Liitunud: Aug 07, 2007 Teateid: 490 Asukoht: Tallinn
Postitatud: E jaan 18, 2010 4:59 pm Postita teema:
Silm sirkel, nina vinkel!
Sellise stroofi on soss-seppade kohta kirjutanud Juhan Smuul oma Leevaku elektrijaama ehitust kajastavasse poeemi. Loomulikult ei tulnud sellisest tööst midagi välja. Mul hakkab enda töödest ka selline soss-sepa tunne tekkima.
Põhitööst tingitud pika pausi järel sai uuel aastal uue hooga vana Volga jälle töökotta sõidutatud. Selleks tuli ikka tubli tööpäev kulutada mitte ainult lume rookimiselel, vaid pigem juba lume vedamisele.
Tööjärg oli viimati jõudnud tagatiibade paigaldamiseni. Esmalt tuli bensiinipaagi luuk külge monteerida. Esimene üllatus tabasi mind siis, kui poldiaugud ei läinud kohakuti. Tubli sepana sai siis seda hinge tükk aega vasaratega pinnitud ja õgvendatud. Kui kõik poldid olid kinni kruvitud, selgus, et selline konstruktsioon ei lase luuki üldse avada. Tormasin taskulambiga uurima oma masinapargi teisi luuke ja avastasin, et suures taastamistuhinas oli üks valts hoopis haihtunud. Tegelikult olid ümberehitused toimunud juba eelmiste omanike poolt kunagise avarii tagajärgede kõrvaldamise käigus. Läksin pettunult lihtsama vastupanu teed ja eemaldasin südametunnistuse piinadega vajaliku sõlme teiselt autolt. Väike detail, aga kui palju aega kulus probleemi lahendamiseks!
Järgmise tööna paigaldasin liimiga vajalikud tihendid ja proovisin tulutult tiiba oma kohale asetada. Poldid lihtsalt ei sobinud avadesse, sest need olid puuritud ilma tihenditeta. Järgnes avade piklikuks viilimine. Tihendite eelneval liimimisel ei olnud mingit mõtet, sest neid tuli korduvalt venitada ja kohendada. Pika proovimise peale hakkasid juba ka tiivapoltide M6-keermed üle viskama ja pidin nendele treima pika keermega mutrid. Ma polnud ka tagumist poripõlle koos tihendiga külge sobitanud, aga oleksin pidanud. Deformeerunud tagumise poripõlle nurk sai esmalt ikka ilusasti alasil sirgeks rihitud, pahteldatud ja värvitud. Isegi kummiserv oli juba külge needitud. Tee mis tahad, aga tihendit sinna enne vasara ja alasi kasutamist vahele ei pane, pahteldamisest-värvimisest rääkimata.
Tiibade sobitamisel tabas mind järgmine löök, kui plekiservade painutamisel tekkisid pinnakattesse lõhed ja need ei jäänud viimasteks. Rabeduse põhjusena kahtlustan lätlaste epo-krunti. Mulle see krunt muidu meeldib, sest on odav, sobilikult halli värvi, annab hästi lihvida ja kuivab kiiresti jne. Äpardustele vaatamata jätkasin tööd ja lohutasin ennast sellega, et järgmine värvimine tuleb üsna ruttu kätte.
Lõpuks jõudsin tagatule paigaldamiseni. Juba ammu oli soetatud uued tihendid, tuled ja lisaks veel minu mudeli algupärased soontega tuleklaasid. Kuna üks pirnipesa oli vigane, siis eelnes selle taastamine, mis päädis kolmest valgustist ühe kokku panemisega. Vaja läks veel ka testrit ja jootekolbi. Aga meel läks hoopis rõõmsaks, kui tuled põlema süttisid.
Lohutan ennast ikka selle kõnekäänuga, mille järgi hästi tehtud töö puhul ei huvita kedagi kui kaua seda tehti, vaid kes selle valmis tegi.
Tihendi jaoks pole enam ruumi jäänud
MTJ naudib talverõõme vanatehnikaga (tegelikult on käsil metsatöö)
Viimati muudetud MTJ juhataja poolt (T jaan 19, 2010 9:34 pm), kokku muudetud 1 korda
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: T jaan 19, 2010 9:35 am Postita teema:
Seda postitust oli kudagi väga positiivne lugeda. Mitte et seltsimehe ebaõnnestumise pärast heameelt tunda, vaid lihtsalt äratundmine oli nii suur. Oleme isegi oma töödes korduvalt kogenud, et samasuguse auto küljest võetud detail sinna kohe kuidagi külge ei lähe. Nagu poleks üldse selle mudeli oma!
Ja mõnikord lihtsalt on selline päev, kus kogu päevatöö võib õhtuks prügikasti visata. Ma olen ajanud seda enda kärsituse ja kehva närvikava kraesse. Aga näib et ka vanematel ja pealtnäha stabiilsetel meistritel tuleb neid olukordi ette.
Samal põhjusel me olemegi otsustanud panna enda universaali väljast peaaegu lõpuni kokku enne kui ta värvi läheb. Sest samamoodi ei pruugi enam külge sobida iluvõre, dekoratiivliistude augud võivad viltu olla puuritud jne. _________________ Terve aasta poole aastaga
Postitatud: T jaan 19, 2010 12:15 pm Postita teema:
ma tean mida te tunnete.
mainiks siinkohal, et ka värvil on oma paksus, millega tasuks arvestada. ise olen vahel praktiseerinud värvieelsel komplekteerimisel õhema kleepsuga värvi asendamist. siinkohal tasub muidugi meeles pidada, et pikemal seismisel võib kleepsu liim jääda detailile ja see vajab omakorda kindlasti eemaldamist enne värvimist.
Liitunud: Feb 24, 2005 Teateid: 413 Asukoht: Kuusalu Autobaasi värav
Postitatud: T jaan 19, 2010 12:23 pm Postita teema:
Volga tegemise juures on ikka töö tegemise tunne.
Meenus, et paar aastat tagasi sai keretöid tehtud oma kontseptsioonilt sarnastel limudel, GAZ 14 ja Volvo limu. Tsaika puhul meenub tohutus mahus liistukeste ja tulekeste sobitamine ja erilise tööna elektri antenni munemine tiivakoopasse, kuhu normaalmõõtmetes jäsemed ei ulata. Volvo puhul ei meenu ausalt öeldes midagi, võtsime lahti värvisime ära ja panime kokku. Tegelikult komplkteerisin seda üksi umbes paar nädalavahetust ja oligi valmis. Ei mingit erilist emotsiooni töö kui sellise tegemisest. Kõik jupid istusid ideaalselt paika, näpud ei olnud verised, sädemed ei lennanud silma.
Tulemus: lume saabudes tahtsin näha, kas Volvo ikka püsib hästi teel ja millise kiiruse juures enam ei püsi, kui paksus lumes saab veel sõita jne. Lõpuks äestasin tagumise tiiva ühe väravaposti külge siledaks. Tsaikaga sõidetakse aga kaks kätt roolil ja keel keset suud ning ainult ilusa ilmaga alla tuult.
Töö tulemusena tekib väärtus, on selle jutu mõte.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: T jaan 19, 2010 2:05 pm Postita teema:
Väravamehaanik kirjutas:
Töö tulemusena tekib väärtus, on selle jutu mõte.
Tohutu töö tulemusena sündinud ilusa Tsaika suurim väärtus seisneb selles, et tema peale võib lõpuni kindel olla. Volvoga tekkis sul huvi, et mis kiiruseni ta sõidetav on ja mis tunne oleks pika limuga külg ees vastu posti lajatada nii et linnud posti otsast lendu tõusevad. T¨aika peale võid kindel olla. Pole vaja proovidagi. Nagunii ta külmaga käima ei lähe. Isegi kui läheb, siis kuumeneb mootor üle ka südatalvel. Naguni ei sõida ta libeda peal üldse ja posti võtab kindlasti jala pealt maha. Üks stroibati poolt laotud kiviaed oli ju Tsaikale ainult korra nuusata. _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Aug 07, 2007 Teateid: 490 Asukoht: Tallinn
Postitatud: T veeb 09, 2010 6:38 pm Postita teema:
Sadulsepp
Hobust pole ma endale veel muretsenud, kuid sadulseppadeks nimetatakse juba vanast ajast meistrimehi, kes polstritöid teevad. Moodsamas keelepruugis on need pehme mööbli polsterdajad.
Praeguse talvega sai otsitud tubasemat tegevust ja kuna uue laepolstri paigaldamine on üks järgmistest töödest, siis hakkasid käed sügelema. Tegelikult oleks Peterburist võimalik polstrit saada 2000 rublaga, aga siis jääksin ma ilma nostalgilistest noorepõlve mälestustest, mil sai ise õmmeldud tsiklile sadulapolstrit või mudelpurjekale purje jne.
Tänaseks tööks oli laepolstri kanderibidele "sukkade" õmblemine. Originaalis on nende materjaliks kasutatud midagi voodilina riide taolist, kuid kuna nende abil venitatakse ka laepolster pingule, siis valisin kangarestide poest midagi toekamat. "Sukkade" valmistamiseks tulid kangast esmalt lõigata pikad ribad. Laotasin kanga põrandale ja pika joonlauaga vedasin sinna jutte. Muide, seda tööd nimetatakse juurdelõikuseks ja ma ei saanud lapsena kuidagi aru, kuidas olemasolevale saab midagi lõikamise teel juurde tulla. Lahtilõigatud ribad said pärast kahekordselt kokku õmmeldud. Elementaarne käsitöö, mida vist juba 5. klassis õpetatakse.
Järgmisena tulevad lateksist lõigete järgi uued tükid välja lõigata ja kokku õmmelda.
Nii lihtsalt see käib!
Liitunud: Aug 07, 2007 Teateid: 490 Asukoht: Tallinn
Postitatud: L veeb 20, 2010 10:22 am Postita teema:
Lumelinn
Viimased päevad tõivad Eestimaalt ärevaid sõnumeid katuste sisselangemiste kohta lume raskuse all. Ka meie hea võõrustaja EVS kokkutulekul Janeki vanasõidukite kuuri katus vajus sisse. See sundis ka mind MTJis oma sõidukite varjupaiga katust rookima. Ma polnud tänavu sellega kiirustanud, kuna umbes 15 aastat tagasi olin saanud väikese hoiatuse. Üks sarikas oli siis järele andnud ja seina veidi punnitanud. Pärast seda sündmust sai hoone katusekonstruktsioone tugevdatud küll täiendavate poltide lisamisega liitekohtadele, küll tõmbitsatega, küll suure hulga tugisammaste paigaldamisega. Lohutasin lähikondseid sellega, et küll hakkavad enne hooldamata katused lagunema kui meie oma!
Nüüd polnud seda tööd enam kuhugi edasi lükata, sest ilmateade ennustas järjekordset suuremat lumesadu. Ega ma esialgu ei teadnudki, kuidas selle viilkatuse peal püsin, sest suvel kasutan ikka redelit. Vahel peab inimesel veidi õnne kah olema, sest lumi on eterniidi külge nii kinni vajunud, et katusel püsimisega õieti mingit probleemi ei olnudki. Rookimisel pidi ainult jätma eterniidile lumekorra peale ja räästa ääreni ei maksnud ronida. Parimaks tööriistaks osutus tavaline talvine lumesahk, millega läks töö ladusalt. Ainult lumelabidaga rookides poleks ma selle tööga millalgi valmis saanud.
Kuigi katused saivad sellega päästetud, sattus kogu mu tehnika lumevangi. Kevadet ei saanud ootama jääda ja nii tuli hakata käsitsi ukseavasid lahti kaevama.
Ivan Paderini raamatu "21" kordustrükk
Märtsis üllitatakse GAZ-21 Volga sõpradele järjekordne kordustrükk raamatust "21". Raamatut on täiendatud ja seekord lubatakse autori poolt raamatut müüa palju odavamalt. Iseasi, muidugi, millise hinnaga seda vahendajad Kurtna laadale toovad.
Praegu oleks vene keelt valdavatel Volga-huvilistel veel võimalik seda raamatut soodsa hinnaga tellida koos autori autogrammiga GAZ-21 autode suurima foorumi kaudu. Huvilised leiavad selle koha ise üles.
Mina pole seni otsustanud, kas mulle sellist pildiraamatut Volga ajaloost ikka vaja on, sest oma töös vajan pigem remondi ja tehnilise hooldusega seotud kirjandust.
Viimati muudetud MTJ juhataja poolt (P mär 14, 2010 9:33 pm), kokku muudetud 1 korda
Postitatud: P veeb 21, 2010 11:49 am Postita teema:
Ega nalja pole selle lumega Seltsimehed, ma lükkasin ka esmaspäeval oma garaa¸i katuselt,suure koguse lund maha. Minul otsest sissevarisemise ohtu pole, kuid kuna katuse kalle on vaevu 3 kraadi siis,kui see lumi sulama hakkab siis tilgub ta katusest lihtsalt läbi ja seda ma ei taha kohe mitte.
Olgugi,et plekk katus sai 2009 suvel peale aga ikkagi, lihtsam on ennetada ebameeldivat olukorda, kui tagajärgesid likvideerida. Lisan ka ühe foto, illustreerimaks lume kogust,mis sai maha lükatud. Keskmine lume paksus katusel 45 cm.
Liitunud: Aug 07, 2007 Teateid: 490 Asukoht: Tallinn
Postitatud: E mär 15, 2010 10:49 am Postita teema:
Värkstoa kohtumised
Minu kodukandis toimus eelmisel nädalal üks tore vanatehnikapäev. Ka EVS esindajad olid seal esindatud. Oli selline ehtne sinikraede tunkedega õppepäev, kus kogenud meister õpetas meile, kuidas tükkideks lahti lammutatud vanasõiduki uksetükid pärast taastamist jälle õigesti ukseks kokku sobitada ja keevitada. Volga-meestel ei tule veel aastakümnete vältel asendusustest puudus kätte, kuid haruldaste vanasõidukiomanike jaoks on see möödapääsmatu töö. Mida minul siis õppida oli? Eks ikka seda, mis oma esimese auto juures valesti tegin - pikka meelt. Selleks, et taastatud auto ilusasti kokku istuks, tulevad tema triibud-viigid-pilud kõik ilusasti kuivalt klappima saada. Kui ikka uks on keevitamisega propellerisse tõmmanud, siis seda enam hingedel nihutamisega paika ei aja. Mina tegin selle vea, et jätsin oma auto enne värvimist kokku sobitamata ja pole teada, millega see veel võib lõppeda.
Just sellistest õppepäevadest ma tunnen vanatehnika klubide tegevuse juures puudust. Alati ei peagi teema olema mulle tundmatu, kuid kogenud meestelt on alati midagi kõrva taha panna ja saab ka isiklikult näost näkku teistega tuttavaks. Mulle ei lähe peale need talvised ja suvised ühised rallitamised. Lustisõitudel seevastu on siiski alati eesmärgiks külastada ka mõnda huvitavat kohta või meistrimeest. Samas mõistan ma neid huvilisi, kes niigi päevad otsa autodega tegelevad ja tahavad lihtsalt veidi lustida. Maitse asi. Kellele meeldib ema, kellele tütar?
Liitunud: Aug 07, 2007 Teateid: 490 Asukoht: Tallinn
Postitatud: L apr 03, 2010 10:00 pm Postita teema:
Lihavõtted MTJis
Paganlikul ajal kasvanuna olid mulle sülle langenud vabad päevad sobilikud hobiga tegelemiseks. Kevadiste koristustöödega veel tegeleda ei saa ja lund enam rookida pole kah vaja. Kõige tähtsam, et kevadise sooja tagajärjel on jälle tagatud juurdepääs (nii sissepääs kui ka väljapääs) vanatehnikale.
Esmalt saabus MTJ lattu vastutavale hoiule üks vanaldane Volga, nii aastast 1959. Seekord ei ole tegemist järjekordse haiguspuhanguga, vaid püüdega kasutada omandatud oskusi ka kaasseltsimeeste autode korrastamisel.
Tolmukorda on sellele Volgale kogutud vist sajandi algusest alates.
Esimene vahetus pühadest saigi kulutatud pildil oleva sõiduki taaselustamiseks, aga õhtuses vahetuses sai nokitseda oma tõlla pisiasjade kallal. Näiteks oli käsil tagapõlle tolmutihendite valmistamine ja paigaldamine. Selliste tihendite olemasolu avastasin alles siis, kui oma esimest Volgat esmakordselt pesin. Nimelt aastaid väljas seisnud ja sügisesi lehti usinalt kogunud autol ei voolanud pesuvesi tagastange vahelt kuidagi maha. Käsikaudu uurides avastasin mingi imeliku kummitihendi. See pidavat tolmu kinni hoidma. Ühelgi teisel minu tavaautol pole sellist imeasja olnud. Kui oli, siis peab, ka algupäraselt taastama. Säilinud tihendite järgi saivad valmistatud shabloonid ja Maardust Vana- Narva mnt. torniga majast ostetud lehtkummi, mida soovijatele rullist lõigatakse. Kuna tihend kinnitub haruliste tsingitud nahaneetidega, siis tegin korjanduse kõigi oma doonorautode keskel, et nõutav kogus neete kokku saada ja pärast hoolikat restaureerimist suunasin needid taaskasutusse. Pisikene asi, aga näitab, et MTJis ei ole elu päris välja surnud.
Üks õhtune vahetus kulus veel tühisemale tööle. Nimelt paigaldasin aknapesijaid. Esimese hooga saivad juba tuttavast kummilehest sobiva läbimõõduga replika-tihendid augutorniga tehtud. Kuid sellest veel ei piisanud. Ka "pissitajad" ise tulid lahti kruvida ja kõik düüsid läbi puhuda või traadiga torkida. Muide esimese seeria Volgadel ei olnudki veel klaasipesijaid.
Lõpetuseks. Pärast mõnepäevast toimetamist autode kallal on käed jälle muutunud selliseks, et kultuursete inimeste seltskonda nendega ei ole nagu asja. Siit siis küsimus suurele ringile: kuidas, kurat, te saate hoitud oma käed puhastena autot remontides?
Liitunud: Mar 02, 2010 Teateid: 47 Asukoht: Raplamaa
Postitatud: L apr 03, 2010 11:34 pm Postita teema:
MTJ juhataja kirjutas:
Siit siis küsimus suurele ringile: kuidas, kurat, te saate hoitud oma käed puhastena autot remontides?
Puhastena aitavad käsi hoida õhukesed, tekstiilist voodriga kummikindad. Tavaliselt jäävad need siiski teiste pükste tasku, on katki või on vaja midagi nii peenikest nokitseda, et peab ikka käest ära võtma. Õliseid asju ei saa ka nendega eriti teha. Ning päeva lõpuks on parimateks vahenditeks ikkagi Fairy, kuum vesi ja kare hari.
Viimati muudetud Õpipoiss poolt (P apr 04, 2010 9:11 am), kokku muudetud 1 korda
Liitunud: Feb 24, 2005 Teateid: 413 Asukoht: Kuusalu Autobaasi värav
Postitatud: P apr 04, 2010 7:07 am Postita teema:
Mina lasen musti töid teha sellistel meestel, kellel ei ole naistesse enam asja - see oli muidugi nali.
Patrullisin tavapäraselt Peterburi maanteel ja nägin seda rohelist Volgat saksa numbriga van-i järel treileri peal. Mõtlesin, et võtan vennad vilkuritega rajalt maha ja haagin treileri enda autole sappa.
Kihutasin paar korda mööda ja arutlesin endamisi, et miks sakslased Volgaga Venemaale sõidavad, siis sain aru, et need on venelased, kes on saksast bussi ostnud ja poole teepealt allesjäänud raha eest Volga soetanud. Siis märkasin, et esimesed tiivad on vahetatud, huvi langes ja jätsin neile Volga alles, lasin hoo alla ja libisesin vaikselt trassilt minema.
See, et enne Venemaad on ka Kolga peatus, selle peale tulin alles siinseid postitusi lugedes. Igastahes on see tore ja saan rahulikult jätkata kontrolli Kuusalu piirkonnas.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: P apr 04, 2010 11:14 am Postita teema:
Mina käin ostan ehituspoest valgeid tekstiilist aedniku kindaid. Tuled garaazi ja vead valged kindad kätte, nagu töötaks Maybachi boksis. Need kõlbavad kasutada paar garaazikorda. Siis võtan jälle pakist uued. Maksavad vist ca 7 krooni paar ja on mõnusalt õhukesed, et tunnetus ei kannata. Kummikindad mulle ei meeldi. Ja isegi kinnastega töötades pean tunnistama, et ega esmaspäevadeks ma tööl tähtsaid kohtumisi ei plaani.
Need paar korda, kui sõber MTJ meie boksis on talgutel käinud, pole ta kunagi kindaid soovinud. Isegi värvieemaldiga töötas seltsimees paljakäsi. Vana kool _________________ Terve aasta poole aastaga
Postitatud: P apr 04, 2010 11:33 am Postita teema:
Ega ma midagi lisada ei oska,kasutan samu kindaid nagu Sm.Tihhoniv just kirjutas. Minu käed jäävad nendega üsna puhtaks ja piirdun hiljem kerge käte pesemisega,et läbi imbunud sodi kätelt maha tuleks.
Samas, on ka piirangud, nimelt kui miski peenike mutter,seib või splint plöga sisse kukub siis peab vahest paratamatult kindad käest võtma,sest ei saa seda väikest asja kätte muidu võtta.
Varasemal ajal töötasin ka paljastekätega nagu vanakooli mehed aga lõpuks loobusin sellest,sest käed ei tahtnud hiljem enam üldse puhtaks minna ja kui läksid siis suure vaevaga (ja õliste kätega teatavasti naisi pole mõtet külastama minna). Lisaks, jäid mul käed , töökindaid kandeks tervemaks kui seda oleks paljaste käte puhul olnud. Vahe oli märgatav, näpud olid vähem verised ja lõhkumata.
Ainus miinus töökinnastega töötamisel on suvel palava ilmaga, kui käed kipuvad higistama ja siis võib see kinnaste kandmine natuke ebameeldiv olla küll.
Liitunud: Aug 07, 2007 Teateid: 490 Asukoht: Tallinn
Postitatud: E apr 12, 2010 1:05 pm Postita teema:
Noobel värk
Minu nooruses kutsuti noobliks moodsaid, kalleid, luksuslikke tooteid. Ma ei tea siiani selle sõna päritolu, kuid ta võib tuleneda nii snoobist kui ka Nobelist. Just Nobeliga seoses tuli see meelde, sest kasutasin nädalavahetusel Akzo Nobeli firmale kuuluva Sadolini värvi. Oma kutsetöös olen pidevalt kasutanud Nobeli liime ja lakke ning olen nende kvaliteediga rahul olnud. Seekord tuli esmakordselt kasutada Sadolini autovärvi, mis oli toodetud juba Venemaal. Põhjus oli selles, et seoses niiskuskahjustusega tekkis mul värvi ülekulu ja otsustasin veidi nipitada. Kuna minu autovärvi partii (Poolas tehtud Sadolini valge öö) oli läbi müüdud, siis otsustasin esimesed kihid katta väga lähedase helehalliga ja alles pindmised kihid katta valge ööga. See helehall ongi juba idast pärit. Purgi avamisel lõi näkku nõuka-ajast tuttav värvihais, mis meenutab pigem Dihlofossi kui autokeemiat. Mõõtes sellele värvile harjumuspärastes kogustes kõvendajat ja vedeldajat juurde, sain liiga vedela segu. Minu sõnum on standardi puudumises, sest ühte ja sama keemiatoodet on võimalik tänapäeval toota ja turustada väga erineva kvaliteediga. Juba Poolas toodetud asjad olevat mõeldud odavale idaturule, aga tuleb välja, et ka sellest viletsamat on võimalik saada. Ega ma sellepärast tarbijakaitsesse ei torma - loll õpib lihtsalt oma vigadest. No seekord lasin loomulikult värvi voolama. Järgmisel katsel olin ettevaatlikum ja värvimine õnnestus. Ilm oli päikeseline ja õnneks kärbsed ja sääsed veel ei lenda (ühte mesilast ja liblikat küll juba nägin), ning värvida ja värvi kuivatada sai edukalt vabas õhus.
Ilus kevadpäev oli. Midagi enda jaoks tähtsat jäi kevadpäevast veel kirjutamata. Käisin võõra Volgaga maanteel proovisõidul ja oli just selline mõnus tunne, mille pärast enda oma ikka tahan valmis ehitada. Õõtsus mõnusalt nagu inglise lordide RR ja minekut oli kah omajagu.
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.
Galerii
Laadi pilte
Otsi
Profiil
Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid
Logi sisse
