Volgaklubi kodu
Kodu
Foorum
Galerii
Kontakt
Kuuluta
  


· Avalehele
· Klubi tutvustus
· Liikmete nimekiri
· Ürituste kalender
· GAZ Ajalugu
· GAZ Mudelid
· Volgad meedias
· Maailm ja mõnda
· Ümberehitused
· Tehnoabi
· Uudiste arhiiv
· Lingid
· Kasutajate nimekiri
· Foorum



Praegu on, 369 külastaja(d) ja 0 kasutaja(d) kes on praegu portaalis.

Sa oled Anonüümne kasutaja. Sa saad registreerida vabalt vajutades SIIA


Volgaklubi foorum :: Vaata teemat - Gaz 2410 teemalised eksirännakud, Sm.Tihhonov
Galerii  Laadi pilte serverisseLaadi pilte  OtsiOtsi   ProfiilProfiil   Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeidLogi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid   Logi sisseLogi sisse 

Gaz 2410 teemalised eksirännakud, Sm.Tihhonov
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine
 
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Sõnum
Simmtann
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 28, 2008
Teateid: 130
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: R sep 25, 2015 12:25 am    Postita teema: Vasta viitega

Hall, metallik, diisel

2410, punane, samet

Punane tundub viimasel ajal "in" olema. Võinoh, ilmselt on seda teatud ringkonnas kogu aeg olnud. Järgmise toote punase kotiriidega? Kahju, et kümnele enam värvilist lateksit ei pakutud. Teistpidi lähenedes "kuidas muuta oma kujuteldavad probleemid reaalseteks" oleks ilmselt säherduse sisu valmistamine mõnele teemaga tegelevale töökojale ainult kiire lõika-voldi-kleebi. Ja kui sa piisava kindlusega väidad, et nii neid tehti ka, küll sind usutakse. Võibolla lõpuks usud isegi. Ja kui ei meeldi, saab ju alati uue kümne tuua.


pee
punkt
ess
Kas teie postituse viimane lause on lihtsalt pinge üles kruvimine müügis oleva musta auto avalikult rääkimata loo arvelt, või on langevate kollaste lehtede ja ööpimeduse varjus lähiajal mingeid uusi ja huvitavaid seiku juhtunud?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge MSN Messenger
andres21
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Aug 27, 2013
Teateid: 141
Asukoht: Tartu

TeadePostitatud: R sep 25, 2015 5:26 am    Postita teema: Vasta viitega

Mul jäi oma projektist üle ilmselt terve autojagu punast põhjamati materjali. Kui on huvi, võta ühendust.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: R sep 25, 2015 3:30 pm    Postita teema: Vasta viitega

Simmtann kirjutas:
Järgmise toote punase kotiriidega?

Kas teie postituse viimane lause on lihtsalt pinge üles kruvimine müügis oleva musta auto avalikult rääkimata loo arvelt, või on langevate kollaste lehtede ja ööpimeduse varjus lähiajal mingeid uusi ja huvitavaid seiku juhtunud?


Punase kotiriidega läks nii, et ma jäin esimest korda liiga kõhklevale seisukohale siis kui volgalehele ilmus vastav kuulutus. Teist korda ei murdunud ma ka siis, kui sõber seisis punase kotiriidega 2410 kõrval ja küsis konkreetseid küsimusi - "kas ma ostan ta ära??!!" Nüüd on seesama objekt loetav ühe teise seltsimehe teemas ja ma loodan, et temast tuleb veel auto.

Aga jah, meil on viimaste aastatega hakanud punast sametit sisse sadama. Nõnda juhtus eelmisel sügisel jälle nii, et läksin õhtul internetti ja järgmise päeva lõunal olin juba puksiiriga registris.


Miks? Kes teab. Ilmselt seetõttu, et tegemist oli täpselt niisuguse värvikombinatsiooniga autoga, nagu olen endale alati tahtud. Sünnijärgne must auto, alguse otsa versioon oma punaste lambikestega esiustes, kapoti all sünnipärane K151 karburaator ning salongis punane samet. Sellega olin ma kohe müüdud.

Auto elulugu on suures osas ära räägitud tema müügikuulutuses. Oli ühe peremehe isiklik Volga. Sõitnud mitte palju üle 100000 km, kuid natuke kehvalt hoitud auto. Peremees kaotas tema vastu suurema huvi ilmselt juba siis, kui välismaa autod peale hakkasid tulema. Alguses sõideti temaga ka talvel, hiljem sõideti temaga vähem ning viimased 14 aastat oli ta üldse seisnud. Ilmselt on ta lebanud mingi osa oma elust ühe koha peal lageda taeva all, millele viitab imelikult pleekinud polster. Aga tema komplektsus oli hea ja värv oli enamuses originaal. Vaid taha oli ta saanud kunagi avarii, kuid isegi tagatiivad tunduvad olema originaalvärvis.

Mina tõin selle auto ühest õismäe maaalusest garaazist. Seal kasutati Volgat peamiselt laopinnana. Tema kapotil ja katusel ladustati arvutimonitore ja kõikvõimalikku muud kraami, pakiruum triiki täis igasugu kolu. Ta oli oma koorma all päris lääpas, rehvid loomulikult tühjad. Käima ei läinud, isegi ei lubanud, loigud all, kapoti all kõik jahutusvedelikuga kokku puutunud kohad ajasid rohelist korrosiooni välja. Üsna nukker pilt.

Sm. Mirskiga mängisime temaga seal pool õhtut, kaasas värske bensiin ja veel mõned elustamise vahendid. Veidi tulevärki kapoti all ning auto võttis elu sisse. Ega ta hästi ei käinud, kuid peale pikka palumist sõitis garaazist välja omal jalal. Viisin ta koju ja tegin temaga esmased kohustuslikud protseduurid. Eemaldasin logarid, eemaldasin Lada 06 suunatuled esitiibadelt, panin korralikud rattakilbid ja ninale embleemi. Võtsin julguse kokku ja läksin temaga omal jalal Viimsisse tuttavasse töökotta, kus veetsin armutu pesupäeva. Pesin puhtaks rattakoopad, mootoriruumi, küürisin salongi, eemaldasin hallituse jne. Lõpuks sai juba täiesti vaadeldav auto.


Kere osutus oodatust hulka paremaks. Põhi ja rattakoopad olid igati heas korras. Mõned halvad kohad siiski olid. Üks karbi ots on ka roostes. Sealjuures tagapaneel, mis näeb halb välja, ei ole üldse roostes, vaid ta lihtsalt ei hoia värvi peal. Omal ajal vahetatud detail on kuumtsingitud ja ilmselt ei ole kasutatud õiget krunti.


Nüüd jõudis kätte aeg endalt küsida: "milleks???" Mida ma nende kõigiga siis peale hakkan? Kaaludes erinevaid plusse ja miinuseid ning sidudes selle kõik lihtsate rahaliste arvutustega tundus lõpuks, et must Volga on ikkagi üleliigne. Temast saaks teha ilusa musta auto, kuid võib olla on mõistlikum teha see auto hoopis hallist eksemplarist.

Otsustasime musta lihtsalt enam vähem hahuldaval tasemel sõitma panna ja ta ära müüa. Sm. Mirski mängis mitu õhtut tema karburaatoriga ja süütega. Pikapeale hakkas Volga tööle. Külma mootoriga on siiani turtsakas, kuid soojalt käib väga hästi. Mina käisin poleerkettaga üle lootusetult tuhmunud värvipinna, pesin aknad. Korrastasin tagastanget, vahetasin läbi roostetanud tagaluugi märksa paremas korras originaalvärviga luugi vastu ja andsin sprayvärviga veidi ühtlasema ilme ka tagapaneelile. Üldilme pole enam üldsegi paha.






Uitmõtte ajel, et äkki peaks talle ka ülevaatuse peale tegema, kohtlesin üks õhtu testimise mõttes autot veidi jõulisemalt ja vajutasin pidurisüsteemi katki. Sündis välitmatu otsus, et pidurid tuleb korda teha. Selgus, et pidurid olid väga viletsas seisus ja peaaegu kogu pidurisüsteemi oleme nüüd pidanud välja vahetama.

Kuna eriliseks rabamiseks pole selle auto müügiga läinud ja samal ajal on tema tehniline seisukord pidevalt parananenud, hakkab müügimõte juba udunema. Tahaks temaga nüüd veidi sõita. Aga kuna suvel on hobiautosid nagunii rohkem kui vaja, on uuesti päevakorda tõusnud talvise hobiauto temaatika. Miks mitte sõita talvel Volgaga? Läheb veidi kehvemaks? Mis siis ikka. Lõpuks ei jõua kõiki maailma autosid nagunii ära päästa ja mõnikord võib endal ka lihtsalt tore olla.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: T veeb 20, 2018 1:50 pm    Postita teema: Vasta viitega

Meie 2410 teemade viimasest uuendusest on palju möödas. Elu tõi suuremaid ja väiksemaid muutusi, inimestel tulid uued väljakutsed, loominguline kollektiiv G/K Sõbra ja minu toimetamised Tammepärja filiaalis on tänaseks jäänud pigem mõnusate minevikumälestuste rüppe.

Kogu oma Gaz 2410-te pargi likvideerisin ära. Nii, et saldo jõudiski lõpuks nulli. Oli mõte, et tõmban kogu oma volgamajanduse koomale ja jätan alles ainult Hullu (ehk siis 31013). Kadunud sõber Matist maha jäänud autopargi haldamine ja arendamine pakkus mulle piisavalt tegevust ja emotsioone, et ei näinud nagu väga mõtet enam enda projekte ka forsseerida. Musta 2410 soetas sõber Martin endale juba 2016 kevadel ning aasta hiljem andsin rõõmuga meie hea kerega halli 2410 üle Sm.Mirskile. Neist autodest oli ja on sõpradel olnud palju rõõmu.

Mulle meeldib, kui autod jäävad sõpruskonda. Nii saab neist ka edaspidi rõõmu. Martini autot aitasime Viimsis ka natuke sättida, mistõttu oli see auto justkui kogu aeg silma all. Roberti autot nägin ka suvel tihti. Ja minu kunagine valge on ka täna minu hoole all. Mõned fotod meie kunagistest patsiendidest peale viimast posti. Valge 491SAA tegelikult 2017 suvel ei sõitnudki. Ainult käima panin paar korda. Seevastu 2016 suvi sõitis palju. Isegi Ettevaatust Auto 2016 oli kohal. Saabuval hooajal äkki võtab välja.


Must 182AII möödunud suvel peale vedrude vahetust. Juba Martini (Sm.Koomik) oma.


Roberti Volgast viimane pilt on mul Tartu garaazist sel päeval kui Robert talle järgi tuli. Siin on ta juba käima pandud, peale kaheaastast seismist salapära lisava tolmukorra all.


Selle teema võtan ma siin kokku. Kuid see ei tähenda sugugi püha ürituse lõppu. Jätkame millalgi uues teemas, uue hooga.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Dr. Watson
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jan 10, 2006
Teateid: 765
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: N veeb 22, 2018 7:45 pm    Postita teema: Vasta viitega

Krutitakse põnevust! Põlved on juba nõrgad...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade
Simmtann
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 28, 2008
Teateid: 130
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: P veeb 25, 2018 6:23 pm    Postita teema: Vasta viitega

Pekki, ma ka loen siit kuidagi natuke rohkem välja, kui mustade tähtedega ekraanil kirjas on. Ja siis ta veel küsib teises kohas, nagu muuseas muideks, puupildiga kleeplindi šablooni "uute patsientide" jaoks. Mitmuses. Kahtlemata intrigeeriv.

Tanel
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge MSN Messenger
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: K veeb 16, 2022 1:29 am    Postita teema: Vasta viitega

Lugesin oma vanu volgateemasid ja nostalgitsesin. Olid ikka ajad. Hullult aktiivne volgaelu käis kunagi Tammepärja filiaalis. Neid loomi sadas justkui uksest ja aknast kogu aeg sisse ja kõik nad jõuti isegi kuidagi enam vähem talutaval tasemel ära hallata. Uskumatu entusiasm ikka oli.

Seepeale hakkasin järjest lahti kirjutama kõiki oma Volgasid, mis ma olen ühel või teisel põhjusel kuni tänase päevani kokku ostnud ja jõudsin koos varuosa- või doonorautodega numbrini 47. Neist viimase alles sel nädalal. Oeh... ei ole normaalne tegelikult. Ja sealjuures meeldib mulle endiselt Mercedese või Bentleyga rohkem sõita kui Volgaga.

Püüdsin siin mõelda, et millele ma püüdsin vihjata kui kirjutasin oma viimases postituses 4 aastat tagasi, et mäng pole veel kaugeltki läbi ja kohe paneme edasi uues teemas. Arvan, et pidasin silmas ikkagi oma kaua küpsenud plaani hakata ehitama oma "Liivimaa kõige kõvemat ratsutajat" ehk musta 2410 projekti. Aga kuidagi on läinud nii, et ma küll sain selle projekti tehtud, aga mitte endale vaid heale sõbrale. Ning samas on mul olemas ka endal suht kobe must 2410 mis ei vajanudki palju ehitamist. Aga kui lapata vihikut ajas tagasi ning hakata kuskilt otsast tulema, siis võis see kõik käia kuidagi nii:

Oli september 2017 kui sõnumineerisime Sm.Koomikuga et populaarses kuulutusteportaalis on müügil must 2410. Et mis teeme? Kuna auto oli lähedal, läksime kohale. Lahedad tüübid olid müüjaks. Grusiinid, tuntud šašlõkirestorani omanikud. Nemad olid selle saanud koos mingi investeeringuna ostetud garaaziga ja ei osanud sellega suurt midagi peale hakata. Aga ikkagi grusiinid ja must Volga! Kui samalt kinnistult leitud Lada lükati kohe üle parda, siis Volga veeti ikka koduhoovi ja mitu nädalat mõeldi, et äkki peaks korda tegema.



Mõtlesin minagi, aga ikkagi üldse ei viitsinud projektitada. Sättisin ta enam vähem heasse sõidukorda, andsin värvile veidi läiget juurde, asendasin salongi korralikumaga mis mul kogemata ühest teisest projektis üle jäi ning natuke proovisin temaga lihtsalt sõita. Aga lõpuks ta minu juurest ära läks, sai müüdud ühele EVS liikmele. Rõõm oli näha teda viimasel Ettevaatust Autol märksa paremas seisukorras kui minu juurest minnes. Aga sellisena ta minu juurest lahkus.


Ma ei mäletagi enam millal täpselt see juhtus. Viimane foto on mul temast veebruarist 2018.

Aga no ega loodus pikalt tühja kohta ei salli. Või siis pigem ei lase sel isegi tekkida. Sest veebruaris 2018 tulid kahenädalase vahega hoovile juba kaks järgmist Volgat. Üks oli valge 2410


Selle auto ümber pidasin ma pikalt plaani, et temast peakski tegema oma unistuste 2410 projekti. Ta oli nii paljude iluvigadega, et ülevärvimine oli vältimatu, samas kere seisukord oli kena, rooste- ja avariivaba.

Ning teine Volga mis täpselt kaks nädalat hiljem hoovile tuli oli madaldatud vedrudega ja helikopteri velgedega beez 2412. Kihvt wagon tegelikult.


Mind kuidagi erutas see universaali mõte. 2412 on hullult haruldane auto Eestis. Neid on registris äkki ainult 7 autot millest enamus on kahetsusväärses korras. Antud isend oli väga korraliku kerega, tõesti ilma igasuguste roostealgeteta auto, põrandad ja põhi kõik ideaalsena säilinud. Aga eelmine omanik Lätist oli ta üle värvitud sest ei viitsinud originaalvärvi korrastamisega vaeva näha ja paljuski ses mõttes juba hea originaalauto ära rikkunud. Seega oleks projektiks nagu suurepärane materjal. Ma juba vaimusilmas kujutasin ette seda krokodilli mustana, kollaste udukatega, kardinatega ja kroomkilpidega.

Aga esialgu kasisin ta lihtsalt enam vähem puhtaks ning käisin temaga koos sõpradega viimasel pikemal Volgaseltsi komandeeringul Usbekistanis ja Turkmenistanis.


Seal sai ta hüüdnimeks bazaar ning seda nime kannab ta tänaseni. Temast sai Viimsi kollektsiooni osa ning tänaseni on ta heas sõidukorras aga suuremat taastamistööd pole ette võetud. Sõita on ta iga aasta siiski natukenegi saanud.

Vahepeal tuli minu isiklikku bilanssi tagasi ka kunagi ära müüdud valge 2410. See auto mulle meeldis. Ta sõitis väga hästi ja oli üldse kuidagi igatepidi väga värske olemisega auto.



Seega oli 2019 aasta suvel seis niisugune, et universaal polnud enam otseselt nagu minu oma, vaid lihtsalt minu patsient ja samal ajal oli mul endal äkki kaks hea kerega valget 2410-t mille vahel mõtlesin valiku teha. Ühe ära müüa ning teise endale jätta ja mustaks värvida. Sest kuidagi oli ikka selline tunne, et ilma musta "kümneta" nagu päris ei saa. Ja siis ma põdesin. Sest 491 oli nii hea originaal, et rumal oleks olnud ta mustaks värvida. Samas 134 oli kehvemas korras kapotialusega ja igatepidi suurema kulumisega auto.

Aga elus vist ikka ongi nii, et kui sa täpselt ei tea mida teha, ära tee mitte midagi. Sest kõik asjad lahenevad lõpuks nii nagu vaja. 2410 otsingute saaga juures tuleb alati olla valmis ootamatusteks. Neid autosid on veel küllaltki palju järel ning siiamaani aeg ajalt viskab turule küllaltki häid isendeid. Ja nii läkski, et musta "kümmet" ei olnudki vaja hakata ise ehitama. 2019 aasta novembris lõpuks mu kannatus katkes. Olin vahtinud selle auto kuulutust umbes pool aastat juba ja mõelnud, et miks kuramuse päralt keegi teda ära ei osta? Minu silmis nagu kõige-kõigem variant üldse ja hind ka igati arusaadav. Mind niiväga need hilised 90-91 atašee versioonid ei tõmbagi. Mulle meeldib ikka see Oktoobrirevolutsiooni 70. aastapäevakongressi partii auto. Ehk siis 1987 aasta ja punase sametiga - kingitus kodumaale. Neid ma mäletan lapsepõlvest kui kõige-kõigemaid. Läksin vaatama, tegin müüjale pakkumise, lõime käed ja oleme siiani head sõbrad.



Mulle tundus, et nüüd lõpuks olen ma jõudnud kohale. See oligi Volga mida olen otsinud ja tahtnud ning ma ei peagi seda ise ehitama. Olin päriselt õnnelik selle ostu üle. Mulle isegi meeldis, et see auto ei olnud päris parketikõlbulik eksponaat. Tal oli paari detaili värvitud kuna Venemaal on garaaziuksed kitsad. See teeb tema tarbimise palju kergemaks. Aga roostet pole mina selle auto küljest veel leidnud. Pole ka ime, sest tegelikult pole sel fantaasial piire mida Vene garaazikooperatiivides see kollektiivne aju viina kõrvale välja mõtleb. Volgale oli külge ehitatud niisugune korrosioonivastane süsteem, mida mina pole enne näinud. Pelk kahurimääre on kuki-muki, sõbrad. Hoolas omanik ehitab enda autole koobastesse ja poolraamide ümber klaasriidest sisuliselt teise põhja. Ehk siis tegelt ongi tehtud klaasriidele vormid ja nende abil oli voolitud täpselt volga karbiotsi ja igasugu nurgataguseid kattev nagu ... ma ei tea ... üüratu logar. Ja see olgu külge liimitud niisuguse paksu kahurimäärdega, et isegi 30 aastat hiljem pole mingit niiskust sinna vahele pugenud. Täiesti tutikas plekk on igal pool all, ehkki JÕHKRA paksu ja kleepuva möga all muidugi. Ning lehtvedrud peavad ka olema määret täis ja sisuliselt mumifitseeritud kaltsude sisse. Ma ei tea, ma panen mingi valiku pilte, kes lähemalt viitsib uurida, leiab need garaazikooperatiivi saladused üles.



Siin ma olen hakanud neid juba lahti kangutama, sest mul oli vaja teada kas seal all on ainult üks suur auk või on kere vastupidi täiesti korras. Pange tähele ka mumifitseeritud lehtvedru.




Seda klaasriiet ja alumiiniumplekki kukkus auto küljest palju. Aga igalt poolt alt tuli välja veatu originaal kere. See tegi rõõmsaks ja kinnistas teadmist, et ma rohkem ei pea enam otsima. Ma olen leidnud oma auto.


Tuleb tunnistada, et ega ma väga pole temaga tegelenud. Ja sõitnud olen ka vähe. Ta veits palju nagu nõkutab sõites ja mulle käib see närvidele ning ma pole leidnud ka väga aega ega tahtmist temaga tegeleda. Vähehaaval siiski sunnin. Kuna tema punane veluursalong oli minu jaoks nii suur väärtus, võtsin selle välja ja palusin sõbral see korda teha. Ehk siis eemaldada nätsuks kleepunud ja haisev poroloon ning taastada originaalkanga alused kihid uute materjalidega. Sai väga ilus.



No ja lõpuks tundus, et mul on ka üks 2410, millele võiks külge kruvida meie garaazile armsaks saanud tähekombinatsiooniga numbrimärgid.


Lõpetuseks veel ka mõned meeleolupildid tegemistelt, väljasõitudelt või koduhoovist, vaestekülast Tellisikivis. Naabrimees ka siin jändab oma Volgaga juba eelmisest kevadest saati.




Ja taaskord tuleb lõpetada tänaseks sõnadega "seegi pole veel kõik".
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Dr. Watson
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jan 10, 2006
Teateid: 765
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: K veeb 16, 2022 4:39 pm    Postita teema: Vasta viitega

Vaat kui tore reportaaž!
Mäletan, et väiksena pidasin arvestust, et mitu vana Volgat päevas õnnestub näha sõitmas või seismas... Iga aastaga numbrid kahanesid...
Siin aga kasvavad! Tänu sellele õnnestub ka mul neid numbreid tihtilugu taas suurendada. Äge!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade
Mr Holmes
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 07, 2014
Teateid: 70
Asukoht: Jõhvi

TeadePostitatud: N veeb 17, 2022 3:58 pm    Postita teema: Vasta viitega

Väga äge on lugeda neid pika aja jooksul kirjutatud memuaare! Vaataks nagu Õnne 13 seriaali otsast peale! Mis siin pattu salata - sm Tihhonovi ja Co järjejutud mind peale 4...5 aastast foorumis lugemist Volgani viisid! Edu ja jõudu projektide haldamisel ning uuendamisel!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: R veeb 18, 2022 12:10 am    Postita teema: Vasta viitega

Tegelikult on Volgadega, eriti 2410 Volgadega, eksirännakuid olnud ikka veel. Ehk et ega ma siis ainult kulda ei korja, ikka põhku ka. Ning isegi kui inimene lõpuks leiabki endale mingi Volga mis tundubki nagu elu armastus ei tähenda ju veel et teisi ei võiks ka vaadata. Osadel meestel vist pidi naistega mingi sarnane kiiks olema umbes.

Ma jälle lappasin oma vihikut ja tegin statistikat. Kui kõik on õigesti kirja saanud, on mul endal olnud kokku 18 erinevat 2410 Volgat. Mis mind isegi mõneti üllatab, sest ma arvasin, et neid on olnud isegi rohkem. Mul on olnud:
- 9 valget
- 5 musta
- 3 halli
- 1 beez universaal

Olgu, siingi statistikas on üks väike lisanüanss - nimelt 5 autot neist on ostetud varuosadeks. Aga neist reaalselt lammutanud olen kunagi ammu ainult ühe avariilise musta, komplektsena maha müünud ühe valge ja kolm varuosa on mul siiani alles. Mõtlesin, et teen viimaste aastate nõrgematest isenditest ka väikse ülevaate. Lõpuks on nemadki ju kunagi vägevad autot olnud ja ehk väärivad need viimsele teele määratud autod vähemasti sedagi, et neistki mingi märk maha jääks.

Mu hea sõber Sm.Koomik veits töötab nagu metsasanitar. Tal läheb hommikuti vara uni ära ja talle meeldib jalutada. No ja tema siis jalutab ja leiab hoovidest ja nurgatagustest igasugseid hüljatud autosid, räägib inimestega, leiab omanikud üles, uurib plaane ja palju varuosa autosid olemegi nii saanud läbi tema tegevuse. Kui varuosadeks sobilikud 2410 vrakid liiga palju ei maksa, olen nad üldiselt kõik ikka ära ostnud. Midagi pole teha, nende autode haldamine muutub aasta-aastalt ühe raskemaks ja hea kui on mingi reserv kasutatud juppe alati endal taga aiast võtta. Pealegi on niimoodi palju mugavam erinevaid 2410 projekte arendada, kui iga katkise plastiku või klambri järele saad minna kohe imedepõllule valima. Mitte ei pea mööda Eestit ringi hakkama tallama.

Vahepeal tuli meil neid varuosi kohe järjest. Näiteks septembris 2018 oli Sm.Koomik väga aktiivne. Esmalt ostis ta endale ühe tühjade kummidega valge 2410 kuskilt Mustamäe maja eest. Ning vaevalt nädal hiljem hakkas juba meile ka Volgasid tilkuma. Ei mäletagi enam täpselt, aga äkki kuskilt Lihulast või Virtsust tõime tema algatusel ühe dokumentideta valge.



Edasi ei läinud kuu aegagi mööda, kui juba oktoobris ajas ta välja järgmise, seekord halli. Rüüstatud ja parematest paladest paljaks varastatud, aga muidu oli väga korraliku kerega auto.


Juba samas oktoobris käisime veel järgmist patsienti vaatamas. Taaskord üle 10 aasta seisnud 2410 jäänuk Õismäel ühes tasulises parklas. Täpselt niimoodi seisis:


Sm.Koomik oli omaniku juba ammu tuvastanud ja tuttavakski saanud. Kohaliku parkla valvur ja garaažiühistu valvur ka. Papi oli lahkelt nõus Volgat näitama.




Auto oli seisnud juba üle 10 aasta. Tahtis maha müüa juba siis kui ta Jetta ostis ja Volga seisma jäi, aga mutt ei lubanud. Siis oli keegi talle lausa 2000 pakkunud Volga eest. Aga mutt teadis täpselt, et Venemaal on need autod kallid. Vähemalt 5000 Very Happy Mees oli lepliku loomuga ja ütles, et tema ei suutnud mutile selgeks teha, et Venemaal on ilma selletagi neid Volgasid liiga palju ja et selle Venemaale viimine oleks liiga keeruline ja nii ta seisma jäigi. Mõned aastad tagasi mõtles, et värvib tagapaneeli ära, tal isegi uus stange oli seina peal olemas. Aga ei jõudnud selle tööga lammutamisest kaugemale.

Aga selgus, et osta Volgat ei saagi. Mutt ikka ei luba müüa. Pidi toas haige ja tige olema ja ei taha Volga müügist midagi kuulda. Alles maikuus 2019 helistas papi tagasi ja ütles, et mutt suri ära, andke 350 EUR ja tulge viige Volga minema. Saab ükskord lahti sellest. Papi oli kevadel üldse palju jutukam. Rääkis kuidas ta oli kaubalaeval töötanud ja poonide eest selle Volga uuena ostnud. Oli vägev auto olnud. Küsisin, et kas kahju pole nüüd ära saata? Ütles ausalt, et kahju oli tal seda 10 aastat seal muru peal vaadata ja nüüd on hea meel et rohkem enam nägema ei pea.



Ostuprotsess oli vägev. Viidi maa-aluse garaazikooperatiivi valvuriruumi, pandi telekas käima ja mind kui volgaostjat ikka pealiku nahktugitooli istuma. Täitsime dokumente, kõik oli väga korrektne.


Sealjuures oli tähelepanuväärne, et kõik need Volgad olid tehniliselt töötavad. Kõik nad käivitusid, sidurdasid ja pidurdasid. Õismäe valge on siiani paugupill ja teeb vahest lastele sõitu. Esimesena esitletud valge Volga oli vahepeal rännanud edasi ühe teise EVS liikme imedepõllule. Et aga loodus tpikalt tühja kohta ei salli, oli mul 2021 aasta suve algul jälle käru taga. Seekord oli saagiks 2417. Ostsin ta jällegi hukkamise eesmärgiga ja ilmselt ta lõpuks nii läheb ka. Aga siiani pole veel tahtnud lõhkuma hakata. Ta on kuidagi nii armas ja ehe endine gaasitakso.



Nagu ikka, pudeliga bensiin peale, värske aku, korra küünlad maha ja käima ta läks. Täiesti sõitev ja toimiv isend. Isegi dokumendid on korras.




Samuti sõidab ja toimetab. Vähemalt territooriumil. Aga ega mul temga mingeid suuremaid ideid pole. Korra jõime Grupi Seltsimeestega ginni toonikuga ja heade mõtete rubriigis tekkis plaan teha sellest mingi säästuprojektina endale telvesõidu Volga. No et miks inimene ei peaks saama talvel ka Volgaga sõita. Aga hommikul kaine peaga ideed läbi analüüsides tundus, et lihtsam on see talvevolga probleem ikka kuidagi vähema vaevaga lahendada. Ja nii ta meie varuosade reale seisma jäigi.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Dr. Watson
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jan 10, 2006
Teateid: 765
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: L veeb 19, 2022 3:25 am    Postita teema: Vasta viitega

Põnevad asjaolude kokkulangemised - aasta siis oli 2012:
Seega astun taas vestlusringi ühelt sõbralt laenatud sõnadega "mina olen Tihhonov, ma jätsin tabletid võtmata ja nüüd olen ma jälle 2410 positiivne".
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade
Õpipoiss
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Mar 02, 2010
Teateid: 47
Asukoht: Raplamaa

TeadePostitatud: K mär 16, 2022 2:53 pm    Postita teema: Vasta viitega

Sm.Tihhonov kirjutas:
Hoolas omanik ehitab enda autole koobastesse ja poolraamide ümber klaasriidest sisuliselt teise põhja.

Mäletan, et mul oli ka sellise lahendusega 2410. Aga kaalu kokkuhoiu mõttes oli kereplekk klaasriide alt ära jäetud.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: P mär 27, 2022 8:53 pm    Postita teema: Vasta viitega

2410 Volga on enda jaoks ses mõttes tore fenomen, et temast ei saa nagu kunagi küllalt. Neid võiks lihtsalt alati osta ja koguda ja olenemata nende arvukusest kui midagi head müüki satub, tuleb see kindlasti üle vaadata. Emotsionaalne ja vabameelne lähenemine 2410 Volgadele on kahtlemata lahe, aga mingil hetkel saab neid ikkagi palju. Igal juhul korraldasin septembris 2020 rivistuse ja mõtlesin päriselt, et see ei ole enam okei. Kõik nad olid omamoodi head eksemplarid. Aga midagi tuli ette võtta.


Musta värvi oktoobrirevolutsiooni 70 aastapäeva mudel oli mu ammune soov ja eesmärk ning et inimene saab siiski korraga sõita ainult ühe Volgaga tähendas see paratamatult valgetele ümberasumise otsust. Mõlemad autod leidsid satuse tahtel uue omaniku Kohila kandist, üksteisest umbes 5 km kaugusel. Kui 491 pakkisin käru peale ja viisin kohe ära, siis 134 jäi veel umbes kaheks aastaks mulle Viimsisse. Meie austatud klubiliige ja reisikaaslane Eero soovis endale uut ja korralikku reisivolgat ja nii läks natuke projektiks.




Sellest tuli lõpuks väga ilus auto. Võib olla isegi üks parimaid mis viimastel aastatel meie mail sündinud on. Sai valmis alles hiljuti, enne lume sulamist käesoleval aastal.


Mõned pildid õuest ka.



Õnnelik omanik koos projekti ehitusbrigaadiga


Nõjatusin kohe tugitooli ja mõtlesin rahuoluga, et olin mõlemale oma valgele 2410 Volgale leidnud head omanikud ja andnud neile seeläbi uue ja parema elu ja et enda õue peale oli jäänud vaid üksainus must 2410 ... läks kõik jälle valesti.

Ühel pimedal reedeõhtul neelasin ma armsaks saanud kastiautoga jälle maanteed, autotreiler sabas ja läbi lumetuisu paistis tahavaatepeeglist kuidagi tuttavaks saanud nägu


Garaazi juurde tagasi jõudes segasin gin&tonic koksi ja püüdsin kuidagi mõtteid koondada ning vähemasti enda jaoks ära defineerida mis just juhtunud oli. Milleks ometi???


Ega ma ei saanudki aru. Järgmisel päeval valges ei olnud ma endiselt saanud endalt vastust küsimusele "milleks?". Aga tuli konstateerida, et auto ei olnud halb.




Mõte oli, et sellega võiks minna kevadisele volgareisile. Aga seoses geopoliitiliste arengutega tundus mõistlikum see reis ära jätta ning nüüd ei ole mul enam ühtegi mõtet mida sellega peale hakata.

Aga elame näeme
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm Mirski
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 06, 2004
Teateid: 1203
Asukoht: Tallinn, Nõmme

TeadePostitatud: E okt 02, 2023 10:25 pm    Postita teema: Vasta viitega

Mnjaa... see oli juba kaks vanatehnika hooaega tagasi, kui sõber-seltsimees Tihhonov Lustisõidul Kallavere külas, Maardu külje all mulle oma kurba saatust plärtsuva Tšaika ja nõkutava Volga kohta rääkis. Mina vurasin kohale rõõmsalt oma valge Lada 2107-ga ja nautisin kena õhtupoolikut koos perega.



sm Tihhonov oli kohale tulnud ühistranspordivahendiga


Ma pole just sage garaažimängur viimastel aastatel olnud ja siis 2022. a kevadel käis jälle üks nõksakas kuklast läbi.
Võimalik, et vanatehnikaürituse eufooria oli nii lummav, aga igatahes lõin kannad maasse ja arvasin, et ma tulen ja vaatan ka, mida teha annab. Noh Tšaika teemas sai seda juba kajastatud, et süütesüsteem sai üle kontrollitud kapoti all kaksiratsi istudes ja päras kütuse pealevoolu pudelikaela eemaldamist kokkusurutud vasktoru kujul (Tänusõnad tähelepanelikule Margusele), hakkas Tšaika oluliselt paremini lippama.

Sm.Tihhonov kirjutas:

Turtsuva mootoriga olin mõttes juba rahu teinud. Ega ta sõita ei kõlvanud ja ma olin end häälestanud lainele, et tuleb see Leivategija käest ostetud mootor ikkagi remonti saata ja teha sellest lihtsalt ise uus. Siiski oli meil üks maikuu ilus suvine reedeõhtu, kui ka Sm.Mirski ja Andrus tulid meile külla tööriided kaasas. Ja rahvast kogunes veel. Mirski pusis seal alguses pikalt üksi ja hiljem liitusid temaga veel teised sõbrad.


Alguses eri suundadest pakutud ideed rohkem segasid teda, kuid hiljem muutus jutt konstruktiivsemaks. Mina ei olnud juures, mul oli mingi piduritripper samal ajal käsil. Kollektiivne aju käis läbi erinevaid stsenaariumeid ning näpiti siit, mõõdeti sealt. Põhiline probleem, mis avastati oli kütusepuudus mootoril. Esimesele karpale jätkus, kuid teine karpa jäi juba koormuse all nälga. Üks kütusetoru oli liiga järsu nurga alla keeratud ja veidi kokku surutud, ise paigaldatud kütuse peenfilter ei andnud piisavalt läbi, originaal filter ühendati lahti. Sõideti ja näpiti korduvalt süüdet ning päeva lõpuks muutus auto täiesti sõidetavaks. Mõistlikult kasutades sai temaga sõita. Koormuse all ta siiski kippus aevastama, kuid rahulikuma maneeri korral oli ta juba täiesti kasutatav. Kui eelmisel sügisel oli temaga katsumus saada 110 km/h kella peale, siis nüüd korjas ta üles ka 140 km/h ja ilmselt oleks veel läinud. Päris hea ta ei ole, sest vähegi suurema koormusega hakkab ikkagi halastamatult plärtsuma ja peksab õhufiltri kaane vahelt tihendi välja. Aga põhimõtteliselt saab temaga sõita.


Sellest edust innustatuna olin nõus vaatama üle ka 003AAK süütesüsteemi, et äkki saan nõkutamisest ka lahti... nüüd kaks suve hiljem võib tõdeda, et saingi. Selle raames on aga päris palju pisi ja mitte nii pisi asju üle käidud ja samas omaniku lahkel loal ka palju kenasid kilomeetreid Eestimaal vuratud ühe ütlemata toreda vanatehnikaga.

Nii siis juhtuski, et ühel maikuu õhtul sõisime Tihhonoviga Sõbra tänava garaažide juurde ja juba natukese aja pärast nõkutasin ja junnasin (siis kui rattad viskavad, eriti tagumised ja eriti tugevalt, nagu Matil tavaks öelda oli) löriseva musta Volgaga mööda Kadaka puiesteed kodupoole. Eelmisel reisil alt ära kukkunud resonaator pagasiruumis.

Tammepärja garaažis avasin uuesti ilgelt vastikult kinni kiiluva kapotitrossiga rabistades kapotiluugi ja sealt vaatas mulle vastu mingi huvitav valgete kaablite kooslus. Eelmine omanik oli massilüliti salongi viinud ja selleks siis need kenad kaablid sinnapoole veetud olidki.




Selge, mõtlesin, et lähen siis neid kaableid armatuurlaua alla piiluma, aga võta näpust, salongis selline magus kirbe hais ja juhi jalamati alt paljastus DOT4 loik, mis kummimati aluse porolooni oli päris jubedaks nätsuks oli moondanud. Suht ebameeldiv kleepuv kooslus.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge MSN Messenger
Sm Mirski
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 06, 2004
Teateid: 1203
Asukoht: Tallinn, Nõmme

TeadePostitatud: T okt 03, 2023 9:53 pm    Postita teema: Vasta viitega

Veidi kummardamist ja keha väänamist ning avanes juba tuttav pilt. Siduri peasilindrist immitses Dot4-ja kenasti "mürasummutuse" taha ja sealt siis tulemüüri pidi alla jalavanni. Must papp oli kogu sellest moosist kenasti märgunud.



Küllap see niiskus on, mis aastaid vahetamata pidurivegelikuga kehvema terasega silindripinna oksüdeerumisele pöörab ja siis on sellel krobelisel pinnal juusturiivi efekt igale kummimansetile. Pidurivedelik, mis silindrist välja tuli paistis küll väga riivitud kummine olevat.


vastu valgust on vaod ja kahjustused selgelt näha

Hankisin kauplusest "Volga" uue sama tootja toodangu, osandasin, määrisin, värvisin ja selline ta sai.


Sidurivedeliku toru otsad igatahes lahti tulla ei kavatsenud ja nii tuli kogu krempel tervikuna küljest võtta. Selgus, et ka siduri töösilinder oli pöördumatult kahjustunud tööpinnaga ning ka see tuli uus osta.

ning ka see tuli uus osta. Kui nüüd sidurisüsteem uuendatud ja üle käidud sai hakkas silma kohe kõrval pidurihoovastiku osas, et kõik pole päris korras. Miskipärast oli üks stopperseibiga mutter kahtlaselt lahti jäetud.
Keerasin selle esimese hooga kinni ja sain ka kohe teada, miks see nii oli lahti tulnud. Ei olnud niisama tulnud. Keegi oli keeranud lahti, kuna mutrit peale pingutades selgus, et piduripedaal ei käinud enam vabalt, midagi süsteemis "poos".
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge MSN Messenger
Reasta teated eelmise järgi:   
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod Ajatsoon on EET Eesti talveaeg
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine
Lehekülg 3, kokku lehekülgi 5

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis
Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis
Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis
Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis
Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis

volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.


Forums ©
Copyright © by Volgaklubi koduleht 2004
Kõik õigused reserveeritud