Volgaklubi kodu
Kodu
Foorum
Galerii
Kontakt
Kuuluta
  


· Avalehele
· Klubi tutvustus
· Liikmete nimekiri
· Ürituste kalender
· GAZ Ajalugu
· GAZ Mudelid
· Volgad meedias
· Maailm ja mõnda
· Ümberehitused
· Tehnoabi
· Uudiste arhiiv
· Lingid
· Kasutajate nimekiri
· Foorum



Praegu on, 441 külastaja(d) ja 0 kasutaja(d) kes on praegu portaalis.

Sa oled Anonüümne kasutaja. Sa saad registreerida vabalt vajutades SIIA


Volgaklubi foorum :: Vaata teemat - Gaz 2410, sm Tihhonov
Galerii  Laadi pilte serverisseLaadi pilte  OtsiOtsi   ProfiilProfiil   Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeidLogi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid   Logi sisseLogi sisse 

Gaz 2410, sm Tihhonov
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6  Järgmine
 
Uus teema   See teema on suletud ja sa ei saa postitada ega muuta oma teateid.    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Sõnum
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: P juuli 09, 2006 11:54 pm    Postita teema: Vasta viitega

Üldiselt on selle auto näol tegemist ebameeldivalt tänamatu eksemplariga. Sm Mirski sai vähemalt kolm korda käigukasti maha võtta ja tagasi panna. Ei ole ilus töö. Tulemusena on autol peaaegu hästi toimiv käigukast, kuid sidur ikkagi normaalselt ei lahuta. Pärast peasilindri õhutamist läks asi veidi paremaks, kuid käigud ragisevad ikka. Tagatipuks hakkas auto paigaltvõtul nii karmilt raputama, et viskab istmelt minema ka teeneka Gaz 53 komandöri.

Siis keetis Volga "ettevaatust auto!" sõidul radikast vee välja. Sm Mirski valas järjekindlalt vett juurde, märkides kõik operatsioonid piinliku täpsusega sõidulehele. Sõit tuli siiski veidi hiljem katkestada kuna kõrvalistme juures põrandal loksuv jahutusvedeliku lomp oli kuradi tuline ja tegi oma vastiku auruga pr Mirski jalad libedaks. Koju sõitis Volga nööri otsas. Üldiselt Volgad sõidavadki kõige paremini nööri otsas.

Paratamatult sündis otsus - REMONTI.

Mootor võeti lahti. Vahetati kaanetihend, lihviti kaas. Veel selgus, et pooled klapid polnud korraikult avanenud, moodustades enda peale paksu s...takihi. Veel lasin panna alla tuliuue komplektse esisilla.

Saanud auto remondist kätte, oli masinal esirattad lääpas nagu 25 aastat vanal BMW-l. Sain teada, et tuleb veidi sisse sõita ja siis stendis mingite flantsiega paika ajada. Noh, see kolin, mis mind kõige enam häiris ei kadunud kuhugi. Selgus, et see tuli hoopis roolikarbist. Kõik oli peaaegu loogiline, kuid olles sõitnud 4 km koju, muutus pilt kardinaalselt. Nüüd olid rattad teistpidi viltu - nagu Zaz 965 "Muhk" tagarattad. Ja selline muutus kõigest 4 km-ga. Kummid vilisevad kogu aeg, isegi sirgel teel. Lahe.

Imestades garaazi ees äsja sündinud suveöö ime üle, mille tunnistajaks ma olin, panin tähele, et vastremonditud mootor lonkab tühikäigul hullemini kui 6 aastat sirelipõõsas seisnud 35 aastat vanal Gaz 24-l. Ikka nii hullusti, et avatud juhiuks värises küljes nagu haavaleheke.

Vastik hakkas.

Veel vastikum hakkas siis, kui märkasin armatuurlaua alt tulevat halli tossu. Lammutasin näitusripaneeli välja ja otsisin viga. Vihaga ei keeranud mootorit välja ka. Tahtsin näha, et mis krt...i asi see kärssab. Defekti avastasin juba käsikaudu. Olles käe sügavale armatuuri sisse surunud, tundsin mõnusat kõrvetust ja loomulikult ei õnnestunud kätt kohe kätte saada. No ... ei olnud meeldiv. Aga villid on meeldejäävad ... khm ... igatahes ...

Küsimus Mõigu KEKile: Mille pärast Volgadel (2410 ja 3102) tihtilugu tulede pealüliti maha põleb??? Mul on juba kahel põlenud.

Kui pahatujuliselt jonnipunni garaazi ajasin ja mootori välja keerasin, kuulsin kapoti alt kahtlaseid helisid. Eemaldanud radiaatorikorgi, viskas Volga paar liitrit keevat vett garaazi lakke ja radikas mulises nii mis kole.

Fašisti kombel sisistasin tigedalt läbi hammaste: "mein gott, totalschaden" Eemaldasin aku miinusklemmi, lukustasin garaaziukse ja käivitasin kolmanda katsega Mercedese silindrid. Rohkem pole ma seal käinud.

"... garaazivõti esikukapil jäi tolmu kogma, kuni ta lõpuks sai laste mängukanniks. Veel aastaid hiljem ei tea keegi, kus on see uks, mida see kulunud ja korrodeerunud võti peaks avama. Vanamees läks enne surma lolliks ära ju. Volga jäänused avastasid aastakümnete pärast juhuslikud ehitustöölised, kes lammutasid mahajäetud garaaze moodsa ridamaja ehituseks ..."
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm. Västrik
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 04, 2004
Teateid: 1130
Asukoht: Tartu

TeadePostitatud: E juuli 10, 2006 12:50 pm    Postita teema: Vasta viitega

Sm. Tihhonov, te ajate hirmu nahka siin oma jutuga.

Tulede pealüliti probleemiga ma aidata ei oska, samuti oleme mõlemad varasema karjääri jooksul edukalt läbi kukkunud Volga plokikaanetihendite vahetusega. Seega jääb üle vaid üks lahendus. Pärast äsja tuksi läinud Volga mootori ribikatiku avatud oleku ja radiaatori veekindluse kontrollimist käivitage oma VAZ 2103 ning laduge selle pakiruumi võimalikult uus (või korralik) ning sirgeks lihvitud Volga mootoriplokk, plokikaas ning tihend (viimane siiski lihvimata) ja teostage taaskord omal käel remont järgides GAZ Mudelid / Gaz 24 teksti juures antud juhtnööre plokikaanepoltide pingutusjõu ning -järjekorra osas. Operatsiooni korrata õnnestumiseni, kuid mitte harvem kui 1 kord aastas (nagu traktori LTZ-40 siduri puhulgi).

Esisilla problemaatika on minu nägemuses lahendatav vaid kvalifitseeritud teeninduspunktides, kellel on sildadega kogemusi, kes küsivad palju raha ja kes siiski selle jama ette võtavad. Altkäemaks meisterteenindajale võiks ehk aidata. Kogu informatsioon flantsidest ja sisse sõitmisest tundub kummaline selles valguses, et pärast tehasest väljumist tuli neile autodele enne sõitma asumist teostada vaid korrosioonitõrje, pingutada lahti unustatud mutrid ja poldid ning asendada praak või paigaldamisel lõhutud detailid korralikega. Silla reguleerimise vajadusest ajalugu vaikib.

Võime mõni õhta garaazhidest videokonverentsi pidada. Aga sobib ka telegramm.

Sm. Västrik
_________________
Jõudu annab A-76
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm. Zwanes
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Feb 04, 2005
Teateid: 311
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: E juuli 10, 2006 3:37 pm    Postita teema: Vasta viitega

Ka mina vappun õudusest!

Sm. Tihhonov. Kui asjad juba nii vussu on läinud, siis pole muud, kui otsige pudel vana head Baikalit, pakk Teekonna küpsiseid ning asuge end nende seltsis hästi tundma. Sest loodusseaduste kohaselt järgneb igale madalsesisule tõhus tõus. Ja teie olete praegu igatahes täiesti põhjas omadega teate, seega valmistuge juba aegsasti helgeks tulevikuks!

Elektrit kardan ma aga eriti ja selles osas teie tervist silmas pidades, Sm. Tihhonov, ma nõu ei annaks. Aga kas see vappumine paigaltvõtul esineb sidurdamisel? Vigane/väsinud siduriketas/vedrud või käigukasti kehv kinnitus saavad seda põhjustada tavaliselt.

Esisilda oskavad ehk Termaki Autopargi õlised ja rääkivad tunked korda seada (http://volga.ee/modules.php?name=Forums&file=viewtopic&t=327). Olen seal kahel Volgal silda reguleerida/remontida lasknud. Sellised Volga-aegsed mehed töötavad seal veel.

Igatahes edu soovides,
Sm. Zwanes

[/i]
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm. Västrik
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 04, 2004
Teateid: 1130
Asukoht: Tartu

TeadePostitatud: T juuli 11, 2006 11:40 pm    Postita teema: Vasta viitega

Ja ikkagi, tundub, et sm. Tihhonov on tänaseks juba edukalt oma garaazhi aadressi unustama asunud, kuid kutsuksin seltsimeest tagasi Volgaremondi närusesse maailma.

Mis oleks kui teeks niimoodi nagu tänapäevaste autode puhul ikka tehakse (ise plaanin järgmisel korral ka samad etapid läbi teha):
1. Laseks survestada ploki ja plokikaane.
2. Kui need on mõradeta, lihviks tasaseks.
3. Veenduks veepumba toimimises võttes selle lahti ja vaadates labad üle (nagunii kogu kupatus on ju laiali juba).
4. Peseks läbi radiaatori.
5. Veenduks termostaadi toimimises kuumutades seda vees.
6. Ostaks uue plokikaanetihendi või igaks juhuks kaks.
7. Koostaks mootori kasutades korralikke töövahendeid nagu kolvirõngaste paigaldamise tööriista ning väändedünamomeetrilist võtit.
8. Kasutaks spetsiaalset ja väga kallist plokikaanetihendimastiksit.
9. Kasutaks jahutusvedeliku lõdvikute kinnitamiseks vaid uusi klambreid ja vajadusel uusi lõdvikuid ja voolikuid ning teadagi - tavotti, et nad hästi peaks.
10. Valaks mootorisse ja radikasse õige koguse tosooli ja veenduks radiaatorikorgi toimimises.

Täitsa huvitav, kas ta tõesti krt ei allu sellisele täiesti puhtale ja korrektsele lähenemisele?

Erilist usku mul pole, aga tundub, et ka "ühel enda Volgal" tuleb peagi sama jama ette võtta, seega saab ära katsetada, sest ma ei suuda uskuda, et tänapäevaste meetoditega autot remontides osutub Volga jahutussüsteem ületamatuks raskuseks.

Jällenägemiseni!

Sm. Västrik
Fantaseerides korralikust Volgast
_________________
Jõudu annab A-76
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: E juuli 31, 2006 2:51 pm    Postita teema: Vasta viitega

Nädalavahetusel alustasin süttimisohtliku tulede pealüliti vahetusega. Ajasin auto otsustava ilmega garaazist välja ning asusin lammutama. Kerge vaevaga sain kätte vana lüliti ning veendusin, et see on täitsa mustaks põlenud. Tõin kesklaost uue.

Hakkasin juba uut lülitit paigaldama, kui pilk peatus räsitud olemisega armatuurlaual. See sisaldas endas mitut katkist lüliti kinnitust, ise paigaldatud tahhomeetrit ja palju muud häirivat. Samas meenus mulle keskalo riiulil tolmu koguv uus ja korralik armatuurlaud. Lammutasin edasi.

Olles eemaldanud armatuurlaua, tundus äkki ülimalt loogiline otsus olevat ka esiklaasi vahetus. Keskladu kirjutas välja uue esiklaasi ja vana sai eemaldatud.

Nüüd hakkas häirima koltunud ja lõhki rebitud laepolster. Kuna klaasi polnud ees, oli ta eest nii ahvatlevalt lahti. Ajasin küüned taha, eemaldasin uksetihendid, kõik laes olevad sangad ja muud atribuudid ning jõudsin laepolstri eemaldamisega tagaklaasini. Sealt enam edasi ei saanud, kuna polster oli tagaklaasi tihendi all kinni. Õnneks meenus mulle, et tagumisel klaasil osad soojenduse ribid ei töötanud. Kerge südametunnistusega eemaldasin ka tagaklaasi ja kirjutasin kesklaole taotluse uue tagaklaasi välja kirjutamsieks.

Jõin kogu protsessi käigus ära hea koguse õlut ning kogu tegevus tundus loogiline ja põhjendatud. Järgmisel hommikul garaazi minnes tabas mind üsna kole vaatepilt.





Noored, joomine toob ainult probleeme juurde.

Tihhonov
... elutark
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: E juuli 31, 2006 3:12 pm    Postita teema: Vasta viitega

Hommikul asusin tegutsema laepolstriga. Tassisin polstri tuppa ning laotasin parketi peale laiali. Veendusin, et see on liiga räsitud olemisega. Tõin garaazist järgmise polstri, mis oli oluliselt parem, kuid samuti määrdunud. Pesin polstri rõdul seebi ja harjaga puhtaks.


Tehases paigaldusega tekkinud üüratud liimijäljed loomulikult maha ei tulnud. Niisama tagasi ka panna ei tahtnud. Olen eelnevalt mitu korda värvinud musti plastikdetaile tavalise musta mattvärviga ning saanud väga hea tulemuse. Siirdusin poodi ja nõudsin valget mattvärvi. Polnud! Meesmüüja oli ebaviisakas, närviline ja kuidagi kahestunud olemisega. Nagu oleks osa temast poemüüja ja teine osa näiteks kogemata kapsasupi sisse sattunud pelmeen. Vastik.

Sain kaasa purgi poolmatti veljevärvi. Pidi väga hea olema. Pidi olema 10 minutiga kuiv ja igati 5+. Laotasin kenasti kuivanud polstri maha ja värvisin valgeks. Ilus sai.


Andsin polstrile kuivamisaega ning valmistasin ette armatuurlaua.


Idee on järgida esimeste aastate Gaz 2410 salongi stiili ja varustada armatuur läikivate äärtega vent restidega. Midagi niisugust.


Terve pühapeäva tegelesime sm Mirski abiga elektrisüsteemiga. Panime laitmatult tööle KÕIK tehase poolt ette nähtud elektrifuktsioonid - ukselülitid, lombivalguse, kapoti ja pakiruumi tuled, elektriantenni jpm.

Esimese korraliku tagasilöögina avastasin, et polster ei kuiva ära. Isegi pärast ööpäevast kuivamist ei olnud ta isegi tolmukuiv. See on kahtlemata probleem, mis vajab otsustavat lahendamist.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: K aug 02, 2006 11:39 am    Postita teema: Vasta viitega

Auto kokku panemisel võtab pisiasjade kallal nokkimine uskumatult palju aega. Eesmärk oli teha töö maksimaalselt kvaliteetselt ja tehase ettekirjutusi järgides. See tähendab, et kõik kinnitused ja klambrid peavad olema paigaldatud korrektselt, kasutades ka õigeid vedruseibe, lõikeseibe või kummitihendeid täpselt seal, kus tehas ette nägi.

Armatuurlaua täielik paigaldus kuni kõikide fuktsioonide laitmatu toimimiseni võttis aega umbes 10 töötundi. Kesta külge kruvimine käib lihtsalt (8 kruviga), ent kogu atribuutika sisse ära mahutamine ei ole kerge. Elektrijuhtmestik sai kinnitatud õieti, mitte lihtsalt armatuuri kesta sisse "ära topitud". Kaks korda tuli armatuuri kest uuesti maha võtta, et paremini sättida soojenduse trosse, elektrijuhtmestikku või ventilatsioonitorusid. Korduvalt tuli ühendatud trossid või muud detailid jälle lahti võtta, sest elektrijuhtmed jooksid kuidagi valesti või olin asjad kinnitanud vales järjekorras, muutes võimatuks järgmise detaili kinnitustele ligi pääsemise. Kõik silmaga nähtavad kruvipead värvisin üle, et üldmulje parem jääks.

Rahustuseks sm Taskule üks pilt auto olukorrast eile õhtuse seisuga (pärast telefonikõne). Talle meenutas viimati näidatud salongivaade anatoomikumi ning tekitas iiveldust ja rikkus söögiisu.


Elektriskeemilt järge ajades on Volga elektrisüsteemi korrastamine täiesti jõukohane ettevõtmine igale autohuvilisele. Kui on eesmärk elektriseadmete 100% toimimine, siis on targem ikkagi armatuuri kest välja võtta. Nii saab kogu elektri korraga silme ette ja töö on oluliselt lihtsam. Esimese asjana eemaldada kõik ise paigaldatud juhtmed (need on kergesti tuvastatavad - erineva jämedusega, ebakorrektsete ühendustega) ning seejärel hakata elektriskeemi järgi õigeid juhtmeid ükshaaval üle käima. Ainult nii saab tulemus väga hea.

Omamoodi üllatusena tuli Gaz 2410 ukselülitite asetus. Selgus, et laevalgustuse süütamiseks on lülitid ainult kahel uksel - juhiuksel ja parempoolsel tagumisel. Veendusin, et ka Gaz 24-l on samamoodi. Minu autol olid ise veetud lisajuhtmed kõigile ustele, lohakalt risti-rästi üle põhja. Taastasin originaalis ette nähtud olukorra.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: K aug 02, 2006 12:14 pm    Postita teema: Vasta viitega

Lõpuks jõudsin laepolstrini. Mäletatavasti jõudsin nii kaugele, et kasutasin määrdunud ja koltunud laepolstri taastamiseks värvimisvõtet. Kuna tahtsin saada originaali lähedast tulemust, otsisin matti või poolmatti kergelt kreemika tooniga värvi. Kasutasin poes soovitatud poolmatti veljevärvi. Tulemus sai üle ootuste ilus, kuid ainult metalli katmiseks mõeldud värv ei kuivanud ära. Pärast kolme päeva kuivamist naksus ta ikka ebameeldivalt.

Olukord tegi murelikuks. Hakkasin katsetama erinevaid lahendusi. Tõin poest erinevaid valgeid pulverisaatoriga värve ning vedasin garaazi järgmise laepolstri - veidi katkise, katsetusteks. Selgus, et tavalised universaalvärvid (Motip) kuivavad kõige paremini - ca 10 minutiga täiesti kuiv. Kattev kiht on õhuke, jätab kenasti alles polstri originaal stuktuuri ning ei täida ära õhutusauke. Kartus, et läikiv värv jääb lõpptulemusena jube ei pidanud paika. Kuna ka originaalis on polstril teatav läige ning pind on struktuurne, jätab läikiv värv originaalpolstriga samaväärse pinna.

Ainus asi, et universaalvärv katab halvemini ning tuleb valmis olla kaks-kolm korda katmiseks. Värvikulu on päris suur. Kui tahta head tulemust kulub ühe polstri tegemiseks kolm purki värvi.

Veel avastasin seda, et kui katta nimetatud naksuv veljevärv uue kihi universaalvärviga, tõmbub ta hetkega tahkeks ning kuivab kiiresti. Seega värvisin polstri lihtsalt teise kihina universaalvärviga ning poole tunni pärast oli säravvalge polster valmis.


Lae paigaldamisest räägivad vanemad mehed õuduslugusid. Eks ma natuke kartsin ka. Tegelikult ei ole see tehniliselt üldse keeruline, kuid tuleb olla väga täpne. Samuti peab jälgima, et siinide otstes asuvad kummipuksid oleksid kõik terved. Kui puks on katki, jookseb siin liiga sügavale kere sisse ja teda ei saa enam paika keerata. Esimese hooga alustasin eest tahapoole minnes ning riputasin lae üles ca 10 minutiga, kuid seejärel avastasin, et ühelt poolt ulatub polster lahkelt ukseni, teiselt poolt jääb 5 mm puudu. Tuli uuesti ära võtta.

Nihutasin vajalikus suunas, kuid ka seekord ei saanud asi hea. Usteni küll ulatus, kuid laes olevate sangade augud ei sobinud kere küljes olevate kinnitustega. Väga venitada ei saa, kuna polster võib kergelt rebeneda. Nüüd lähenesin teistmoodi. Panin kõige esimesena paika keskmise, laelampi üleval hoidva siini. Sealt oli kõige mugavam sättida polster selliselt paika, et sangade augud mõlemalt poolt sobiksid. Seejärel liikusin tahapoole, sättides taas sangade augud paika. Ja alles kõige viimasena panin esimesed kaks siini. Ees veidi on lihtsam, kuna seal on sang vaid kaassõitja poolel. Tähelepanelikult tuleb jälgigda ainult laepeegli kinnituskohti.

Nüüd ripub ta laes. Järgmisena hakkan teda pingule venitama ja servasid kinni liimima. Üritan päevavalges teha ka mõned lähivõtted värvitud polstri pinnast.



Viimati muudetud Sm.Tihhonov poolt (K aug 02, 2006 10:49 pm), kokku muudetud 1 korda
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm. Zwanes
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Feb 04, 2005
Teateid: 311
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: K aug 02, 2006 2:01 pm    Postita teema: Vasta viitega

Lugeja Arutaguselt on küsimuse saatnud:

Sellest värvimisest. Et kas seda ohtu pole, et värv mingi hetk praguneda otsustab ja pähe ja õlgadele langema hakkab (nn kõõmaefekt)? See on ju sisuliselt kangas, millele värvikiht peale kanti, värv ei imendu ju sinna sisse? Või imendub? Mitte ei saa enam aru...

Eduard Mätas
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: K aug 02, 2006 2:28 pm    Postita teema: Vasta viitega

Lp. lugeja Mätas

Vaadake ega ma ka täpselt ei tia seda kõõmavärki. Olen keemiakauplustes müüdavate pulverisaatoriga nitrovärvidega katnud erinevaid pindu. Näiteks plastmassidele jäävad nad väga igaveseks külge. Samuti jääb ta igaveseks külge naturaalnahale, kui nahka ei pea pidevalt väntsutama (ses mõttes, et istmeid ei saa värvida, kuid armatuuri või mingeid piilarite katteid saab küll). Samas vakstu taolise materjaliga (uksepolstrid) ta hästi ei nakku ja kipub maha tulema. Ise ta maha ei kuku, kuid kardab just nühkimist.

Laepolster on sisuliselt kangas, mis on pealt kaetud mingi libeda plastiku taolise materjaliga. Nagu kunstnahk umbes. Usun, et nühkimist ja mehaanilist töötlemist ta eriti ei kannata, kuid ise ka maha ei kuku (kuna pind on üsna struktuurne, kuhu peaks värv hästi kinni jääma). Lage õnneks keegi ei näpi, nii et loodan kestvat tulemust.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: K aug 09, 2006 5:14 pm    Postita teema: Vasta viitega

Pärast lae üles riputamist sain ma selle veel korra alla võtta. Soovitus teistele - kui lage üles panete, siis on oluline mitte ainult jälgida laesangade kinnitusauke, vaid need sangad ka reaalselt kohe ära kinnitada. Muidu pärast nad ikkagi ei sobi. Lisaks sellele on omaette tsirkus laepolstri servadest kinnitamine.

Polstri servadest liimimisega alustasin tagaklaasi juurest. Venitasin vanade jälgede järgi paika C-piilaride osa ja liimisin kinni. Hakanud sealt edasi ülespoole minema selgus, et lage on "liiga palju". Keskele tekkis volt. Kiskusin uuesti kõik lahti ja hakkasin kleebetama keskelt allapoole. Üldiselt on see ikka tõeline tööinimest nöökiv ja arusaamatu töö kinnitada lagi nii, et kuskilt ei kisuks ning igalt poolt servadeni ulatuks. Mul jäi nii eest kui tagant polstrit justkui puudu.

Hakanud paigaldama päiksesirme, ehmatasin päris ära - lagi oli valge, sirmid kollakas-hallid. Ikka ilged kohe. Ei jäänudki muud üle, kui värvisin need ka ära. Eks näeb, mis sellest pikas perspektiivis kokku tuleb.

Tulemus jäi niisugune:



Lagi paigas, alustasime klaaside paigaldusega. Sm Metalliotsija abiga paigaldasime tagumise klaasi. Sisuliselt tihendi puhastamise ja külge lükkamise vaev. Saatnud sm Metalliotsija koduteele, lutsutasin külakostiks toodud hapukurke ning hakkasin puhastama esiklaasitihendit. Pärast tunniajalist puhastamsit märkasin, et puhastan valet tihendit ... tra rrrsk. Miks ma seda katkist tihendit kohe ära ei visanud??? Hermeetiku maha nühkimine on lihtsalt jälk tegevust.

Peaaegu südaööl tuli kohale purjus klaasiabi brigaad ning hakkasime paigaldama esiklaasi. Tavotiga - nii pidi lihtsam olema. Pärast tunniajalist nikerdamist olime ise üleni tavotised, auto lagi, armatuur ja katus üleni tavotine, salong täis tavotist nööri ning tavotiseid tööriistu ning kõige lõpuks oli ees üleni tavotine ning kenasti prao sisse tõmmanud klaas. Lahkusin pimedusse ....

Nüüd jäid pisitööd, pesud ja puuduolevad detailid. Läksin garaazi, käivitasin masina ning ... auto mootor vedas hetkega pöörded põhja ning läks sõna otseses mõttes lõhkuma. Keerasin ärevalt süüte välja ning hakkasin viga otsima. Selgus, et gaasitross oli lõtvunud ning karburaatori küljes olev gaasihoob üle piiraja läinud ja seejärel viimase taha kinni jäänud .. tra. Lammutasin ja ratsionaliseerisin ning sain korda.

Paigaldasin uue käigukangi kummi ka. Hetkel salong lõpptulemus niisugune:



Võrreldes sellega, mis see auto oli ostes, on pilt muutunud:


Ise olen rahul mõningate täiuslikkust või isegi eksklusiivsust lisavate detailide üle. Näiteks kroomservadega ventilatsioonirestid ning haruldaseks muutunud Gaz 2410 originaalraadio


Edevuse pärast paigaldasin ka Gaz 3102 kasutusel olnud kroomitud lülitide võrud. Tavamudelil on nad mustad.


Tänaseks jäi sillastend ning ülevaatus. Sillastendi mehed said veel 1,5 tundi tööd teha, enne kui silla paika keerasid. Uhiuuel sillal olid mõned poldid pooleks, osadel keermed maas, jne. Aga mehed olid tasemel ning nüüd istub auto ilusti ratastel ja jookseb otse.


Ülevaatuse ukse taga istus sm Tasku rooli, keeras võtit ning taas lajatas Volga pöörded põhja. Endine ALMAVÜ kursant reageeris koheselt, hüpates peadpidi põrandale ja hakates gaasipedaali käsitis üles tõmbama. Mina teadsin, et sellest pole kasu, upitasin aknast süüteluku kallale ja keerasin voolu välja. Ülevaatuse meeste kahtlustavate pilkude all eemaldasin karburaatori...

Nüüd jääb veel ainult teha piduritrumlite vahetus, siduriketta, korvi ja survelaagri vahetus, käigukasti remont/vahetus, karburaatori remont/vahetus, küünalde, jagaja, küünlajuhtmete vahetus, esitulede vahetus, tagavedrude vahetus, kardaani vahetus, summuti vahetus, ja mõned pisiasjad, nagu raadio ühendamine, elektrianntenni paigaldus ja korra veel üle värvimine.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Raivo
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jan 27, 2005
Teateid: 12
Asukoht: Tabasalu rajoon

TeadePostitatud: N aug 10, 2006 8:48 am    Postita teema: Vasta viitega

Pilt on tõesti "pisut" muutunud... Cool
Väga kena ja meenutab juba aega, kui nood tehasest välja veeresid. Aga kahtlane, kas neid siis nii hoolega ikka konstrueeriti?!

Igajuhul tervitused tegusatele seltsimeestele, keda pole ammu kohanud!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: E sep 11, 2006 11:21 pm    Postita teema: Vasta viitega

See suvi ei ole olnud kerge. Volga sõitma õpetamine on käinud nii valuliselt, et mitu korda on tuju ära läinud. Olgugi, et Volgaga on õnnestunud Soomes ära käia, ei rahuldanud tema sõiduomadused mitte kedagi. Peamisteks probleemideks olid väga ebaühtlane mootori töö, mootori tugev vibratsioon igasugustel pööretel, ootamatult põhja kinni jääv gaas, ragisev käigukast, raputav sidur, raputavad pidurid ja palju pisivigu.

Minul jooksis konkreetselt kett maha ning auto jäi määramatult seisma. Ta sõitis lihtsalt nii halvasti, et mina temaga enam sõita ei tahtnud. Vahepeal sai ta viidud ka remondimehe juurde, kuid see ei viitsinud asjasse eriti süveneda ning Volga sõiduomadused ei paranenud... Ja nii ta seisis.

Aga siis tuli mängu muljetavaldava kogemustepagasiga sm.Vilu, kes tegi Volga remondi jutu tasandil nii lihtsaks, et tõesõna - tee või hommikusöögi kõrvalt Volga korda. Mina endas tahtejõudu ei leidnud, kuid sm.Mirski haaras ideest kinni. Sündis utoopiline idee - likvideerida kõik mainitud puudused ja teha Volga viimaks nii korda, et enam milelgi üle viriseda ei oskaks. Mulle tegi see jutt tegelikult veidi nalja. Ma pole sellist Volgat veel näinud.

Sm.Vilu ei olnud pelgalt jutumees. Järgmisel päeval olid mehel tööriided kaasas ning koos sm.Mirskiga sulgesid nad end garaazi. Mina käisin ka aeg ajalt vaatamas ja katsumas, kuid suuremast tööst hoidsin end kõrvale - nagunii midagi teha ei oska. Vilu ja Mirski veetsid ühtekokku garaazis neli pikka tööpäeva.

Mootori vibratsiooni peamisteks tekitajateks oli kõver hooratas ning valesti reguleeritud sidurikorv. Uus hooratas ja uus korv tegid asja paremaks. Mootori käik ühtlustus. Siduri vahetuse käigus taastasid mehed siduri peasilindri ja töösilindri. Loomulikult ei jäänud esimesed mansetid pidama ega ka teised. Üks komplekt kestis koguni 3 km sõitu. Kui viimaks süsteem pidas, ei saanud rahul olla siduri lahutamisega. Sm.Vilu reguleeris korvi üle, ning sidur hakkas tööle täiesti laitmatult. Pedaal on kerge, siduri käik täpselt õige, lahutab ühtlaselt ning mitte mingit raputamist. Nagu parematel välismaa autodel. Mina olin hämmingus.

Siis võtsid mehed ette karburaatori. Selgus, et see oli paarist kolmest kohast täiesti vigane ning ei saanudki töötada. Mootori pöörded olid pidevalt liiga kõrged, auto käivitus ainult pika käiamise peale, vahepeal kadusid jällegi pöörded ära, kiirendusel olid tugevad "augud" jne. Karpa remondist ja seadistusest peaks täpsemalt kirjutama Mirski või Vilu ise. Tulemus on taas muljetavaldav. Volga käib nii vaikselt, et väljast peaaegu ei kuulegi. Kiirendused on ühtlased, jõudu on palju ... igati ideaalne.

Kuna meeste töömaneer on kõrgetasemeline, puhastati töö käigus kõik asjasse puutuvad detailid, krunditi ja värviti, või poleeriti. Uue ilme said klapikambri kaas, õhufiltri korpus, ventilaatorikoda, aku alus jne. Kõik vaakumvoolikud on uued, samuti massijuhtmed ja muud vähemtähtsad detailid. Nii et kapoti alune pole nüüd mitte ainult laitmatult toimiv, vaid ka esteetiliselt ilus.

Nii hästi pole see auto minu käes kunagi sõitnud ning nii lähedal täiusele ka kunagi olnud. Teen ettepaneku nimetada sm.Vilu ümber doktor Viluks.

Nüüd tuleb ühe hooga lõpuni minna ja likvideerida viimased vead - paigaldada elektriantenn ja tagumised porilapakad, seadistada originaalraadio FM-ile ümber, uuendada (või vahetada) salongi radiaator, teha mõned keevitused. Kuna plaan on vajadusel see auto ka talvel välja ajada, siis vähemalt talveks tuleb paigaldada esimesed logarid.

Eks juttu tuleb veel. Võib olla mõni pilt ka.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm Mirski
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 06, 2004
Teateid: 1203
Asukoht: Tallinn, Nõmme

TeadePostitatud: T sep 12, 2006 3:47 pm    Postita teema: Vasta viitega

Pildimaterjaliga viimastest töödest on halvasti, nimelt suutsin mina oma digitaalfotoaparaadi ära kaotada, ja sugugi mitte ei võtnud seda mult ära jõuline Gennaadi.
Tehtud töödest veel niipaju, et kõigepealt sai maadeldud raputava siduriga, mis tulenes siis loppis hoorattast. Tänu sellele oli kannatada saanud ka uus siduriketas. Lisaks täheldas tööbrigaad, et sidurikorvi käpad ei ole ühtlaselt reguleeritud.
Asendasime hooratta, ja paigaldasime uue siduriketta ja korvi, loomulikult ei reguleerinud me uut korvi käppadest ja saime kohe koolipoisilikult nahutada, juhtub. Reguleerimine iseenesest pole raske töö sm. Vilu teab täpsemalt seda kirjeldada, aega läks tal sellega nii kaua kui mina jõudsin karburaatori maha keeramiseks kulutada.
Karburaatur on üks tore asi. Hea oleks kui ta korras on. sm. Tihhonovi auto karburaator eriti korras ei olnud.
Kõik membraanid olid katki või sinna poole teel ja karburaatori tald oli kõver kui banaan.
Lisaks nöökis meid selline sümptom, et gaasipedaali põhja vajutamisel viskas teise kambri siibri lahti ja jättiski lahti. Tulemuseks oli muljetavaldav kuid kontrollimatu kiirendus.
Kõik need vead sai ajapikku kõrvaldatud ja esimest korda sain mina kuulata selle auto korrektset tühikäiku. Lisaks on hõlbustunud auto käivitamine.
Samas sai tõdetud, et sellel autol on tõsiselt kõrini aastatepikkusest puudulikust hooldamisest, nii kui me saame ühe kotermanniga ühele poole tuleb kohe uus nähvakas.... laksti.
Siiski tuleb vaadata asja optimistlikult ja kõik mis on üle käidud ka toimib ja mis on katki länud pidigi minema, ning hea, et see läheb nüüd aga mitte kuskil ringreisil.
Jah ma räägin juba sm. Tihhonovi poolt mainitud salongiradikast, ai saab mõnus töö olema. Talv on tulekul.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge MSN Messenger
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: R sep 22, 2006 4:58 pm    Postita teema: Vasta viitega

Palju on arutletud probleemi "logarid" üle. Mina olen põhimõtteline logarite vastane ja seda mitmel põhjusel. Esiteks on nad auto küljes inetud, teiseks suudavad nad tekitada loodetud kasu asemel hoopis palju kahju.

Minu autol oli tagumistes rattakoobastes kasutatud klaasplastist logareid, mis olid omal ajal väga populaarsed. Logarid olid paigaldatud korrektselt ja nõuetekohaselt. Värvitööde hakul logareid eemaldades kukkus mõlemast rattakoopast välja umbes ämbritäis mulda, mis oli kogunenud kere ja logarite vahele. Õudne. Tagatipuks tuli kivinenud mullakihi alt välja, et karpide tagumised otsaplekid olid läbi roostetanud.

Et siis selline pilt vasakult pool:


Ning selline paremal pool:


Nüüd sai ette võetud tagumiste porilapakate paigaldus. Selgus, et ega neid eriti polegi kuhugi kinnitada. Puha pude. Uurimistööde käigus eemaldasime pakiruumi põrandamati ja kahtlastes kohtades sai veidi tümitatud. Selgus, et kogu see rattakoobaste plekk, mis oli kunagi kokkupuutes logaritega, oli täiesti mäda.

Illustreeriv materjal paremalt poolt:



Pärast lahti lõhkumist tuli veel igalt poolt vahelt kivinenud pori välja. Siin on juba alustatud parandustöödega:


Ilukeevitajal tuleb nüüd omajagu vaeva näha, et uus nurk ehitada.

Minu väide on ikkagi see, et kuigi logarite puudumine laseb kividel vastu plekki kolistada, tagudes niiviisi maha värvi ja korrosioonikaitse, on logaritest pigem kahju kui kasu. Vähemalt tagaratastel, kus ei ole vaja kaitsta elektriseadmeid (nagu esituled). Logar püüab küll takistada mustuse kogunemist rattakoopase, kuid ta ei saa sellega kuigi hästi hakkama. Midagi satub ikka logari ja koopa vahele. Küll aga hoolitseb logar selle eest, et sinna kogunenud saast sealt enam eales välja ei saaks. Efekt on sama nagu omal ajal püüti puumaju säästa neid tõrvapapiga üle lüües.

Logaritest oleks minu hinnangul kasu ainult sellisel autol, mida kasutatakse igapäevaselt ning mida ei viitsita kuigi korrapäraselt ja põhjalikult pesta. Aga isegi sel juhul tuleb vähemalt kaks korda aastas logar maha võtta ning kogu sisse kogunenud saast maha pesta.

Hobisõidukil (mida kasutatakse peamiselt suvel) pole logarist kasu. Isegi kui rattakoopase koguneb mustust, kuivab see ilma logarita kiiresti ära ning ei teki pikaajalist haudumist. Kui harva sõita, ei suuda ratastelt üles lenduvad kivikesed ka korrosioonitõrjele midagi hullu teha. Rattakoopad on alati puhtad ja vabale õhule avatuna ka kuivad. Logar vastupidi hoiaks niiskuse pikemalt rattakoopas kinni. Pealegi pestakse hobiautosid korralikumalt ning aeg ajalt lastakse voolikuga ka rattakoopad puhtaks (rangelt soovituslik ju).

Minu autol on muidugi probleemiks ka see, et pakiruumi tihend pole olnud oma ülesannete kõrgusel ning aegade jooksul on sinna pääsenud vesi. See muidugi voolab kenasti kummist põrandamati alla. Pikapeale on sealgi tekkinud kena "logariefekt" ning pleki ja kummimati vahel hauduv niiskus on teinud kurja pakiruumi põrandaplekile.

"õppida, õppida õppida !" ütles Lenin ja suri ära.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Reasta teated eelmise järgi:   
Uus teema   See teema on suletud ja sa ei saa postitada ega muuta oma teateid.    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod Ajatsoon on EET Eesti talveaeg
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6  Järgmine
Lehekülg 3, kokku lehekülgi 6

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis
Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis
Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis
Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis
Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis

volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.


Forums ©
Copyright © by Volgaklubi koduleht 2004
Kõik õigused reserveeritud