Volgaklubi kodu
Kodu
Foorum
Galerii
Kontakt
Kuuluta
  


· Avalehele
· Klubi tutvustus
· Liikmete nimekiri
· Ürituste kalender
· GAZ Ajalugu
· GAZ Mudelid
· Volgad meedias
· Maailm ja mõnda
· Ümberehitused
· Tehnoabi
· Uudiste arhiiv
· Lingid
· Kasutajate nimekiri
· Foorum



Praegu on, 380 külastaja(d) ja 0 kasutaja(d) kes on praegu portaalis.

Sa oled Anonüümne kasutaja. Sa saad registreerida vabalt vajutades SIIA


Volgaklubi foorum :: Vaata teemat - GAZ-21B
Galerii  Laadi pilte serverisseLaadi pilte  OtsiOtsi   ProfiilProfiil   Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeidLogi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid   Logi sisseLogi sisse 

GAZ-21B
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4  Järgmine
 
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Sõnum
Zaparov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jun 27, 2005
Teateid: 881
Asukoht: Nõo sohvoos 4 jaoskond!

TeadePostitatud: N mär 10, 2011 1:48 pm    Postita teema: Vasta viitega

Aja jooksul on enda käest ka igasugu tehnikat läbi käinud aga tihti ongi suurem küsimus,see olnud,et ei teagi,kus või,kes oli see algne peremees??
Üks asi on muidugi müügi meeste ja spekulantide käest ostetud asi(tehnika),millele räägitakse hea jutt juurde aga seda kontrollides selguvad risti vastupidised asjad. Teine asi on see,et varasemal ajal ei peetud seda omanike järjepidevust tähtsaks ja kuna tegu oli (võib olla mõne jaoks siiani) tarbe esemega siis milleks pead vaevata,peamine,et sõidaks.
Nüüd siis aga vist on jõudnud ajajärk nii kaugele,et dokumenteeritud ajalooga masina puhul saame rääkida juba suurest lisaväärtusest,mida ehk rahasse arvutada poleks õige aga see on juba teatud pluss nii mitmeski mõttes.

MTJ juhataja algatus panna endast pilt,on tervitatav, mõnikord on anonüümsus hea asi aga, kui sa lähed kokkutulekule ja nime ja nägu kokkuviia ei suuda siis on jama kui palju(omad kogemused).
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
MTJ juhataja
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Aug 07, 2007
Teateid: 490
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: T nov 27, 2012 6:18 pm    Postita teema: Vasta viitega

Taastamise metodoloogia
Paljud on pikkade sügisõhtute sisustamiseks oma vanad projektid välja otsinud. Mul ka õnnestus leida siit üks enda vana teema. Mina alles võtan koolipingis hoogu ja loen, kuidas peaks järgmist vanasõidukit hakkama taastama.
Praegu on käsil Barbara Appelbaumi metodoloogia tudeerimine.
Barbara Appelbaum: KONSERVEEIMISE METODOLOOGIA
Esimene küsimus tellijale - mis on konkreetse eseme taastamise/parandamise eesmärk?
Konkreetset eset saab/peab taastama erinevalt, olenevalt ülesande püstitusest (tellija soovist). Selline on konservaatori eetikakoodeks, mis seab valikutele ette oma piirid, raamid.
Metodoloogia koosneb 8 sammust:
1.Objekti (eseme) kirjeldus ja ülevaatus;
2. Eseme ajaloo rekonstrueerimine;
3. Eseme ideaalse seisukorra määratlemine;
4. Realistliku taastamistaseme määratlemine – otsustamine
5. Taastamismeetodite ja materjalide valik
6. Taastamiseelse dokumentatsiooni vormistamine
7. Eseme taastamine
8. Lõppdokumentatsiooni (raporti) kooostamine – vormistamine

Objekti kirjeldus sisaldab endas ka päringuid eseme tähenduse (väärtuse?) kohta omanikule. Eseme eeldatava ideaalse tulemuse peab määrama omanik, mis juhib meid realistliku taastamisülesandeni.
See taastamismetodoloogia sõnastab kaks peamist eesmärki: säilitamine/kaitse ja interpreteerimine (taaskasutus, tõlgendus?) Säilitamine/kaitse on sageli sõnastatud „esmase“ konserveerimis eesmärgina ja sellele pühendatakse rohkem tähelepanu kui kasutusele. Neid ei tohi eraldada teineteisest. Parandustööd, mis suurendavad eseme esteetilist ja kasutusväärtust ning pikendavad eluiga, suurendavad ka tema väärtust (hinda?). Konserveerimise üldine eesmärk on maksimeerida eseme kasutust ja eluiga. Kasutamine ja kaitse ei ole antagonistlikud. Kasutuskõlbmatud esemed ei anna meile kasumit (uurimiseks, eksponeerimiseks jm intellektuaalseks otstarbeks). Kogu kultuuripärandit ei saa panna kliimaseadmetega kambrisse.

Objekti kirjeldus
Objekti kirjeldus peab hõlmama nii füüsilise eseme kirjeldust kui ka informatsiooni eseme „virtuaalsest“ päritolust. Materjali kirjeldus hõlmab komponentide materjali, konstruktsiooni, pinnakatet. Selle info saame otse esme ülevaatuse käigus.
Mittematerjaalne osa hõlmab eseme kasutusotstarvet, tähendust, eseme tähtsust omanikele, ühiskonna poolt aksepteeritud väärtust ja erinevaid kultuuriväärtusi, mida pole eseme vaatluse kaudu hankida. Nagu ka esteetilist või turuväärtust ja paljusi teisi esemega seotud aspekte peame hankima inimeste kaudu. Taastamisülesande sõnastamisel vajame me kogu seda informatsiooni.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
MTJ juhataja
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Aug 07, 2007
Teateid: 490
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: L dets 08, 2012 3:21 am    Postita teema: Vasta viitega

Mittematerjaalsed (esemevälised tegurid) aspektid

Selles etapis uuritakse konkreetse eseme tausta, ajalugu. Seda informatsiooni ei saa hankida objekti enese uurimisega , seega hõlmab see esme ajalugu ja kultuuriväärtust. Seda aspekti kirjeldavad epiteedid nagu suurepärane, tähtis, harukordne, märkimisväärne ja ka väärtuslik
Eseme väärtuse määramine on kesksel kohal ka restaureerimise metoodikas. Tegelikult puuduvad esemetel endil väärtused, vaid inimesed omistavad need nendele. Restaureerimisel eristatakse erinevaid väärtusi, nagu
• kunstiväärtus
• ajalooline väärtus
• kasutusväärtus
• uurimisalune väärtus
• hariduslik väärtus
• vanuse väärtus
• uudsuse väärtus
• sentimentaalne väärtus
• rahaline väärtus
• seostatavad (assotsiatsiatiivsed) väärtused
• kollektiivse mälu väätus
• rariteetsus väärtus
Restauraatori ülesandeks on määrata kindlaks kuidas omanik, sidusgrupp ja ka meie ise (nii indiviidide kui professionaalidena) väärtustame seda eset..
Mittematerjaalse kogutava informatsiooni võib jagada kolme rühma:
• eseme ajalugu (elulugu võiks sisaldada varasemat füüsilist asukohta ja säilitustingimusi, omandisuhteid, kasutust, vaatamistingimusi)
• esme olemasolevad väärtused
• eseme oodatav tulevik
Eseme tüpoloogia, päritolu, loomisaeg, olemasolev dokumentatsioon, rahaline väärtus ja restaureerimisteave aitavad luua eseme ajalugu. Mõnel omanikul leidub kirjalikku materjali esemest avaldatud ajaleheartiklite näol või lausa näituste katalooge.
Eseme ajalugu
Omanikult eseme ajaloo uurimiseks on rida tüüpküsimusi, millele restauraator otsib vastuseid:
• millistel asjaoludel, ajenditel konkreetne ese valmistati, loodi?
• Kuidas tekkis eseme omandisuhe (mis asjaoludel see ese hangiti)?
• Millised olid praeguse omaniku jaoks need soetamiseelsed väärtused, mis viisid omandisuhte tekkimiseni?
• Milliste ajalooliste sündmustega ese on seotud?
• Dekoratiivsete ja kunstiesemete puhul uuritakse, millise rakursi alt ja millises valguses eset eksponeeritakse?
• Kuidas eset on kasutatud ja millistes tingimustes eset on säilitatud?
• Milllisesd teised esemed kuuluvad selle esemega ühte komplekti või ka kollektsiooni?

Eseme väärtused
Teise kategooria eseme kohta kogutavast informatsioonist moodustavad väärtused, mida ese omab omaniku ja kogukonna jaoks. Näiteks, pronksi paatinal on esteetiline väärtus, dinosauruse skeletil on teaduslik väärtus, G. Washingtoni puuhammastel on ajalooline väärtus ja vanatädi lihavaagnal sentimentaalne väärtus. Reeglina on esemetel mitmeid väärtusi.
Väärtuste kindlaksmääramisel on suur tähtsus, kuna just nende läbi langetatakse restaureerimismeetodi valiku otsuseid. Restaureeritud ese peab ka tulevikus edasi kandma neid väärtusi, mis omanikul olid enne taastamist.
Kas omanik tahaks, et ese näeks edaspidi välja vanana või uuena? Mis omanikku kõige rohkem häirib eseme väljanägemise juures? Kas omanikku häirivad kasutamisest tekkinud kriimud ja muud pisidefektid?
Kui muuseumides ja fondides säilitatavad esemed ei vaheta omanikke kuigi sageli, xiix eraomanduses olevate esemetega võib seda juhtuda küllalt tihti. Seega peab taastamisel arvestama ka võimaliku tulevikuväärtusega. Restauraator loetleb tavaliselt väärtusi, mida tulevased omanikud ja kogukond võiksid sellele esemele omistada.
Mõnikord võib kohata ka ekstsentrilisi omanikke, kes tahaksid esemeid muuta eriskummalisteks või lausa lõhkuda, päästes hävimatud kohad ja visates ära ülejäänu. Loomulikult peab restauraator andma endale aru oma teo tagajärgedest ja oma missioonist taastada kultuuripärandit.
Paljude esemete puhul oskaks restauraator ka ise kokku panna väärtuste loetelu, ilma omanikuga arutamata, kuid väärtuste analüüs kindlustab selle, et kõik teod ja vaatenurgad on suunatud tellijale. Väärtuste loetelu kaudu saab omanikule tõestada eseme juures toimunud üllatuslikke arenguid (muutumisi).
Tellija boonuseks on see, kui restauraator austab neid tundeid, mis omanikul on eseme vastu.
Tüüpküsimused eseme väärtuste kindlakstegemiseks oleksid:
• Miks klient oma seda eset?
• Kuidas, millal, kus, millistel asjaoludel antud ese soetati?
• Kas eseme peamine väärtus omaniku jaoks on esteetiline, ajalooline, teaduslik, sentimentaalne või utilitaarne?
• Kas ese on mingi osa süstemaatilisest kollektsioonist?
• Kas esemel on õppeotstarbeline (uurimuslik) tähtsus?
• Kas ese on tähtis ainult tellijale, kogu perekonnale, mingile koolkonnale (kultuuriperioodile) või kogu maailmale?
• Kas esemel oli või on religioosne, patriootiline, või mõni muu rituaalne tähendus mingile grupile?
• Milline suhe on esemel teiste samasse gruppi kuuluvate esemetega? Kas on tegemist tüüpilise eksemplariga või ebahariliku eksemplariga? Kas on tegemist rariteediga?
• Kui palju on eseme valiums muutunud tema loomisest alates ja kas neid muutuseid peetakse soovitavateks?
• Kas eseme dublikaate esineb samas kollektsioonis või kuskil mujal?

Eseme oletatav tulevik
Erinevad kasutusotstarbed nõuavad ka erinevat laadi taastamist ja oskusteavet ja see peab olema enne tööde teostamist kindlaks määratud. Kasutusotstarbel on otsene seos taastamisotsustega.
Eseme tulevikku iseloomustavad küsimused:
• Kas ese on mõeldud kasutamiseks või eksponeerimiseks?
• Kui see ese on määratud muuseumi ekspositsiooni, siis millisel eesmärgil ese valiti?
• Kas on põhjust oletada, et seda eset väärtustatakse tulevikus kuidagi teisiti, juhul kui omandisuhted muutuvad soovimatus suunas? Kas restaureerimise eesmärgiks võiks olla müügisoov (äri)? Kas võib oletada, et ese jääb samasse perekonda?
• Kas ese hakkab kuuluma mingi rändnäituse koosseisu?
• Millist hooldust või remonti (kasutusel olev) ese võiks vajada ja kes oleks suuteline sellega tegelema?
• Millist säilituskeskkonda ese vajaks?
• Kuidas ja kuhu ese paigutatakse või riputatakse?
• Kellel saab olema juurdepääs esemele? Kas eset puudutatakse ja liigutatakse sageli?
• Kui tähtis oleks ese eraldada keskkonna kahjulike mõjude eest?

Mittematerjaalse informatsiooni allikad
- Vestlus tellijaga
- Kolmanda sektori sidusrühm (see puudutab USA autoreid ja põlisrahvaste hauamonumente ainult)

Intervjuu tellijaga on tähtis
Just telllija on see, kelle initsiatiivil eseme taastamist alustatakse.Telefonivestlus on parem kui mittemidagi, aga vaja oleks ikka näost-näkku kohtumist tellijaga ja koos ennistatava esemega. Seega intervjuu jaoks on parim, kui korraga on kohal kolm osapoolt: tellija restauraator ja ese.
1. Esmaseks ülesandeks on saada tellijalt faktilist teavet eseme kohta.
2. Teiseks ülesandeks on saada teada, millised on tellija vajadused, ootused ja ressursid.
3. Tellija tunded eseme vastu ja kavatsused kasutada eset on kriitilise tähtsusega taastamisülesande püstitamisel.
Tellija võib olla ainuke pädev informatsiooni allikas ja seda vestlust ei tohi pidada lihtsaks tutvumiseks. Samas ei tohi vestlus minna ülekuulamiseks.

Väärtuste mõju taastamisele
Taastamise eesmärkide püstitamisel tuleb arvestada järgmiste väärtustega:
Kunstiväärtus
Kunstiväärtus on kultuuriline väärtus, mida üldislet mõistetakse üheselt. Seega ga ese, mida mõistetakse kunstiesemena omab kunstiväärtust. Kunsti restaureerivad kunstirestauraatorid. Paljud seemed, mida me tänapäeval tõlgendame kunstiks ei olnud seda nende loomise hetkel, sest neid ei loodud eksponeerimiseks vaid kasutamiseks, religioossetel eesmärkidel, poliitika jaoks, muusika jaoks, staatuse sümboliteks, propaganda, informatsiooni edastamise jaoks, dekoratsioonideks, relvadeks, toidunõudeks jne. Kunstiesemete juures hindavad inimesed veel ka nende ajaloolist tausta, valmistamiseks kasutatud materjale ja konstruktsiooni ning ajastu kunstivoolu. Kunstiesemete taastamisel ei kujuta ükski restauraator ette, et eset tuleks taastada “nagu uus”.
Esteetiline väärtus
Kõik kunstiesemed ei oma esteetilist väärtust ja kõigil esteetilise väärtusega esemetel pole kunstiväärtust. Inimestele meeldivad tihti asjad, mis pole kunst – merekarbid, tormi poolt murtud puutüved, dekoratiivsed kivid jne. Seega esteetiline väärtus on rangelt personaalne väärtus. Esteetiline väärtus võib kasvada välja meisterllikust käsitööoskusest, oskusllikust materjalide kasutamisest, värvide ja kujunduse kombimatsioonist ja isegi vanusega tekkinud jälgedest. Enamik esteetilist väärtust omavatest esemetest omavad ka laiemat kultuuriväärtust. Samas omavad mõned seemed ainult esteetilist väärtust, näiteks kunstivõltsingud ja üldse dekoratiivesemed. Need mõjuvad sobivas keskonnas meeldivatena. Esemete esteetiline väärtus tekib tihti nende vanuseväärtusega seoses (vanade asjade nostalgia?) Reeglina kaaluvad eseme teised väärtuse, nagu vanus, uudsus, ajaloolisus, kasutus, hariduslik, või ka ühismäluline üles eseme esteetilise väärtuse. Restauratori töö eesmärgiks ei saa olla esteetilisuse taastamine, vaid ikka korrektsus ja täpsus, mis tagavad eseme esteetilise väljanägemise.
Ajalooline väärtus
Ajaloolline väärtus tekib esemetele märkimisväärsete ajalooliste sündmuste juuresoleku tõttu, mis peab olema usaldusväärselt dokumenteeritud. See informatsioon eksisteerib väljaspool seda eset. Oma olemuselt on tegemist kultuuriväärtusega, kuna on seotud avaliku ajalootunnetusega. Ajaloolistest esemetest koopiate tegemist peetakse õigustatuks, sest tegemist on teatud ühismälu esemetega. Siin kerkib muidugi teatud autentsuse küsimus .Reatauraatorite jaoks on autentne eseme originalmaterjal, kuid paljude vaatlejate jaoks piisab, kui tegemist on eseme välimusega ajaloolisel hetkel.
Kasutusväärtus (tarbeväärtus)
Kasutusväärtus on esemetel, mida saab kasutada, nendel on oma funktsioon ja nad suudavad toimida. Kasutusväärtust peetakse kõrvaliseks, kuna enamik vanu esemeid kollektsioonides ja muuseumides ei ole töökorras ja ei pea funktsioneerima. Kasutusväärtus on sageli seotud selle omaniku elueaga või perekonnaga ja peamiselt on tegu sentimentaalse väärtusega. Kasutatavate esemete taastamine on seotud probleemidega ,mida teistel esemetel ei ole – mehhaaniline kulumine, tehnilised rikked, mis võivad kahustada kogu eset, taastatud vaasi liim peab pidama vett ja taluma koormust jne.
Osa kasutatavaid esemeid on nn. Tseremoniaalsed (patriootilised seemed, religioossed kirikuvarad jt), mida kasutatakse ainult episoodiliselt. Paljude restauraatorite jaoks on esemete kasutamises vastuolu nende restaureerimisega, kuna see paratamatult kahjustab nende seisundit. Samas ei ole restauraatoril õigust takistada eseme kasutamist – omaniku vabadus! Konserveeritud funktsionaalsete esemete kasutuselevõtuga hariduslikel või uurimiseesmarkidel kaasneb rida ennistustöid (esemed võivad olla jõudnud väsimuspiirini ja sellega võivad kaasneda katastroofilised tagajärjed)
Uurimisväärtus (teaduslik väärtus)
Klassikalised uurimisvaldkonnad on bioloogia ja geoloogia. See on seotud mitte nende esemete endiga vaid nendes leiduva informatsiooniga evolutsioonist, biokeemiast, geneetikast ja astronoomiast.Uurimisainet pakuvad ka funktsionaalsed seemed ja kunstiteosed. Seejuures iga ese kannab endas informatsiooni oma ajaloo ja valmistamise tehnoloogia kohta.
Hariduslik väärtus
Kui ajaloolisi esemeid kasutatakse hariduslikel eesmärkidel demonstratsiooniks muuseumides, siis need kasutatavad esemed tavaliselt on masstoodang ja on kergesti asendatavad. Nende esemete hariduslik väärtus kaalub üles ajaloolise väärtuse.
Vanuse väärtus
Esemetel on vanuse väärtus, kui ta on vana, näeb välja vana ja me väärtustame teda vanana. Enamik inimesi arvab, et vanad asjad peavad vanad välja nägema. Alois Riegl on öelnud, et vanana väljanägemine seisneb ebatäiuslikkuses (defektsuses), komplektsuse puudumises, kuju ja värvi kulumises, mis on täielikus vastuolus uute esemete ja töödega. NB! Restaureerimisülesande püstitamisel tuleb kindlasti määratleda, kas vanadusmärgid on soovitavad või tuleb need kaotada. Vanadusvärtuse säilitamisega võib tekkida konflikt eseme taastamisel, kuna enamasti on restaureerimise eesmärgiks hävingumärkide kaotamine. Sellised asjad tuleb tellijaga enne kokku leppida. Räpasus ja mustus võivad olla küll vanuse märgid, kuid pigem jätavad nad meile hooletusse jäetud eseme mulje. Vanuse väärtus ei ole iseenesest kultuuriväärtus, esemel peavad selleks olema mingid teised väärtused (rariteetsus, kunstimeisterlikkus jt). Kui tal muid väärtusi pole, siis on tal lihtsalt personaalne vanuseväärtus.
Uudsus väärtus
Uudsusväärtus on esemel kui ta näeb välja nagu uus ja meile meeldib selline väljanägemine. Ese ise ei pea olema uus (nagu vintage autod, riided). Meile meeldivad esemed, mille stiil on “moodne”, või tänapäevane vaatamata nende tegelikule vanusele. Selles on nii esteetlist kui ka psühholoogilist sisu. Samal ajal muudab moes mitteolevate esemete uuena väljanägemine need hoopis kit¨iks.
Sentimentaalne väärtus
Sentimentaalne väärtus on omanike otsese kogemuse tulemus, eriti esemete puhul, mis kuulusid nende lapsepõlve. Sentimentaalne väärtus reeglina ei kesta üle omaniku eluaja, kuid võib säilida, kui see kajastab mitme generatsiooni väärtushinnangut (Volga?). Siin võivad tellijate soovid olla ettearvamatud. Mõned omanikud tahavad, et esemelt oleksid kaotatud vähimadki vanaduse märgid ja mõni võib heldinult tahta säilitada kõiki vigastusi. Selliseid tellijaid tulev küsitleda eriti hoolega, et mitte hävitada nende mälestuste allikaid. Sentimentaalse väärtusega esemete omanikut sageli ei hinda esemete väärtust õigesti, sest need võivad olla turul „tavalised“.
Sentimentaalset väärtust võivad omada ka muuseumieksponaadid, mis puudutavad külastajate personaalseid äratundmisi. Sellisel juhul on tegemist juba esemete kollektiivse kultuuriväärtusega.
Rahaline väärtus
Rahaline väärtus on sageli kasutatud käepärase indikaatorina kajastama eseme kultuuriväärtust. Eseme turuväärtus ei kajasta siiski tema sisemist väärtust, pigem sõltub see paljude väliste tegulite koosmõjust (sisekujunduse stiilide muutumisest, oksjonitulemustest, suurte muuseumide näitustest jne). Siiski on eseme rahaline väärtus sagel restaureerimise ajendiks. Sellisel juhul võib tellija olla väga nõudlik iga detaili taastamisel, mis kuidagi võiks vähendada eseme hinda. Siiski on paljud eksperdid arvamusel, et kõik parandusmärgid vähendavad eseme väärtust, kuigi need on väga eeskujulikult sooritatud. Turuväärtus ei tohiks olla ajendiks eseme taastamiseks.
Assosiatiivne väärtus
Assotsiatiivse väärtusega esemed on otseselt seotud arvestatavat kuulsust omanud isikutega, kas siis esemete kasutajatena, omanikena või nende loojatena. Nendel esemetel ei pruugi olla muid väärtusi ja seega kestab assotsiatiivne väärtus lühikest aega ja kustub kui nende omanikud vajuvad unustusehõlma.
Kollektiivse mälu väärtus
Kollektiivne mälu on seotud mingi institutsiooniga või ühismissiooniga, mille tähistamiseks on püstitatud monument. Sellega püütakse jäädvustada see ajalooline sündmus. A.Riegli tõlgenduse järgi on restaureerimine kaalukate mälestusmärkide fundamentaalne vajadus.(ongi selleks loodud) Mälestusmärkide ülesanne on hoida meie mälus minevikusündmusi. Eesti oludes on nendeks Vabadussõja monumendid. Nende vahepealne hävitamine ja uuesti valmistamine pigem suurendab nende väärtust.

Rariteetsus
Rariteetsus on eseme mittemateriaalne aspekt, kuna inimesed annavad neile selle väärtuse. Lihtsalt mingite sarnaste füüsiliste esemete väike arv annab neile selle väärtuse. Rariteetsus võib mõjutada eseme väärtust laiades piirides. Kui haruldases mööblikomplektis peab olema mingi kindel arv toole, siis mõne puudumine vähendab hoopis komplekti väärtust. Samas võib säilinud ainueksemplar olla uurijatele, muuseumidele väga väärtuslik. Rariteetsuse puudumine vähendab esemete väärtust, kuna need on kergesti asendatavad. Sellised esemed jõuavad restauraatorite juurde ainult oma sentimentaalse väärtuse olemasolu puhul. Rariteetsete esemete taastamisel võib tekkida problem, et restauraator ei teagi täpselt milline see ese peaks üldse olema.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
MTJ juhataja
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Aug 07, 2007
Teateid: 490
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: E sep 16, 2013 9:11 am    Postita teema: Vasta viitega

Selle auto taastamiseks sain lõpuks Kadaka turult osta 1958.a Volga varuosade kataloogi, milles on sees nii esimene seeria kui ka nn. üleminekumudel. Olin seda mitmed korrad ka osjonil üritanud, aga hind kerkis lakke. Mind huvitab selles just keskmäärimise ehitus ja loomuliult mitmed detailid, mille alusel originaali taastada.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
MTJ juhataja
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Aug 07, 2007
Teateid: 490
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: R mai 09, 2014 8:03 pm    Postita teema: Vasta viitega

Hädas kut lits latsega!
Homme tuleb minna ühte garaa¸i evakueerima, aga ainukene auto, millele haagis taha käib, andis otsad (tuleb Volgaga sõita). Eks ma selle üleminekumudeli taastamise nimel sellistes kohtades tahan kolada. Garaa¸iomanikuga sidus mind just sarnane Volga üleminekumudel - 58.a. lõpp ja 59. algus. Sellest kohast sain kunagi ka keskmäärimisega esisilla ja veel muudki. Eelmisel sügisel papi suri kõrges eas ja nüüd läks pärijal äkki kiireks garaa¸i vabastamisega. Osa kraami sai küll sügisel sealt ära lohistatud, kuid enamusele puudus ligipääs. Enamust nendest asjadest me ise ei vaja ilmselt kunagi, aga vanarauaks ka ei raatsi nagu saata. Tegelikult otsin mina selles kõiges vist endale seda rämpsus sees sorimise avastamisrõõmu. Nagu laulgi ültleb - mis ühe jaoks on muld võib teisele olla kuld!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Siim Kaarel
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Mar 04, 2013
Teateid: 109
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: P mai 11, 2014 9:23 am    Postita teema: Vasta viitega

Kuidas garaa¸i saak oli ? Smile
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm. Autojuht
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 09, 2007
Teateid: 551
Asukoht: Rapla mk.

TeadePostitatud: P mai 11, 2014 10:00 am    Postita teema: Vasta viitega

Kas järsku abi vaja.Võtan naharulli ligi ja tulen vedama.Tänud muidugi tahaks naha eest siinkohal välja öelda.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
MTJ juhataja
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Aug 07, 2007
Teateid: 490
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: E mai 12, 2014 4:25 pm    Postita teema: Vasta viitega

Täna lõppes asi sellega, et lohistasin töökotta väikese koorma .... vana mööblit, mis jääb praegu restaureerimist ootama.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
kaldi
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 09, 2007
Teateid: 467
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: T juuni 17, 2014 3:28 pm    Postita teema: Vasta viitega

Tere Vahur.
Kas toimub midagi rohelise iludusega? Mul Sinu lähedal objekt, tuleks vaataks Su originaali, mul palju küsimusi.
_________________
Kaldi 5025 328
Annan ka ehitusabi
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
MTJ juhataja
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Aug 07, 2007
Teateid: 490
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: P okt 05, 2014 2:44 pm    Postita teema: Vasta viitega

Peenrahaga Kurtna laadal
Peotäiest hommikul tasku pandud müntidest jäi osa veel alles. Tegemist ilminguga, kus vana projekt on valmis ja uus alustamata. Selises olukorras juhtuvad ainult emotsiooniostud või üllatusostud. Tänane üllatusost oli II-seeria kaapotitilk, millega sageli asendati hirve. Lihtsalt jäi kellegi kastist näppu ja antud mündiga jätsin veel poole jootrahaks.
Tilk on juba külge kruvitud, sest VAZ-autole ehitatud gara¸is läks hirvenina kapoti avanemisel vastu lage. Aga ilus sügispäev oli.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
MTJ juhataja
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Aug 07, 2007
Teateid: 490
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: P jaan 11, 2015 10:55 am    Postita teema: Vasta viitega

Nikita Hru¨t¨ovi õlgkaabu
Volga-meeste näärivana arvas, et mul ei ole paslik Volgaga sõites kanda kolhoosiesimehe soni ja kinkis mulle Nikita õlgkaabu


Eks see pigem selline tõnuaarelik kantrimehe peakate ole, aga kingitud hobuse suhu ei vaadata
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Valguta
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jul 05, 2006
Teateid: 27
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: P jaan 11, 2015 12:16 pm    Postita teema: Vasta viitega

Ära siis unusta Nikita Sergei poja sünniaastapäeval 15 aprillil sõitma minnes seda peakatet kapotile mitte!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
MTJ juhataja
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Aug 07, 2007
Teateid: 490
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: N mai 11, 2017 5:01 pm    Postita teema: Vasta viitega

Äärelinna vaikelu belargoniate ja Volgaga - minu noorpõlve idüll.
See auto polnud garaažist välja saanud vist terve viisaastaku ja küll ajas sõrad vastu (esimesed piduritrumlid olid kinni roostetanud). Auto ei sõida uude koju ega ka remonti, kuid ajutiselt vajab peavarju üks teine vanasõiduk.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
kod. Medvedjev
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Feb 20, 2011
Teateid: 206
Asukoht: Pärnu

TeadePostitatud: N mär 07, 2019 8:16 pm    Postita teema: Vasta viitega

MTJ juhataja kirjutas:
Päritolu
Nagu varem sai viidatud on sellel autol tänavu jaanuaris täitunud poolsajand ja oma juubelikingiks valis ta minu. Tegemist on siis ametlikult autoga GAZ-21B, mille all ju üldiselt toodeti I-seeriat. Siiski pole enam otseselt tegemist esimese seeria autoga, vaid nn. moderniseeritud I-seeriaga. Olles värskelt lugenud venekeelseid Volga-foorumeid, võiks seda mööndustega lugeda isegi omaette haruldaseks „seeriaks”. Selgub, et Volgade tootmise ajalugu valgustavad ülevaated on üldiselt ebatäpsed ja annavad I-seeria toodanguks ekslikult ca 32 000. Tegelikult hakkasid uue esikandle ja -stangega moderniseeritud mudelid tulema juba 1958 aasta sügisel, kui kerenumbrid olid 27 000 juures ja päris II-seeria GAZ-21? juurutamiseni jõuti umbes 38 000 juures veebruaris 1959. Neid numbreid täpsustatakse seni säilinud autentsete autode kernumbite järgi. Vaatamata tehasetähisele, on huvilistel lihtne viis autode erisatamiseks: viisnurgaga või ilma. Just viisnurgaga iluvõrega tehasest väljunud autot loetakse esimesse põlvkonda kuuluvaks, kuigi erinevused võivad olla ainult iluvõres ja kaitserauas.
Minu soetatud Volga on seega taastamiseks ja säilitamiseks üsna sobilik oma ebastandartsuse tõttu - omab veel küllalt palju I-seeria jooni, kuid on juba tehniliselt täiustatum. Kuuludes üleminekuautode viimasesse lõppu, on temas juba palju II-seeria detaile. Kui Eestis pole nendest just eriti palju juttu tehtud, siis Venemaal peetakse tema soetamist peaaegu samaväärseks viisnurgaga Volgaga.
Millised väärtused ma ise oma auto juures olen seni avastanud?
• Esimese seeria värvitud armatuur kõlariga tuuleklaasi ees
• Esisilla keskmäärimine, mis on osaliselt säilinud, kuid esisild on vahetatud teleskoop amortisaatoritega variandiga
• Tagumised säilinud hoobamortisaatorid
• I-seeria kapotihirv, mille kõhu alla käib sirge servaga plastik
• I-seeria eksportkroom, st. ainult aknaklaaside alune vöö.
Just sellel I-seeria eksportkroomil tahan peatuda, sest tükk aega ei leidnud ma kirjandusest õigeid vihjeid. Juba Volga-foorumis tekkis väike poleemika selle auto kroomiringiga, mis paistis käsitööna ja tekitas küsimuse klaasitihendite tüübi kohta. Võin nüüd öelda, et kõik on originaal – sellise kroomiringiga varustati I-seeria eksportmasinad. Sellel ajal ei olnud veel ekportmudelitel eraldi tähist. Need olid ajastupäraselt enamasti kahevärvilised (katus kuni kroomiringini ühte tooni ja alumine pool ning luugid teist tooni). Tõepoolest on nendel autodel täiesti unikaalsed klaasitihendid kroomisoontega ainult alaosas. Neid isegi pole hakatud uuesti tootma, sest nõudlust praktiliselt pole. Sellele kroomile on iseloomulik, et ustepealsetel ribadel puuduvad jätkukohtadel kruvid. Segadust tekitab see, et raamatujoonistel ja piltidel kujutatud II-seeria välimusega eksportkroomiga autod ongi juba päris II-seeria, millel käib kogu klaasitihendeid kattev kroom.
Ma ei peatuks sellel kroomiringil nii pikalt, kui mul poleks sellega isiklikku mälestust. Mind kummitas pikka aega lapsepõlve mälestus sellisest kroomiringist, kuna ühel naabertänava mängukaaslase vanaisal oli just selline kahevärviline auto (ülalt potisinine katus ja hall alumine pool). Mälul on selline omadus, et me ei suuda eristada tegelikke ja kujuteldavaid mälupilte. Nii olin ma hakanud enda teadmiste õigsuses kahtlema. Pisiasi, aga meeldiv, et mälu mind vähemalt seekord ei petnud. Loomulikult olen minagi endale eksportkroomiga autot tahtnud, aga selline variant ei tulnud küll mitte mõttessegi. Mul on üks auto ARKis ekslikult isegi L-ist M-iks tehtud, kuid see ei pane mind veel talle kroomi jaoks auke puurima.
Selle auto mulle müünud mees kinnitas, et tema teada olevat varasem omanik ise autole kroomiringi pannud. Loetu ja auto uurimisel kogetu põhjal ma seda enam ei taha hästi uskuda, sest siis oleks tal pidanud olema võimalus hankida I-seeria eksportkroom koos klaasitihenditega, mis väidetavalt on tehases ette liimitud. Hilisem koorunud värv liistude ja tihendite ümbert paljastab ainult originaalvärvi.


Roheline aiaskulptuur

Nüüd küsimus Volga-huvilistele: kuidas on võimlik kõigi seeriate autosid omada kahe isendiga? Mul on see õnnestunud, omades üleminekumudeleid I-II (paberite järgi esimene, välimus teine) ja II-III (kah üleminek lühikese katuserenniga, kuid III nägu).


Tsitaat kasutaja Sven59 teemast GAZ 21 Automaat:

MTJ juhataja kirjutas:
Tunnistan, et kirjutan siia teemasse omapoolseid oletusi ja fakte, et aidata omanikel vältida möödapanekiud. Kuna väikeseid erinevuseid on nende autode juures rohkesti, siis ma ei häbene ka eksida - saan millegi võrra targemaks. Otsuste tegemisel toetun enda raamatukogule ja vene foorumitele.
1) klaasipesija juures vaatasin lisaks enda autole läbi hulga pilte vene foorumitest . No see on selline ebaoluline koht, et kuidagi ei jää selgelt piltide peale. Siiski leidsin 1960. Aasta auto, millel on samuti kuuskantsed pritsijad. Aga see auto pärineb aata algusest, kui klaasipesija nupp oli veel armatuuril ja pesupaak tulemüüril.
2) Vola 1961. Aasta aprillis trükki läinud Volga raamatu (ilmunud 1962) illustratsioonil on juba meile kõigile hästi tuntud hilisem pritsija.
Julgen oletada, et kolmandat varianti pritsijat tollase bürokraatia juures poleks jõutud juurutada. Kui just mingil põhjusel eksportautole neid ei pandud?
Igatahes on nende vahetamine hiljem pisiasi.
3) Teemaväliselt vastan siin Medvedevi küsimusele enda 1959. aasta auto vanuse kohta. On üldtunnustatud fakt, et II seeriat hakati tootma 1959. aasta veebruarist. Jaanuaris tulid veel üleminekumudelid (nn. Perehodkad). Minu auto ongi Gaz21B, ehk üleminekumudelli eksportkroomiga variant. Seda kinnitabad ka vene foorumites koostatud sassinumbrite väljalasketabelid.

Lõpetuseks vastan, milline juhtmekomplekt on minu 1959. Aasta autol. Sellel ajal oli veel kasutusel nn tekstiilkattega juhtmed mustas rüüžis. Mälu järgi pakun, et neidki valmistatakse restauraatoritele, vist Kolesja Istorii poolt? Samas rõhutan, et mina ei ole lugenud, millal võeti kasutusele tänapäevased plastisolatsiooniga juhtmed. Küllap mõni teine oskab täpsemalt pakkuda?


Lp. MTJ Juhataja, sulle võis tunduda minu küsitu sinu auto väljalaskeaasta ja kuu kohta norimisena, et kas ikka on jaanuar 1959. Tegelik põhjus on autode kere- ja raaminumbrite võrdlemine ja arutelu. Nimelt on mulle ka tekkinud samasugune kummaline või isegi veel kummalisem GAZ 21B (V). Auto on ostetud aprillis 1959, valminud märtsis, seega nagu omamoodi müüdimurdja. Venelastel oma foorumis oleksid selle auto andmed heaks ja huvitavaks täienduseks.


Kopeerides eeskätt passi andmeid ja lisasin mõned huvitavad lipikud ka, kuid juhtus äpardus, et lipikud panin õiget pidi skannerile ja kopeeris seega neid kõhualt. Pöörasin nad siis ümber ja lehitsesin kunagist passi ja tegin koopia leheküljest, mil vahetult EV teket oli bensiinipõud, kesisematel kuudel anti kõigest 20 liitrit kuus (!), ja tehti sellekohane märge passi, et sa oled selle kätte saanud, samas kuus sama passiga teistkordselt polnud mõtet bensusabasse minna. Oh, aegu ammuseid!
Veel on üks tehnoülevaatuse lipik aastast 1970, sellele on kantud esmaselt väljastatud numbrimärgi tähised, passis olev EAA seeria number on saadud 1971, mil hakati vaikselt nõudma kollaste numbrite väljavahetamist. Üks lipik näitab, et omanik oli klubi "Autom" liige ja võttis osa sõidumeisterlikuse võistlusest. See dokument oli teiseks talongiks juhilubade vahel ja rikkumise korral mulgustati vaid seda aga RAI juhiloa talong jäeti puutumata. Augustatud võistlustalongiga järgmisse etappi saamine venis kuni karistused aegusid.
Ja Volga ostukviitung.
Nagu ma su teemast välja arvutasin on sinu auto kere-ja raaminumbrid vastavalt umbes 37500 ja 36300. Ja arvatavalt siis jaanuari toodang. Minu oma ca 1500 ühikut uuem ja märtsis tehtu. Mõlemad on mingid ülemineku variandid 21 I-le . Kui sinu autol on veel vana plekkarmatuur "viisnurgaga" Volgalt, siis mina oma auto juures pole aru saanud, mis teda veel 21B mudeliks hoiab, no kõik vidinad nagu on juba täiesti II põlvkonna 21I omad. Kaasasolnud tehasraamat on ettenähtud mudelitele M-21A ja M21I.
Raamat ise on trükitud Gorki Autotehase trükikojas. allkrjastatud trükkimiseks 26. veebruaril 1959. Trükiarv 10 000.
Armatuur on juba "uuelt" mudelilt. Kusjuures armatuuri ülaosa ei ole kaetud traditsioonilise mustriga läikiva kunstnahaga, vaid sellel on tumeroheline täiesti matt pind, katsudes meenutab seemisnahka. Rohkem ma sedasorti kattematerjali pole kohanud. Eks armatuurivahetuse tingis passivne ohutusmeede. Värvitud läikiv pind, kui sellele paistab päike ebasobiva nurga alt, tekitab tuuleklaasile fantoompeegelduse armatuuri pinnast. Eks samal põhjusel muutusid ka sapika ja mosse kerevärvi armatuurid kümmekond aastat hiljem mustaks.
Pilt armatuurist ja birkast


Ja varurattast. Veljed on millalgi tumedama beežiga ülevärvitud, kuid isegi küünega kratsides tuleb alt tehasevärv nähtavale, veljepildil heledamad laigud. Alt tuleb välja helebeež. Selle pealevärvitu vast saab üsna kergesti eemaldada kuumavee survepesuriga. Millegipärast isegi I pk. taastatud autode veljed on värvitud alati valkjashalliks, ilmselt teadmatusest või vastupidi üldlevinud teadmist järgides.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
kod. Medvedjev
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Feb 20, 2011
Teateid: 206
Asukoht: Pärnu

TeadePostitatud: N mär 07, 2019 8:18 pm    Postita teema: Vasta viitega

MTJ juhataja kirjutas:
Päritolu
Nagu varem sai viidatud on sellel autol tänavu jaanuaris täitunud poolsajand ja oma juubelikingiks valis ta minu. Tegemist on siis ametlikult autoga GAZ-21B, mille all ju üldiselt toodeti I-seeriat. Siiski pole enam otseselt tegemist esimese seeria autoga, vaid nn. moderniseeritud I-seeriaga. Olles värskelt lugenud venekeelseid Volga-foorumeid, võiks seda mööndustega lugeda isegi omaette haruldaseks „seeriaks”. Selgub, et Volgade tootmise ajalugu valgustavad ülevaated on üldiselt ebatäpsed ja annavad I-seeria toodanguks ekslikult ca 32 000. Tegelikult hakkasid uue esikandle ja -stangega moderniseeritud mudelid tulema juba 1958 aasta sügisel, kui kerenumbrid olid 27 000 juures ja päris II-seeria GAZ-21? juurutamiseni jõuti umbes 38 000 juures veebruaris 1959. Neid numbreid täpsustatakse seni säilinud autentsete autode kernumbite järgi. Vaatamata tehasetähisele, on huvilistel lihtne viis autode erisatamiseks: viisnurgaga või ilma. Just viisnurgaga iluvõrega tehasest väljunud autot loetakse esimesse põlvkonda kuuluvaks, kuigi erinevused võivad olla ainult iluvõres ja kaitserauas.
Minu soetatud Volga on seega taastamiseks ja säilitamiseks üsna sobilik oma ebastandartsuse tõttu - omab veel küllalt palju I-seeria jooni, kuid on juba tehniliselt täiustatum. Kuuludes üleminekuautode viimasesse lõppu, on temas juba palju II-seeria detaile. Kui Eestis pole nendest just eriti palju juttu tehtud, siis Venemaal peetakse tema soetamist peaaegu samaväärseks viisnurgaga Volgaga.
Millised väärtused ma ise oma auto juures olen seni avastanud?
• Esimese seeria värvitud armatuur kõlariga tuuleklaasi ees
• Esisilla keskmäärimine, mis on osaliselt säilinud, kuid esisild on vahetatud teleskoop amortisaatoritega variandiga
• Tagumised säilinud hoobamortisaatorid
• I-seeria kapotihirv, mille kõhu alla käib sirge servaga plastik
• I-seeria eksportkroom, st. ainult aknaklaaside alune vöö.
Just sellel I-seeria eksportkroomil tahan peatuda, sest tükk aega ei leidnud ma kirjandusest õigeid vihjeid. Juba Volga-foorumis tekkis väike poleemika selle auto kroomiringiga, mis paistis käsitööna ja tekitas küsimuse klaasitihendite tüübi kohta. Võin nüüd öelda, et kõik on originaal – sellise kroomiringiga varustati I-seeria eksportmasinad. Sellel ajal ei olnud veel ekportmudelitel eraldi tähist. Need olid ajastupäraselt enamasti kahevärvilised (katus kuni kroomiringini ühte tooni ja alumine pool ning luugid teist tooni). Tõepoolest on nendel autodel täiesti unikaalsed klaasitihendid kroomisoontega ainult alaosas. Neid isegi pole hakatud uuesti tootma, sest nõudlust praktiliselt pole. Sellele kroomile on iseloomulik, et ustepealsetel ribadel puuduvad jätkukohtadel kruvid. Segadust tekitab see, et raamatujoonistel ja piltidel kujutatud II-seeria välimusega eksportkroomiga autod ongi juba päris II-seeria, millel käib kogu klaasitihendeid kattev kroom.
Ma ei peatuks sellel kroomiringil nii pikalt, kui mul poleks sellega isiklikku mälestust. Mind kummitas pikka aega lapsepõlve mälestus sellisest kroomiringist, kuna ühel naabertänava mängukaaslase vanaisal oli just selline kahevärviline auto (ülalt potisinine katus ja hall alumine pool). Mälul on selline omadus, et me ei suuda eristada tegelikke ja kujuteldavaid mälupilte. Nii olin ma hakanud enda teadmiste õigsuses kahtlema. Pisiasi, aga meeldiv, et mälu mind vähemalt seekord ei petnud. Loomulikult olen minagi endale eksportkroomiga autot tahtnud, aga selline variant ei tulnud küll mitte mõttessegi. Mul on üks auto ARKis ekslikult isegi L-ist M-iks tehtud, kuid see ei pane mind veel talle kroomi jaoks auke puurima.
Selle auto mulle müünud mees kinnitas, et tema teada olevat varasem omanik ise autole kroomiringi pannud. Loetu ja auto uurimisel kogetu põhjal ma seda enam ei taha hästi uskuda, sest siis oleks tal pidanud olema võimalus hankida I-seeria eksportkroom koos klaasitihenditega, mis väidetavalt on tehases ette liimitud. Hilisem koorunud värv liistude ja tihendite ümbert paljastab ainult originaalvärvi.


Roheline aiaskulptuur

Nüüd küsimus Volga-huvilistele: kuidas on võimlik kõigi seeriate autosid omada kahe isendiga? Mul on see õnnestunud, omades üleminekumudeleid I-II (paberite järgi esimene, välimus teine) ja II-III (kah üleminek lühikese katuserenniga, kuid III nägu).


Tsitaat kasutaja Sven59 teemast GAZ 21 Automaat:

MTJ juhataja kirjutas:
Tunnistan, et kirjutan siia teemasse omapoolseid oletusi ja fakte, et aidata omanikel vältida möödapanekiud. Kuna väikeseid erinevuseid on nende autode juures rohkesti, siis ma ei häbene ka eksida - saan millegi võrra targemaks. Otsuste tegemisel toetun enda raamatukogule ja vene foorumitele.
1) klaasipesija juures vaatasin lisaks enda autole läbi hulga pilte vene foorumitest . No see on selline ebaoluline koht, et kuidagi ei jää selgelt piltide peale. Siiski leidsin 1960. Aasta auto, millel on samuti kuuskantsed pritsijad. Aga see auto pärineb aata algusest, kui klaasipesija nupp oli veel armatuuril ja pesupaak tulemüüril.
2) Vola 1961. Aasta aprillis trükki läinud Volga raamatu (ilmunud 1962) illustratsioonil on juba meile kõigile hästi tuntud hilisem pritsija.
Julgen oletada, et kolmandat varianti pritsijat tollase bürokraatia juures poleks jõutud juurutada. Kui just mingil põhjusel eksportautole neid ei pandud?
Igatahes on nende vahetamine hiljem pisiasi.
3) Teemaväliselt vastan siin Medvedevi küsimusele enda 1959. aasta auto vanuse kohta. On üldtunnustatud fakt, et II seeriat hakati tootma 1959. aasta veebruarist. Jaanuaris tulid veel üleminekumudelid (nn. Perehodkad). Minu auto ongi Gaz21B, ehk üleminekumudelli eksportkroomiga variant. Seda kinnitabad ka vene foorumites koostatud sassinumbrite väljalasketabelid.

Lõpetuseks vastan, milline juhtmekomplekt on minu 1959. Aasta autol. Sellel ajal oli veel kasutusel nn tekstiilkattega juhtmed mustas rüüžis. Mälu järgi pakun, et neidki valmistatakse restauraatoritele, vist Kolesja Istorii poolt? Samas rõhutan, et mina ei ole lugenud, millal võeti kasutusele tänapäevased plastisolatsiooniga juhtmed. Küllap mõni teine oskab täpsemalt pakkuda?


Lp. MTJ Juhataja, sulle võis tunduda minu küsitu sinu auto väljalaskeaasta ja kuu kohta norimisena, et kas ikka on jaanuar 1959. Tegelik põhjus on autode kere- ja raaminumbrite võrdlemine ja arutelu. Nimelt on mulle ka tekkinud samasugune kummaline või isegi veel kummalisem GAZ 21B (V). Auto on ostetud aprillis 1959, valminud märtsis, seega nagu omamoodi müüdimurdja. Venelastel oma foorumis oleksid selle auto andmed heaks ja huvitavaks täienduseks.


Kopeerides eeskätt passi andmeid ja lisasin mõned huvitavad lipikud ka, kuid juhtus äpardus, et lipikud panin õiget pidi skannerile ja kopeeris seega neid kõhualt. Pöörasin nad siis ümber ja lehitsesin kunagist passi ja tegin koopia leheküljest, mil vahetult EV teket oli bensiinipõud, kesisematel kuudel anti kõigest 20 liitrit kuus (!), ja tehti sellekohane märge passi, et sa oled selle kätte saanud, samas kuus sama passiga teistkordselt polnud mõtet bensusabasse minna. Oh, aegu ammuseid!
Veel on üks tehnoülevaatuse lipik aastast 1970, sellele on kantud esmaselt väljastatud numbrimärgi tähised, passis olev EAA seeria number on saadud 1971, mil hakati vaikselt nõudma kollaste numbrite väljavahetamist. Üks lipik näitab, et omanik oli klubi "Autom" liige ja võttis osa sõidumeisterlikuse võistlusest. See dokument oli teiseks talongiks juhilubade vahel ja rikkumise korral mulgustati vaid seda aga RAI juhiloa talong jäeti puutumata. Augustatud võistlustalongiga järgmisse etappi saamine venis kuni karistused aegusid.
Ja Volga ostukviitung.
Nagu ma su teemast välja arvutasin on sinu auto kere-ja raaminumbrid vastavalt umbes 37500 ja 36300. Ja arvatavalt siis jaanuari toodang. Minu oma ca 1500 ühikut uuem ja märtsis tehtu. Mõlemad on mingid ülemineku variandid 21 I-le . Kui sinu autol on veel vana plekkarmatuur "viisnurgaga" Volgalt, siis mina oma auto juures pole aru saanud, mis teda veel 21B mudeliks hoiab, no kõik vidinad nagu on juba täiesti II põlvkonna 21I omad. Kaasasolnud tehasraamat on ettenähtud mudelitele M-21A ja M21I.
Raamat ise on trükitud Gorki Autotehase trükikojas. allkrjastatud trükkimiseks 26. veebruaril 1959. Trükiarv 10 000.
Armatuur on juba "uuelt" mudelilt. Kusjuures armatuuri ülaosa ei ole kaetud traditsioonilise mustriga läikiva kunstnahaga, vaid sellel on tumeroheline täiesti matt pind, katsudes meenutab seemisnahka. Rohkem ma sedasorti kattematerjali pole kohanud. Eks armatuurivahetuse tingis passivne ohutusmeede. Värvitud läikiv pind, kui sellele paistab päike ebasobiva nurga alt, tekitab tuuleklaasile fantoompeegelduse armatuuri pinnast. Eks samal põhjusel muutusid ka sapika ja mosse kerevärvi armatuurid kümmekond aastat hiljem mustaks.
Pilt armatuurist ja birkast


Ja varurattast. Veljed on millalgi tumedama beežiga ülevärvitud, kuid isegi küünega kratsides tuleb alt tehasevärv nähtavale, veljepildil heledamad laigud. Alt tuleb välja helebeež. Selle pealevärvitu vast saab üsna kergesti eemaldada kuumavee survepesuriga. Millegipärast isegi I pk. taastatud autode veljed on värvitud alati valkjashalliks, ilmselt teadmatusest või vastupidi üldlevinud teadmist järgides.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Reasta teated eelmise järgi:   
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod Ajatsoon on EET Eesti talveaeg
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4  Järgmine
Lehekülg 3, kokku lehekülgi 4

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis
Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis
Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis
Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis
Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis

volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.


Forums ©
Copyright © by Volgaklubi koduleht 2004
Kõik õigused reserveeritud