süvendiga kinnitust, kuid need on asümmeetrilised ehk peegelpildis teine teisele poole on kumbki väljapoole nihkes, ka lapakad on valatud vasak-parem nihkesse ja neil on peal 3110-¤¤¤¤¤¤¤ kood, seega mitu matsu uuema mudeli teema.
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 470 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: R dets 06, 2019 3:49 pm Postita teema:
Tänud Sm Karu. Nii ma arvasingi. Ja tõesti on minu 85 aasta universaali lapakate alumises servas plekk kummi sees. Ülemises servas tundub, et on kangas kummi sisse vulkaniseeritud. Aga selliseid paduoriginaale lapatseid ei ole ma kahjuks varuosana kohanud. Kas need plekid, mis ma oma väikeste valgete käekestega meisterdasin, olidki auto all tsingitud? Vaevalt, et mustad või kerevärvi olid?
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.
Galerii
Laadi pilte
Otsi
Profiil
Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid
Logi sisse
Neetideks kasutasin seda, mis kodus võtta oli. Täitsa tavalistelt tangidega paigaldatavatelt tõmbeneetidelt võtsin alumiiniumist kübarad ära, lõikasin vähe lühemaks ja nendega neetisin. Mulle meeldib omamoodi ökomöko värk, et kui saab midagi olemasolevat ära kasutada, ja ei pea poest kastitäite kaupa uusi asju juurde ostma. Päris elutuppa ei julenud stangesid vedada, naispere reaktsioonid võivad vahest ettearvamatud olla. See on mul õlle nautimise tuba saunas. Sul Andres need uued puhtad kroomivärgid, ega neid saagi kusagile räpasesse garaaži jätta.
