Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: R aug 27, 2010 10:15 pm Postita teema: Komandeeringuaruanne Tallinn-Riia-Tallinn
Uzmanību, uzmanību!
20 augusts drīkst Rīga Lido ēdamistaba kāpnes, lai aplūkotu svarīgu delegācija no Igaunijas. Apmeklētāji tiks izskatīta individuāli ar rokām, un pieskārās crazy igauņiem un RAF, lai jūsu foto kopā ar autobusu fonā. Latvie¨i, igauņi un RAF ir tāda pati kā jūs norīt. Nepalaidiet garām ¨o iespēju!
Tegelikult pidi kõik toimuma juba aasta tagasi, kui Kuusalu Autobaasis valmis tutikas kollane marsruuttakso. Väravamehaanikul oli kõht tühi ja ta tahtis Lidosse sööma minna. Mati oli sellest ideest väga haaratud ja palus, et ärge enne minge kui ta oma RAFi ka valmis saab. Et siis on nagu lahedam, kui saab kahe RAFiga minna. Noh, tegelikult tähendas see, et ta hakkas siis aktiivselt restaureerimiskõlbulikku RAFi otsima... Ilma naljata, tänavu juulikuus tegime Mati värskelt restaureeritud RAFiga esimese sõidu.
Sõidu päevaks sai kokku lepitud 20 august. Eestis on siis kõigil vaba päev, kuid Lätis sööklad avatud. Enne nägid seltsimehed autobaasidest kurja vaeva, et murda läbi meie seadusandlusest ja saada RAF buss 12 kohalisena registrisse ning seejärel esitada buss ülevaatusele D kategooria sõiduki nõuetele vastamiseks. See viimane oli lausa huumor. Kollaselt bussilt nõuti sõidumeerikut. Ilma selleta ülevaatust ei saavat. Täitsa tra, astu või keskerakonda et ülevaatus kätte saada. Roheline buss sõidumeeriku naljast pääses, kuid kleebiti TAK ülevaatuspunktis seest täis erinevaid kleepekaid "avarii korral purusta klaas ..." "haamer on bussijuhi põuetaskus.." "avariiväljapääs" jne jne. Hull värk ikka.
Rõskel augusti varahommikul olime Andrusega tee ääres ja ootasime marsat. 30 kopikat piletiraha pihus soojas. Marsakas tuli plaanipäraselt ja kell 7 hommikul kohtusime Laagri lõpp peatuses teise, Kuusalu-Tallinn liiniga.
Marsruuttaksod varustati nõuetekohaste tahvlitega, täideti teekonnalehed, kirjutati välja kütusetalongid ja pidupäeva puhul varustati bussid Eesti-Läti sõprusele viitavate lipukestega. Meie sõitsime teeneka juhi Mati juhtimisel. Tundus turvaline valik. Kui rinnamärki uskuda, oli juhil ilma kõvemate kolakateta sõitmisel kolmas järk. Väravamehaanik pidi meie jälgedes püsima. Tal polnud mingit järku, kuigi plafooni järgi oli just tema linnadevahelise marsruudi peale mihkel. Välimuse põhjal võis oletada, et ta polnud mingi kutseline juht, vaid mingi tundmatu Jelgava liiga veepallitreener, Karumsi kohuke püksitaskus.
Pärnus otsustasime veidi Endla ette laiama minna. Isand Karu tuli ka oma RAFiga meid tervitama.
Vahtati rinnamärke ja vastastikuseid viisakusi. Muuhulgas jagati ka Karule välja kütusetalongid.
Hommikusöögi pidasime Kablis. Väga ilus koht ja uskumatult head saiad olid. Ja toredad rasvased herilased muidugi ka. Kiidame pererahvast ja külastame kindlasti jälle.
Väravamehaanikult hirmsasti häiris, et miks ikkagi tema bussi uks madalamal on kui Mati oma.
_________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: R aug 27, 2010 11:32 pm Postita teema:
Sõit jätkus Riia suunas. Seltskond oli hea ja kilomeetrid muudkui möödusid. Buss oli üldiselt kobe. Kuigi esirehvidest tulnud kerge vibra kandus läbi tuharate üle kogu kere laiali ja mingil lollil kiirusel hakkas rooli ka raputama. No ime ka, buss oli enne Riiga sõitmist läbinud testisõitudel kõva 60 km. Väravamehaaniku oma polnud niigi palju sõitnud ja Riia oli tema bussi jaoks üldse esimene sõit rajoonist välja. Omamoodi loll optimism muidugi.
Meie juht oli professionaalne ja valitses vapralt logiseva rooliga sõidukit. Aga see "ilma avariideta III järk" hakkas mulle mingil hetkel küll kahtlane tunduma.
Ae! Haloo seltsimees bussijuht !!!
Aga Riiga me jõudsime. Algul oli eesmärgiks minna esmalt Lidosse ja kere täis parkida. Seejärel külastada vaatamisväärsusi nagu erinevaid kauplusi nimega "GAZ-RAF AUTODALAS" ja automuuseumi. Kuid kuna Kablis panime karja peale nahka vist ca 100 saia, siis süüa kohe ei viitsinud. Siis veeresime meeleolu loomiseks mööda autokauplusi. Poodide varustatus oli väga hea võrreldes Eestiga. Praktiliselt kõik see, mida Eestis turgudelt ja foorumistest taga aetakse, on seal poodides saadaval. Näiteks oli seal letikaubana Gaz 24 vanade valgete udutulede elemendid, karvased aknatihendid, karbiliistud, kilbid, stanged jne. Igasugu tihendeid, tehnikaosi ja kroomjunne oli ikka lademes. Hinnad olid täiesti vastuvõetavad.
Lõpuks siiski veeresime Lido parklasse. Selleks ajaks olime endale röövlinnuna sappa saanud ühe punase Lada, mis jälitas meid kuni parklani. Seltsimehed vahtisid lummatult meie busse ja olid täiesti rabatud. Seal kulus ca tund.
Tuli välja et need polnudki niisama porikärbsed. Üks kodanik oli Moskvast ja tal oli isiklik 47 pealine Moskvitside kollektsioon. Teine oli Riia muuseumiga seotud ja tegi kohe vajalikud kõned, et seltsimehi Igauniast ikka vääriliselt vastu võetaks. Tuli välja, et isegi Riia muuseumil pole kontakte ühegi Lätis olemasoleva restaureeritud RAF kohta. Seega olid meie meeste kontaktid muuseumile vägagi huvipakkuvad ja on väga tõenäoline, et edaspidi soovitakse mingite ürituste jaoks RAFe Eestist laenata. Sellegipoolest oli Väravamehaanik sitaks ärritunud, et Riia munakiviteed raputasid tema RAFi nii läbi, et udukate plastikust korpus lagunes tükkideks ja kate kadus ära.
Lõpuks jõudsime ka muuseumisse.
Seal võeti meid tõesti hästi vastu, nagu Lada mees oli lubanud. Käisime muuseumi töötaja saatel ringi nagu autoplatsil. Vaatasime autodesse sisse, kapoti alla ja üldiselt oli tore vanatehnikaüritus. Eks muuseumi töötaja enda jaoks oli kah huvitavam näidata oma autosid lähemalt Igaunia kolleegadele ning uurida kuda kogu see värk ikka meite pool käib. Pilte väga teha ei viitsinud, kuid mõned siiski:
Loomulikult oli seal hulgaliselt väga eksklusiivseid trofeeautosid.
Ennast köitis siiski see Vene värk nagu enam. Näiteks lai valik endiseid limusiine Kremli autopargist.
Üks näituse pärleid ja ilmselt üks haruldasiemaid autosid terves maailmas. ZIS 115 on täna vist säilinud ca 2 tk üldse? Neid juba tehti väga vähe ja peale selle need ju hävitati riikliku julgeoleku programmi raames viimse seibini ja jupid veeti mööda riiki laiali üksteisest tuhandete km kaugusele. Eks see mees ikka tõesti kartis oma elu pärast. Hoomake neid klaase. Nad on ikka veel poole paksemad kui tänastel soomukitel.
Mingil hetkel oli Mati kadunud. Selgus, et teda huvitas Emka tagumise aknalaua täpne ehitus. Auto alt paistsid kellegi jalad... Õnneks toimus kõik muuseumitöötaja loal.
_________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: L aug 28, 2010 12:55 am Postita teema:
Eesmärk oli õhtuks koju jõuda. Riiast väljasõidul helistasime Väravamehaaniku marsruuttaksosse ja palusime neil tuled põlema panna enne kui Milicijas latte küsime tuleb. Sohver ajas mingit soga, et tal kõik tuled põlevad. Tegelikult põles ainult vasak esimene park. Samal ajal hakkas meie RAFi mootor vahele jätma, sest eks see Tallinnas tangitud 50 liitrit bensu saab ju millalgi otsa ka. Olukord muutus kergelt närviliseks, sest olime keset õhtust liiklusummikut. Siiski oli RAFik tubli ja puterdas kuni tanklani välja. Seal võeti asi suurelt ette.
Tehnikahuvilised noormehed möllasid igal pool kus vähegi midagi teha andis.
Ei pääsenud ka roheline buss kergest kiirremondist. Hommikul oli seal nii pagana külm, et ähvardas varbad ära võtta. Ihumehaanik Eero sukeldus RAFi südamikku. Keeras sooja lahti ja toppis kõik kere avaused kaltsu täis. Sai parem küll.
Eriti põnev tegevus käis kapoti all, kus McDonaldsi kõrtega toimus vedeliku siirdamine ühest mahutist teise.
Väravamehaanik rassis valgustusseadmetega ja puhises nagu pullike. Selgus, et generaatori pingeregulaator oli otsad andnud ja kogu valguspargi maha põletanud. Päris täbar lugu. Hakkas juba hämarduma ja Tallinna tee alles ootas. Naispere istus salongis ja näis igati rahulik. Eks nad olid sellega harjunud, et mehe vanatehnikaüritused ikka niimoodi lõppevad ja lootsid lihtsalt kergele imele. Miskipärast ei müüdud Statoilis RAFile sobivaid esipirne. Pagan, RAF peaks olema lätlasele nagu meile on rukkilill ja suitsupääsuke. Miks Läti oma ainsast lapsest lahti on öelnud?
Parktulede valgel ja ilma laadimiseta sõitsime kodumaale. Valge bensujaamas oli Väravamehaanikul jälle perse püsti. Uus katse ja RAFikul süttisid lambid.
Kell 1 öösel olime tagasi Laagri lõpp-peatuses. 18 tunnine vanatehnikapäev oli jõudnud oma loomuliku lõpuni. Meie sohver oli küll lõpuks läbi nagu Läti raha, kuid see oli kahtlemata selle suve kõige priimam vanatehnikaüritus.
_________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Nov 04, 2004 Teateid: 1130 Asukoht: Tartu
Postitatud: P aug 29, 2010 10:24 pm Postita teema:
Uskumatu lugu. Hõõrusin silmi ja lugesin uuesti. Lihtsalt kestvad kiiduavaldused kõigile asjaosalistele!
Meil küll veel erinevalt lätlastest ametlikku automuuseumi ei ole, aga vähemalt vanatehnikahuvilised on tasemel ning tutvustavad siinset taset ka piiri taga.
Liitunud: Feb 24, 2005 Teateid: 413 Asukoht: Kuusalu Autobaasi värav
Postitatud: R sep 03, 2010 1:30 pm Postita teema:
Tunnistan ka omalt poolt, et sõit oli väga meeleolukas ja muistendeid loov.
Kollane buss oli kujunenud pigem naiste ja laste bussiks, sest see oli kollane.
Ütleme nii, et reis läks korda ja buss tõi kõik reisijad ettenähtud ajaks sihtpunkti. See, et väikesi viperusi ette tuleb, pole nüüd vast hullu, ikka juhtub.
Täiesti uuel generaatoril hakkas tablett pähe ja tekitas ülepinge. Kaitse ei põlenud läbi vaid sulas kõveraks ja põletas hoopis kõik pirnid läbi. Häädemeestelt alates saigi ostetud kõik uued pirnid ja tarbijate hulga muutmisega vajalikul määral sai reguleeritud laadimise mahtu. Keeruline lugu, aga kuuenda klassi füüsika kursuse läbinud saavad ehk aru, mis lugu oli.
Muid pisivigu oli veel: esimese soojendus radika voolikus oli volt ja õhtul kiskus sandalettide sees varbad jahedaks ja uduka kest võdises lahti. Gaasipedaali vedru lendas plõnaki minema, Riiast sai ostetud uus.
Muidu sõitis buss ilusasti, ei võdisenud ega miskit, all olid ju import rehvid Poolast. Kui kellelgi võdisevaid originaale vaja läheb, siis neid leiab siit: http://www.sibrustyre.ru/catalog.shtml#detail::1197
Riia keldripoest soetasime ka uue augulise lae, sest see oli müügil ja kuidagi imelik oli lahkuda poest tühjade kätega, mitte, et seda nii väga just vaja oleks olnud. Talvel võtame bussi uuesti lahti, paigaldame seinte ja lae vahele ka müraisolatsiooni, siis peaks olema veelgi vahvam sõita, sest saame juba tee peal bussis vestelda, ei pea ootama peatuspaikasid. Siis võiks isegi Selga raadiot kuulata.
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.