Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: E veeb 14, 2005 5:16 pm Postita teema: Volga Club Finland külastas Tallinna
Tekst sama, mis avalehel, kuid siin saavad asjaosalised ja muidu huvilised ka muljeid vahetada.
Ise jäin üritusega väga rahule. Inimesed olid toredad ja nendega tasub tulevikus kindlasti veel kohtuda.
Lisan lähiajal ka pildid.
Laupäeval 12. veebruaril toimus esimene ametlik sõpruskohtumine Soome Volgaklubi ja Eesti Volgaseltsi vahel. Meie poolt korraldasid vastuvõtu ja koostasid päevakava presiidiumi liikmed Sm. Tasku ja Sm. Tihhonov. Külalisi oli vastu võtmas ja transpordiga aitamas veel Robi, Sm. Västrik ja Sm. Klabunov.
Eesti esinduse jaoks algas päev juba varavalges. Esmalt koguneti Sm.Tihhonovi elumaja ette, kus Robi teostas oma Gaz 21-le klaasipesurite kiirremondi. Väga uhkelt oli riietanud end Sm.Tasku, kes kandis miilitsaametniku halle pükse (peenikese punase triibuga), piirivalvuri kampsunit ning omal ajal valuuta eest ostetud punast „KARHU“ suusamütsi. Soomlastele kingituseks kaasa võetud Gaz 21 diagonaalrehv paigutati Robi auto pakiruumi. Hetk hiljem jäi Robi oma autoga lume sisse kinni...
Tänavanurgal ootas Sm.Västrik, olles väljunud autost, et austada traditsioone ja lähenevale Volgale ilusti au anda. Ent seltsimees sattus tõelisse segadusse, kui täpselt korraga keerasid nurga tagant välja hoopis kaks Volgat (Robi ja Sm.Tihhonov), üks ühelt, teine teiselt poolt tänava otsast ning panid täpselt tema ees n.ö. ninad kokku. Seltsimees oskas au andmise asemel ainult abitult kätega vehkida.
Panime kokku kolonni. Sm.Tasku haaras musta Gaz 2410 rooli, talle järgens Robi. Ees ja taga turvasid Volgasid „suuremõõtmelised mustad välismaa autod“.
Sõitsime kolonnis kesklinna Saku Rock Hotelli ette, kus kohtusime Soome Volgaklubi asepresidendi Henry’ga, ning kahe auväärse liikme Olari ja Raimo’ga. Ülejäänud seltskond oli veel saabumata. Joodi kohvi, vahetati muljeid ja väikseid meeneid ning ümiseti tuntud laulusõnu „helesinisest Moskvitsist, mida ise Leningradist ostmas käidi“. Kui õige aeg käes, istusime autodesse ning sõitsime sadama B terminali ette.
Sm.Taskul tekkis seal intsident taksojuhiga, kes ilmselt arvas, et must Volga on kindlasti libatakso ning püüdis temast iga hinnaga ette saada, kartuses kaotada positsioon taksopeatuses. Mustade prillide ja KARHU mütsiga Sm.Tasku suhtles läbi akna takosjuhile aursaadavas keeles ning plafooniga Passat loivas vaikselt minema.
VCF liikmed olid täies koosseisus kohal. Neid oli nüüd kokku kümme. Lisaks klubiliikmetele tuli Volgasid silmitsema ka muud huvilised. Loomulikult pidime huviliste heameeleks avama kapotikaaned ning käivitama mootorid.
Järgmine peatus oli autokauplus „Volga“, kus asuti tegema sisseoste. Kõik olid rahulolevad, kuni Robi äkitselt tuli ja ütles vaikselt: „Ma ei tahaks küll ärevust tekitada, kuid vaadake aknast välja!“ Järgmine hetk oli kauplus tühi. Põhjuseks oli Robi Gaz21 taha pargitud ZIM, mille kõrvalistmel istuv mammi tundis end fotoaparaatide välkude ees ilmselgelt ebamugavalt.
Vajalik kraam käes jätkus sõit Hüürusse, kus ootas meid Mati Leivategija. Seal oli uudistamist palju nii külalistele kui kohalikele. Mati oli heas tujus ning pajatas iga auto juures mingi loo. Eriti huvipakkuvad olid loomulikult universaalkerega üliharuldane Gaz 13, varemalt valminud kabriolettkerega „sapakas“ ning pika kerega Moskvits 401. Kahest väga põhjalikust projektist ei tahaks hetkel pikemalt peatude, kuna muidu kaob paljude jaoks Motorexil üllatusmoment. Samuti said Soome volgasõbrad Matilt mitu head kontakti, kust ja kuidas hankida vajalikke varuosi Volgale.
Edasi sõideti lõunasöögile, millele eelnes ametlik osa. Eesti Volgaseltsi poolt anti üle pidulik aukiri (blankett trükikojast „Kommunist“, Pärnu) VCF presidendile Tony Wesmannile. Lühemate tervituskõnedega esinesid Sm.Tasku ning Soome poolelt asepresident Henry Nieminen. Soomlased esitlesid meile enda klubi sümboolikat ning jätsid näidised. Eesti poole vastuvõtukomisjon sai kingiks VCF ametlikud särgid.
Viimane pikem peatuskoht oli Tungla tänava garaazikooperatiivis, kus esitleti Sm.Tihhonovi musta Gaz 3102-te, rääkides juurde lühidalt antud mudeli ajaloo ning veidi ka konkreetsest autost. Soomlaste jaoks on tegu haruldase mudeliga, kuna sealpool lahte puudub Gaz 3102 täielikult. Suurt inimestehulka väikseses garaazis nähes kargas ligi mingi tüüp ja kukkus kärkima, et mis siin toimub jne. Sm.Tihhonovi küsimusele: „kellega on mul au?“, ajas mees selja sirgu ning teatas: „mina olen selle garaazi kunagi ehitanud ja mul on siin mitu boksi!“. Ühesõnaga keegi nõukogude aegne töödejuhataja, kes oli ilmselgelt ärritunud, et tema ehitatud garaazis on võõrad inimesed ja temalt pole keegi midagi küsinud. Sisekorrast jauraval vanal paluti viisakalt „oma boksi“ pöörduda ning jätta meid rahule, mida ta pead vangutades ka tegi.
Kuna kell oli juba 16:30, sõideti sealt edasi linna. Külastati veel kingapoodi, kus muuhulgas müüakse Vene automudelied. Osa Soome delegatsioonist sõitis tagasi koju, osa seltskonnast jäi Eestisse, et osaleda õhtusel Uunikute Talveralli afterparty’l Jänedal. Vahetult enne väljasõitu Jänedale kohtuti hotellis veel Rolf Grandlundiga.
Kogu päeva oli õhkkond vaba ning ürituse võib lugeda korda läinuks. Inimesed tundsid end hästi, tehnika pidas vastu ning Eesti Volgaselts sai kutse külastada Soomet, kus meid lubati sama hästi vastu võtta.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1203 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: E veeb 14, 2005 9:00 pm Postita teema:
Omalt poolt ütleks, et tõsiselt tegus päev oli.
Päev algas Uunikute Talveralli 2005 stardi jälgimisega Järve selveri parklas. Sattusin sinna hetkel kui startis "Idalimusiin'i'" ekipaaz, nii nägingi selle musta volga saba vaid kuid siiski hellitas kõrvu meeldiv volga resonants summutisüsteemis. Hetk hiljem saabus parklasse ekipaaz mille kasutuses must 1985.a gaz 3102 endine Peipsi kaluri direktori auto, kaks Nõukogude saldati sees, ühel veel ettenägelikult öövaatlusseade näppudevahel. Ultraviolett filtrid laternatele kinnitamata!
Peale põgusat agit-propagandat ja meeste mühatust, et oleme volga.ee'd vaadanud küll soovisin neile edukat reisi. Veel silmasin platsil valge katusega gaz 24 kuhu istus sisse efektselt läikivas mustas nahkmantlis NKVD tegelane (mantli jättis muidugi uksevahele).
3102 ekipaazi starti oli meeldiv jälgida, kohe oli selline tunne, et mingid tähtsad tegelased on kohal. Paraku kas oli juht uimane või kaardilugeja ei mõistnud, aga selle asemel et sõita stardist 100m kaugusele 1. katsele. Pööras Volga nina Viljandi suunas ja lörises minema ignoreerides täiesti minu palavilikust lehvitamist ja suunanäitamist.
Tund aega sai vaadatud ja järgmist kalenderaastat peas mõlgutatud, siis tõmbasin küüru selga ja sammusin parklas ootava helehalli vana olga poole. Muidugi olig kõik aknad meeldivalt jäälilledesse õitsenud, ega midagi mootor krõmm käima ja Krooningu-Lukoil'i kliendikaardiga esialgne vaatepilu esiaknale kraabitud võtsin suuna Tungla tn. poole.
Arvan, et kõik volgamehed on tähele pannud fenomeni, et sõida kui kiiresti tahad, ikka kipub mingi lääne-panniga tegelane sust mööda minema. No huvi pärast vaatasin kui palju mees linnas siis vajutab ... 80kmh Vabaduse pst'l. See on neile vist sissekodeeritud, läks ja laulis. Rahunesin, langetasin kiiruse 50 ja nautisin "rohelist lainet"
Jõudes Sm. Tihhonovi juurde ei leidnudki viimast kodust, oli viimane lainud koos Sm. Västrikuga soome kiirsöökla baton-kotlet-baton ja lõigutud kartulit hankima.
Kui nad lõpuks tagasi jõudsid olin mina juba pool aknapesusüsteemist lahti harutanud ja jõudnud tõdemusele, et kokku siin tänaval seda ei saagi. Selge, täna sõidame näidikute järgi.
Kohale ilmusid ka Sm. Tasku ja ülisuure karvamütsiga Sm. Klabunov.
Suundusime siis kõik volgaga garaazikoperatiivi, mille juurdesõidutel mul õnnestus ka kergelt kinni jääda. Edasist olukorda on piisavalt kirevalt eelkõneleja juba kirjeldanud ja kordama ei hakka.
Ah jaa, B-terminali juures ei põhjustanud liikluskorralagedust mitte passat vaid mercedes. Taksojuht oli vist oma autost sellises eufoorias, et aravas et läbi volga esinduskolonni on tõesti kõige sobilikum sõita. No oli ikka ülbik küll ja ega ikka ei saanud sõita ka!
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 747 Asukoht: Tallinn
Postitatud: T veeb 15, 2005 10:00 am Postita teema:
Kokkuvõttes oli tore laupäev. Teada on ka see, et suur osa taksojuhte on tõelised lambapead ja narkootilise aine (tablett, pidurivedelik jne.) laksu all. Noh, et silmad lahti püsiksid ja et saaks elektroonilist taksomeetrit liisingule tagasi maksta. Vahejuhtumi alguses jälgisin huviga, mis on taksojuht "voloodjale" tähtsam, kas mersu külje remont või et saaks ometi enne meid peatusesse. Sealt ju tundmatu soomlase Viru juurde viimise eest saab vähemalt 10 EURi! Pärast silmade pungitamist jäi ta tegelikult keset teed seisma ja see oli ainuke õige temp.
Kui nüüd veel lühidalt vanatehnika talverallist, siis järgmisel aastal plaanin sinna minna musta värvi Gaz - 14 ga. Riietun ka ajastule ja stiilile kohaselt, st. tankisti müts, seljas puhvaika, jalas vildid. Midagi läks nüüd meelest aga eks seltsimehed kindlasti aitavad.
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.
Galerii
Laadi pilte
Otsi
Profiil
Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid
Logi sisse
