Volgaklubi kodu - Järva Jaani Vanasõidukite Varjupaik eksponaadi võrra rikkam


Järva Jaani Vanasõidukite Varjupaik eksponaadi võrra rikkam
Kuupäev: Wednesday,26.October.2005 kell 18:51:27
Teema: Volgaga seotud uudised


Laupäeval, 29. oktoobril andis Eesti Volga Seltsi delegatsioon Järva Jaani Vanasõidukite varjupaigale üle kingituse, milleks oli esindusauto Gaz 3102. Tegu oli varjupaiga 146. eksponaadiga. Defitsiitse mudeli kinkis heategevuslikel eesmärkidel EVS presiidiumi liige sm Tihhonov. Volgaseltsi eesrindliku liikme sm Mirski abiga läbis päevinäinud Volga kerge iluravi, mille tulemusena sündis igati nägus makettauto. Ürituse mõte oli tuua Gaz 3102 laiema rahva ette ning seeläbi vanematele inimestele meenutada ja noorematele teavitada, missugune nägi välja Nõukogude Liidu sõiduautoehituse tipptase.


Täna eksponaadi staatust kandev Gaz 3102 sai ostetud vähem kui aasta tagasi varuosade doonoriks. Auto kere oli kohati läbi roostetanud ning tema taastamine polnud enam otstarbekas. Vanametalli hunnikus seisnud Gaz 3102 põhiline väärtus oli originaal 12 klapiga tõrvikkamber mootor, mis laitmatult töötas. Ostuhetkel nägi ta välja niisugune:


Olles auto küljest vajalikud osad eemaldanud ootas teda lõplik garažeerimine aadressile Betooni tn 6, Tallinn (AS Kuusankoski keskladu - toim.). Ajapuudusel lükkus kere tükeldamine pidevalt edasi, kuni Eesti Volga Seltsi suvise kokkutuleku käigus külastasime Järva Jaani Vanasõidukite Varjupaika. Ootuspäraselt oli eksponaatide seast Gaz 3102 puudu. Tegime varjupaiga omanikule hr. Tuve Kärnerile ettepaneku lisada niisugune auto oma eksponaatide hulka. Et Gaz 3102 oli omas ajas kõige prestiižsem sõiduauto, ei pidanud me kohaseks väärikat autot roostes ja lääpas kujul eksponeerida. Eriti veel õilsa organisatsiooni Eesti Volga Seltsi nimel.




Volga läbis sm Tihhonovi ja sm Mirski eestvedamisel põhjaliku iluravi. Muuhulgas asendus luitunud beez värv suursugusema tumepunasega. Autot ei restaureeritud ning samuti ei saa seda nimetada kapitaalremondiks. Autost ehitati hoopis sõidukõlbmatu makett, millelt on eemaldatud tehnika ja elektrisüsteem. Tema ainus funktsioon ongi veel silmarõõmu pakkuda. Alati oleks saanud töö hoopis kvaliteetsemalt teostada, kuid nagu ikka surusid selga ajalimiit ja konstantselt üle keev eelarve. Nii jäid auto kereplekid seekord sirgeks ajamata ning auto on kõige ilusam umbes 8 meetri kauguselt vaadates.




Üleandmise päev oli päiksesepaisteline ning särav. Hommikul pesime Volga puhtaks, paigaldasime viimased ehisdetailid (originaal udutuled ja rattakilbid) ning auto tõmmati treilierile. Järva Jaani keskväljakul kohtusime Tuve Kärneriga, kes korraldas meile suursuguse vastuvõtu. Olles Volga varjupaiga katusealusesse parkimiskohta paigutanud sõidutas ta EVS delegatsiooni mitu tundi pritsimeeste bussiga ringi ja näitas mitmeid huvitavaid paiku. Lisaks ekskursioonile varjupaigas külastasime klaasikoda ja puhusime klaasimulle. Läbi said käidud tuletõrjemuuseumi ruumid koos sisuka ülevaatega muuseumi eksponaatidest. Näidati kino, väga asjaliku õpetliku sisuga joomarluse vastu võitleva multifilmiga. Vahepeal kui külm hakkas, kutusti delegatsioon tuletõrjeautosse, mille sisse oli ehitatud kaminaruum. Tänud pr. Kärnerile maitsva võileivatordi ning kohvi ja küpsiste eest. Õhtu lõpetuseks küdes järgmises tuletõrjemasinas saun, mille võlusid nautisime südaööni välja.




Suured tänud hr. Kärnerile väga asjaliku päeva eest. Samuti avaldame tunnustust sõbralikule treilerimehele Kalle Majak'ile, kelle panust ürituse õnnestumiseks ei saa alahinnata. Ürituse eestvedajad tänavad veel toetusgruppi, kuhu kuuluvad sm Gazik, sm Metalliotsija, sm Tasku ning volgamees Andrus.







See artikkel pärineb Volgaklubi kodu
http://www.volga.ee

URL sellele jutule on:
http://www.volga.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=21