 |
 |
 |
 |
|
Praegu on, 146 külastaja(d) ja 0 kasutaja(d) kes on praegu portaalis.
Sa oled Anonüümne kasutaja. Sa saad registreerida vabalt vajutades SIIA
|
|
 |
|
 |
| |
|
|
|
|
GAZ 3102
1982-tänapäev
 |
Eellugu
1976. aastal esitati Gorki autotehasele tellimus uue kõrgema klassi 3101 seeria sõiduautole. Põhjus oli paljuski selles, et NSV Liidus hakkas tekkima suur puudus nomenklatuuri teenindava auto järele. 1977. aastal ilmunud Gaz 14 oli eelkäijast oluliselt suurem, kallim ja luksuslikum, lähenedes rohkem ZIL-ile. Nende tootmismaht oli eelkäija Gaz 13-ga võrreldes väike. Samal ajal oli põhimudeli Gaz 24 levik töölisrahva seal siiski hoomatav. Nende kahe auto vahele jäi suur tühimik ja eksisteeris reaalne vajadus kõrgema klassi Volga järele.
Juba 1966. aastast hakkas kehtima uus sõidukite nimetamise määrus IT02527-66, mis jaotas NSV Liidus toodetavad sõiduautod klassideks 11 (mini), 21 (kompakt) 31 (suur) ja 41 (limusiin). Uue Volga nimeks pidigi seetõttu saama Gaz 3101 (ehk esimene "kolmekümne esimese" seeria sõiduk).
1976-1977 valmis esimene prototüüp, mis baseerus puhtalt Gaz 24 kerel. Selle mudeli kohta on väga vähe informatsiooni, sisuliselt vaid paar fotot. Teada on, et 3101 prototüübil katsetati erinevaid mootoreid. Lisaks tavapärasele R4 mootorile oli kindel plaan võtta kasutusele 3,5 liitrine V6 mootor, mille välja töötamine oli juba tükk aega käinud. Lisaks nähti võimalust ka 4,5 liitrise V8 kasutamiseks.
Katsetati erinevaid kere välimusi. Lõppviimistluseks ja riiklikeks katsetusteks valiti kroomitud esivõrega ja veidi eksklusiivsema (ehkki mitte just kaasaegsema) välimusega prototüüp. Piltidelt on näha, et varastel prototüüpidel kasutati veel Gaz 24 uksi ja langeva joonega tagaosa. Samuti sarnaselt Gaz 14-le tohutult kõrget kapoti esiserva.
Lõppviimistluse käigus kohandati välimust ulatuslikult. Ninaosa langetati parema aerodünaamika huvides madalamale, samas tagaosa tõusis kõrgemaks nagu moodsa aja autole kohane. Kütusepaak peideti tagaistme seljatoe taha (kõige turvalisem koht), varuratas peideti pakiruumi põrandasse, ukselingid integreeriti uste sisse (taas aerodünaamika ja turvalisuse huvides), esiustelt kaotati väiksed õhuaknad. Salong polsterdati oma aja kohta luksuslikult, võttes eeskujuks Gaz 14 T¨aika. Sarnaselt limusiinile kasutati moodsaid pehmeid plaste, põrand kaeti vaibaga, istmedki tehti sarnaselt limusiinile keha kontuure järgivad. Armatuurlaual kasutati Gaz 14-ga samasid näidikute paneele ja lüliteid.
Iseküsimus oli veel tehnika. Katsetatud sõltumatust spiraalvedrudega tagavedrustusest ei tulnud midagi välja. Ette sai 3101 siiski ammu Gaz 24-le projekteeritud parendatud sõiduomadusi lubava ketaspiduritega esisilla. Mootor jäeti lõpuni lahtiseks. Prototüüp 31011 kasutas 4,25 liitrist V8 mootorit. Sellel oli ka Gaz 14 limusiini aimav esivõre ning pikad kroomliistud üle kogu külje ja rattakoobaste. Valminud olid ka prototüübid 31012 ja 31013, mis kasutasid mõlemad koguni T¨aika 5,5 liitrist V8 mootorit.
Kui 1982. aastal teatati lõpuks seeriatootmise algusest, polnud V8 ega V6 mootorist enam juttugi, vaid täiesti üllatuslikult teatati hoopis uuest 2,45 (mitte enam 4,25) liitrisest tõrvikkamberpõlemisega mootorist, mis põhineb laviinse põlemise aktiviseerimisprotsessil. Avastatud NSVL Teaduste Akadeemia Keemilise Füüsika Instituudi teadlase L.A. Gussakovi poolt. Mudeli ametlikluks nimeks sai hoopis Gaz 3102 kuna tegemist oli prototüübist 3101 üsna erineva autoga. Seeriamudelite kõrval jätkati käsitöönduslikult ka V8 mootoriga mudeli Gaz 31013 valmistamist. Neid tehti poolsalajase projektina spetsiaalselt julgeoleku tarbeks, keskmiselt mõnikümmend tükki aastas.
"Ministrite Volga"
Seeriatoomise alustamise hetkel oli selge, et 3102 ei saa kunagi Gaz tehase põhimudeliks. Nende tootmine korraldati põhimudelite kõrval eraldi koosteliinil. Kogused olid väiksed. Neid valmistati aastas keskmiselt umbes 20 korda vähem kui Gaz 24. 3102 konveieril rakendati oluliselt rangemaid kvaliteedinõudeid kui tavakonveieril. Masinad olid üldiselt töökindlad ja korralikult ehitatud.
Oma suure ja kroomitud radiaatorivõre ning kandiliste tagatulede tõttu sai 3102 hüüdnime "Vene Mercedes". Auto oli tavaliselt Volgast kahtlemata mõjukama välimusega. Võrreldes tavalise Volgaga on Gaz 3102 umbes 20 cm pikem.
3102 jäigi nõukogude ajal ainult partei ja nomeklatuuri tarbeks. Tavakodanikule oli ta kättesaamatu mudel. Isegi kasutatuna ei jõudnud neid lihtsurelike valdusse. Esimestel aastatel jätkus neid ainult Moskvale - Kremli tööautodeks. Eestis sai esimese Gaz 3102 Riikliku Julgeolekukomitee (ehk KGB) autobaas 1983. aastal. Auto oli halli värvi. Suuremates kogustes hakkas neid tulema siiski alles 1984. aastal. Alguses said neid ainult KGB, Keskkomitee ja Ministrite Nõukogu autobaas. Musti autosid algusaastatel Eestile üldse ei jätkunud. Kõik värviti kohapeal mustaks. Hiljem, 1980-te teisel poolel hakkasid neid saama ka riigiettevõtete juhid ja isegi edukamad kolhoosid, kuid uue 3102 kätte saamine oli siiski pigem erand. Üldiselt sattusid (vähemalt Eestis) 3102-ed kolhoosiesimeeste kätte alles "teisel ringil", ehk pärast valitsussektori autobaasist maha kandmist. Palju neid Eestis kokku oli on raske ennustada. Ilmselt mitte palju üle paarisaja auto. Tänaseks on säilinud umbes 20-30 autot. V8 mootoriga mudelit 31013 ei olnud nõukogude ajal Eestis teadaolevalt ühtegi.
Kere ja tehnika
Auto ehitati Gaz 24 platvormile ning kasutas ka Gaz 24 kere kandevstruktuuri. Kõik kerepaneelid (peale katusepleki) olid siiski erinevad. Ukselingid oli keresse integreeritud ja aerodünaamilisemad, esiustelt kadus kolmnurkne õhuaken. Täiesti uue näo oli saanud esi ja tagaosa, kus suunatuled kaardusid külgedele nagu välismaa analoogidel.
Salong on "seltsimeestele projekteeritud auto" vääriline. Võrreldes Gaz 24-ga oli siin kõik uus. Armatuurlaud oli üleni pehmest plastikust. Istmed olid mugavamad ning tagaiste suurema mugavuse huvides selgelt orienteeritud kahele reisijale. Põrandal ilutsesid kummimattide asemel pehmed vaibad. Kõik 3102 mudelid olid seest viimistletud viisakate materjalidega. Algusaastatel kasutati päris baasmudelitel punast või rohekat tooni ruudulist riiet. Veidi paremtel mudelitel olid sametist istmed. Eksisteeris ka paremini viimistletud erimudel 3102-051, mille polsterdamisel kasutati samasid materjale nagu Gaz 14 T¨aikalgi. Lisaks silmailule pakkus 3102 sõitjateruum Gaz 24-ga võrreldes hoopis paremat termo- ja müraisolatsiooni ning eeskujulikku kütteseadet. Tegu oli omas ajas ja kultuuriruumis väga mugava autoga, mille võlusid vähesed nautida said.
Tehniliselt oli areng hoomatav. Kütusepaak kolis põhja alt turvalisemasse kohta tagaistme seljatoe taha. Sinna kus Gaz 24-l on kütusepaak tehti süvend varuratta jaoks, saades seeläbi hoopis funktsionaalsemalt kasutatava pakiruumi. Erinevalt Gaz 24-st on 3102-l ka pakiruum tervenisti seest vaibaga polsterdatud. Masin varustati 205 laiusega radiaalrehvidega, paigaldati esiratastele ketaspidurid. Põhjalikult muudeti pidurisüsteemi. Esiratastel on ketaspidurid. Esimese Nõukogude sõiduautona sai Gaz 3102 esitulede survepesurid. Samuti kasutati esmakordselt Vene sõiduautos kassettmängijaga stereoraadiot. Elektriantenn kuulus põhivarustusse. Kahjuks ei saanud 3102 endale siiski kunagi automaatkäigukasti ega roolivõimendit, rääkimata elektriakendest, konditsioneerist või muust taolisest mugavusvarustusest, mis olid sama aja Lääne autodel pea alati lisaraha eest saadaval.
Uudne tõrvikkamber mootor oli kasutusel ainult 3102-el, teistele mudelitele seda ei paigaldatud. Mootori eesmärk ei olnud mitte võimsuse kasv, vaid ökonoomsus. Mootor on Gaz 24 mootoriga võrreldes täiesti teine. Kuigi töömaht on sama, on isegi mootoriplokk erinev ja unifitseeritud detaile pole peaaegu ühtegi.
12 klapiga mootori tööpõhimõte seisnes selles, et kolme lõõriga karburaator segas kahesugust küttesegu, rikast ja lahjat. Sisselasketraktis avanevad korraga nii sisselaskeklapp kui eelsüütekambri klapp. Silindrisse pihustatakse lahjat segu, eelsüütekambrisse seevastu rikast. Silindrisse minev segu on nii lahja, et seda küünal ei süütaks. Sellepärast asubki süüteküünal eelkabris. Süütehetkel süütab küünal kambris oleva rikka segu, sealt väljuvad tulekeeled süütavad silindri.
Teoreetiliselt oli kütusesääst olemas. Veel suurema ökonomsuse huvides kasutati sisselaske kollektoril kahte magnetklappi, mis lasid läbi erineva avaga düüside mootorisse lisaõhku. Vastavalt mootori töötemperatuurile. Reaalselt ei ole kindel, kas kütusesääst tekkis, sest mootorit oli raske (kui mitte võimatu) ideaalselt paika seadistada, et ta iga ilmaga ja igasugustel koormustel töötaks. Paraku osutus mootor kokkuvõttes ebatöökindlaks ja raskesti hooldatavaks ning 12V mootori kasutamisest loobuti täielikult 1992. aastal.
Eriversioonid
Gaz 31011 - sisuliselt prototüüpehti mõned eksemplarid aastatel 1979-1982. 4,25liitrit karburaatoriga V8, 160hj. Välimuselt 3102 lõppversiooniga väga sarnane. Välimus kohati uhkem kui toodanguautol, kuna kasutati rohkem kroomitud ehisliiste (rattakoobastel ja horisontaalselt üle terve külje). Kuigi seeriatootmisse võeti 3102, loodeti veel mõnda aega ka 31011 ikkagi väikeseeriasse saada. Uhkusega eksponeeriti mudelit Moskvas näitusel AUTOPROM `84. Lõpuks kadus ta ikkagi ajalukku.
Gaz 31013 (31012) - salajane projekt, toodetud väikeseeriana alates aastast 1981. Mõlemad kasutasid sama T¨aika Gaz 13 5,53 liitrist V8 mootorit (195hj). Mudelite erinevus seisnes mingis elektrisüsteemi erinevuses (täpsemalt ei oska kommenteerida). Mudel 31012 jäigi teadaolevalt prototüübiks. Mudelit 31013 toodeti julgeoleku tellimusel käsitööna väikestes kogustes, keskmiselt mõnikümmend autot aastas. Teadaolevalt kuni 1996. aastani. Täpne tootmisarv pole teada. Ainus kindel fakt on, et 1992. aastal toodeti auto nr 156.
Baseerub tavalisel 3102-l, kuid valmistati tehase kinnises spetsiaalstuudios. Väljast tavamudelist eritstamatu, isegi V8 mootori topelt summutid koonduvad enne tagasilda ühte torusse kokku.
Gaz 31014 - 1985, sisuliselt sama, mis 31013, kuid kasutas võimsamat T¨aika Gaz 14 V8 mootorit (220hj). Kerel kaunistuseks täiendavad kroomitud liistud rattakoobastel ja kere küljeviigi peal. Sees parem varustus. Teadaolevalt on neid tehtud vaid mõned eksemplarid.
Gaz 31028 - VAZ kahe kambriga rootormootor
Gaz 31021- eksperimentaalmudel, ca 1982, taksovariant. Kasutas Gaz 2410 taksomudeli madaldatud surveastmega mootorit, sõitis kütusega A76. Salong askeetlik, ilma peatugedeta istmed kaetud kunstnahaga. Auto funktsioon selgusetu. Võib olla loodeti neid ekspordiks müüa. Teadaolevalt valmistatud kokku 3 tk, mis anti Moskva taksopargile katsetusteks. Reaalselt oli nendega sõidetud minimaalselt. Pange tähele stangel puhvreid mis olid vaid väga esimestel 3102 kasutusel.
Gaz 3102-051 "Ata¨ee" - valmistati väikeseeriana kogu tootmistsükli jooksul. Tehniliselt tavamudeliga identne. Tehase spetsiaalstuudios "üle käidud" ehk paremini viimistletud mudel oli mõeldud välisriikides resideeruvatele diplomaatidele. Mingeid märkimisväärseid lisavarustuse elemente võrreldes tavamudeliga siiski polnud. Vahe vaid viimistluses. Seest viimistleti Mercedese sametiga ja vaipadega, (samad materjalid mis Gaz 14 T¨aikal). Teinekord nimetatakse neid ka "eksport 3102-ks", mis on põhimtteliselt õige. Kuid tegelikkuses müüdi välisturgudel välisriigi kodanikele vaid mõned üksikud autod. Tehti orienteeruvalt 15-30 tk aastas, mis ka kõik NSVL diplomaatide poolt ära soetati. Samas tehas näitas iga aasta oma statistikas, kuidas 3102 on eksport turgudel "väga nõutud".
Gaz 3102L - 1987, pikendatud kerega mudel. Väikeseeriana tehakse tänapäevani. Omal ajal üliharuldane. Tänases kommetrsühiskonnas, kus raha eest on võimalik teda kõigil osta, kahjuks oma eksklusiivsuse kaotanud.
Gaz 3102 universaal - Gaz 3102 baasil tehti universaali prototüüp kohe päris tootmise juurutusfaasis, ent sellest projektist ei saanud asja. Valmistati vaid mõned üksikud autod. Üks alles olevatest eksemplaridest on piltidel see tume auto.
Aastal 1993, kui Gaz 2410 baasil valmistatava universaali 2412 tootmisega hakati otsi kokku tõmbama, polnud tehases veel päris selge, milline saab olema järeltulja. Kaaluti nii 3102 baasil varianti kui ka 31029 baasil universaali. Mõlemaid versioone valmistati mitu katseeksemplari. 3102 oli selgelt luksuslikum ja oli pigem mõeldud esinduslikuks univeraalautoks. Tal kadusid pakiruumist lisa istekohad ja koos sellega ka väljapoolt avatav eraldiseisev varuratta luuk.
Tolleks ajaks oli õnneks vastu võetud otsus, et 3102 (tehase koondnimetusega "Klassika") masstootmine lõpeb ja väikeses mahus toodangule pole mõtet universaalmudelit juurutada.
Praeguseks ajaks on 3102 väidetavalt 10-st originaalsest universaalist säilinud 4.
Gaz 31015 - 1989, eriseeria, mis kasutas Mercedes Benzi 2,6liitrist R6 mootorit. Valmistati paar autot.
Gaz 3106M - 80-te aastate keskel käis juba päris uue mudeli Gaz 3105 välja töötamine. Selle masina esimene prototüüp peideti 3102 kere sisse. See nelikveoline ja 3,4liitrise V6 mootoriga prototüüp kandis nime 3106M
Gaz 31016 - väikeseeriad, kuna 3105 tootmine ei saanud kuidagi hoogu sisse, siis valmistati eritellimusel 3102-sid, mis kasutasid järeltulija 3105 3,4liitrist V6 mootorit.
NAMI prototüüp - 1988, nähes, et Gaz 3105 veel lähiajal tootmisse ei jõua, tuli kõne alla 3102 moderniseerimine. Või siis vähemalt väikeseerias "parendatud" ja "moderniseeritud" 3102 tootmine. Eksperimentaaltehas NAMI (osales ka 3105 ja hiljem 3111 prototüüpide ehitamisel, töötas välja parendatud ja kaasaegsema sedaankerega Pobeda) esitles 1988. aastal enda nägemust 3102 edasiarendusest. Tegu oli võrdlemisi veidra sõidukiga, mis väliselt meenutas NSV Liidu prestiiziautot ZIL 117. Lisaks plastikust esivõre ja stangede paigaldamisele oli tehtud muudatusi ka kere struktuuris. Nimelt kasutati universaal-Volga Gaz 2412 tagaust ja seeläbi saadi täiesti järsk C-piilar (nagu ZIL-il). Ilmselt oli see NAMI inseneride silmis üks suursugususe sümbol. Igal juhul tootmisse see eksperimentaalmudel ei jõudnud ja prototüübi saatus on teadmata.
3102 täna
90-te aastate alguses olid Gorki tehasel rasked ajad. Uue mudeli juurutamiseks raha polnud. Põhimudeli Gaz 2410 asendaja tuli ehitata väga piiratud eelarvega. Otsustati kasutada ära senise ihaldatud ja hinnatud "direktorite Volga" Gaz 3102 kõrge maine. Uus põhimudel Gaz 31029 ehitatigi Gaz 3102 baasil, muutes teda kohati lihtsamaks, odavamaks ja kergemini hooldatavaks. Enamus kalleid kroomdetaile asendati odavamate plastosadega. Ka kütusepaak paigutati tagasi esialgse koha peale (ehk siis põhja alla). Põhjus oli lihtne - kui kütusepaak asus pakiruumi tagaotsas ja sõidukile paigaldati veel gaasiseade, siis pakiruumi enam suurt midagi ei mahtunud.
Aga Gaz - 3102, tuntud kui "direktori" Volga, valmistati edasi tellimuse alusel. Et mitte tootmist ülemäära keeruliseks ajada võeti 31029 loomisel tehtud lihtsustused ja kompromissid kasutusele ka 3102 juures. Uus 3102 oli sisuliselt tavaline 31029, millel küljes 3102 esiots ja stanged. See kahjuks devalveeris veidi 3102 väärtust. Ka tõrvikkamber mootor osutus teeninduse taseme juures ekspluatatsioonis liiga keeruliseks ja see asendati tavalise ZMZ - 402ga juba 1988. aastal (modifikatsioon Gaz - 3102 40). Täna jagatakse enne 1992. aastat toodetud 3102-d I seeria autodeks ja peale 1992. toodetud autod II seeria autodeks. Loomulikult on austajate seas I seeria autod kõrgemalt hinnas.
Rahakamtele klientidele pakuti ka mudelit Gaz - 31016 3,4l V8, (mis võetud Gaz 3105-lt, mida kuidagi tootmisse ei saadud) ja Gaz - 31017 neljaliitrise ZMZ - 4064 mootoriga. Nende hind oli muidugi kõrge ja kogused tänu sellele minimaalsed. Tänane 3102 on hetkel tootmises oleva Gaz 3110 sõsarmudel, kasutades täielikult 3110 tehnikat ja isegi salongi. Mootorivalik on täpselt sama, mis 3110-l. Ehk siis vana hea ZMZ 402 (100hj), ZMZ 4021 (madaldatud surveastmega, kasutab bensiini A76) ja ZMZ 4062 (2,3liitrine 16 klapiga 150hj). Seoses 3110 hiljutise noorenduskuuriga ja uuendatud mudeli 31105 müüki tulekuga sai ka 3102 endale samasugused uksed ja rohmakad peeglid nagu põhimudelitel. Muuhulgas kadusid traditsioonilised kroomitud klappukselingid, asendudes ilmetute plastikust linkidega (vt. pilti paremal). Sellele vaatamata legendaarse mudeli nõudlus ei vähene. 2004 aasta esimesel poolaastal lasi tehas välja 3451 Gaz 3102-te (kasv moodustas 106,4% võrreldes 2003 aasta esimese poolaastaga).
Avalikustatud: 2004-11-24 (21867 korda loetud) [ Mine tagasi ] |
|
|
|
|
|
| |
.jpg)
.jpg)
