Gaz 24-10 '89 Sm Mirski

Sm Mirski · Seltsimees Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1203 Asukoht: Tallinn, Nõmme

Tublid seltsimehed on viimastel päevadel foorumit tuulutanud ja mis siin salata, mindki inspireerinud päevikut alustama.

Sel kevadel toimus Sõbra G/K's korralik inventuur. See, et majand peab aeg ajalt autoparki uuendama on ju täiesti loomulik. Ka see on normaalne, et kui valmib senisest esindussedaanist ägedam eksemplar, tuleb teha ümberkorraldusi. Kui mina ümberkorraldustele eriti tähelepanu ei pööranud, siis seltsimehed siseringist seda nii ei jätnud ning haarasid ikka käsivarrest ja küsisid, et mis nüüd siis saab? Olgu siis selguse huvides mainitud, et kui 162AAK osas tehti kooperartiivi juhatusele mõistlik ettepanek, otsustasin ostueesõigusest loobuda ning toetasin igati masinale uue ja entusiastliku peremehe leidmist. Usun, et masin sai hea kodu, kus seda vääriliselt hinnatakse.

Siiski jäi seltsimeeste mure ka ennast kõnetama ning esialgne tähelepanu juhtimine kasvas üle kripelduses, see aga omakorda sügeluseks, mis kratsides läks järjest hullemaks. Jõin suhkruga teed ja vaatasin välismaa filme, et haigusehoog üle läheks. Ei aidanud, lohutust ei saanud ka viinasokkidest ega sinepiplaastritest. Iga natukese aja tagant hakkas mõte ikka Volga lainele jooksma. Haigusepuhang ei vaibunud ning murelik naispere otsustas, et ei siin muu aita, kui tuleb tuusik välja osta ja patsient Volgamaale saata.

Lõpuks ei aidanud muu, kui alustasin kooperatiivi esimehega läbirääkimisi. See päädis lõpuks aktiga, mille käigus õnnestus Tammepärja filiaali suunata üks seni tulevikku lükatud projekt. Nimelt 1989. aastal toodetud 24-10. See sama Läänemaa meremehe hall Volga, mis aastaid tagasi pakkus sõiduelamuseks huvitavat kätevärinat teatud pööretel.

Igatahes täpselt kuu aega pärast rahvusvahelist naistepäeva sõitsime Tartusse ja ajasime aastaid kuivas garaažis puhanud vanakesele hääled sisse. Oli teine vist aimanud, mis teda ees ootab ning ühe rehvi igaks juhuks tühjaks lasknud, kuid ega see väike asi üht, kaht või lausa kolme volgameest ei häiri. Sm Västrik oli juba jõudnud 50 pumbaviibutust käsipumbaga teha ning sm Tihhonov pani teist samapalju otsa, minul jäigi vaid järgmised 150 ära laduda ja rehv oligi täis. Tuleb tunnistada, et pumba tihend oli üpris nigel. Masin käivitus väga hästi ning mõningase manööverdamise järel oligi paksu tolmuga kaetud hall käes. Küll see hall värv on üks mugav toon laiskadele inimestele. Oleks võinud nina otse kodu poole keerata ja tulema hakata.

Sm Mirski · Postitatud: T juuli 04, 2017 10:24 pm Postita teema:

Tegelikult oli aga tolmukiht selline, et minu esimene küsimus sm Västrikule polnud, et kuidas siit Tallinna peale saab vaid kus on lähim peslulaga tankla.
Tuli välja, et vaid poole kilomeetri kaugusel ja käsipesulaga.

Sinna ma siis suundusingi. Kohe ma pesulasse ei pääsenud, kuid broneeringute vahel oli ka tunnikese pärast paus ning selle aja jooksul sain tanklas väikese tehnohoolduse ära tehtud. Mootor palus liitrikese õli, rehvidesse sai ühtlaselt 2bari sisse, salongi mobiili laadija, aknaklaas seest puhtaks. Endal veel kõht täis ja oligi aeg pesulasse sõita. Pärast pesu tankisin veel kütusepaagi täis ja alustasin sõitu kodu poole.

Alustuseks sõitsin kuni 70 kmh. Rohkem ei julenud ega tahtnud. Originaalsed rehvid olid korralikult kandiliseks vajunud ning hooldamata esisild ei aidanud sõidumugavusele kaasa. Oma osa suurele kontrastile andis vast ka see, et Tartusse sõitsime halli briti esindussedaaniga, mille kõrval oli Volga 4 käiguline kast ja läbi vihisevad uksetihendid kooslus millega pidi lihtsalt veidi harjumisaega võtma. Madalama kiiruse ja meeldivama reisikogemuse huvides valisin marsruudiks Piibe maantee ning juba pärast Jõgevat avastasin, et 70-st oli märkamatult saanud 90kmh. Olin hakanud uue sõbraga harjuma.

Sm. Västrik · Postitatud: K juuli 05, 2017 11:13 am Postita teema:

Hea pildimaterjaliga kajastus, Sm. Mirski ja tubli mees, et omale sellise reaalselt ära ostsid. Tänapäeva maailmas teevad niisuguseid tükke veel vaid vähesed hullud ja ei kahetse seda kunagi.

Tolm oli masina peal tõesti selline, et ma ei mäletagi, mis selle kaltsuga sai, millega esiklaasi pühkisime enne kui garaažist välja sõitsid, kuid ta kõlbas veel vaid tule alustamiseks.

Karta on, et esialgse tolmu asemel läheb teema lähiajal õlisemaks, aga nagu mäletame, oli Ettevaatust Autol see masin kohal ja ta on tõesti hämmastavalt hästi säilinud Volga.

Västrik
_________________
Jõudu annab A-76

Sm Mirski · Postitatud: K juuli 05, 2017 10:29 pm Postita teema:

Ma Tänan!
Õliseks...läks.

Aga naaskem Piibe maanteele. Koduteel harjudes masinaga jäin siis kuulama, et mis mind garaažis ees ootab. Teadsin seda masinat põgusalt aastate eest, kui saime suure vibra mootorist välja pärast väntvõlli ja sellega kaasneva pöörleva massi vahetamist Karksis tasakaalustatud elementide vastu. Toona aga rohkem aega sellele masinale pühendada polnud ning nii ta jäigi lääpas esisillaga. Mootor aga käis ja käib tal väga hästi. Maanteel kuulasin ja otsisin klobinaid ning kahisemisi. Tundus, et tagumised rattalaagrid või tagasilla laagrid on müra allikad ning kahtlusi oli ka kardaani osas. Osa mürast tuli kindlasti ka uksetihenditest, mis olid kokku kuivanud ning nende vahel sai kohati otse õue piiluda. Tundus, et on mida tehniliselt järele aidata.
Värvikiht on sellel autol ebaühtlane. Ma ei teagi täpselt, millised detaild on originaalvärvi ja millised üle värvitud kuid kui täpsemalt vaadata, siis on näha, et osad tiivad ja uksed on üle värvitud (tooni erinevused) ning kapott kergelt mullitab. See aga sõiduelamust ei häiri ning lähiajal ei ole mul plaanis värvkatte uuendamist ette võtta. Enne soovin masina tehniliselt nii korda saada, et ise olen rahul.

Aprillikuu õhtud ei ole nii pikalt valged kui praegu ning teekonnal tegin aeg-ajalt peatuseid. Osalt, et kontrollida masinat, osalt seetõttu, et ise olin väsinud ja vajasin turgutust. Jõelähtme Olerexis otsustasin kontrollida õlitaset. Ma ei tea, kas see oli pestud autost ja õhtuhämarusest, kui kõik rimakad ilusad paistavad aga kohe oli juba ka seltsimees tänavalt platsis, keda minu uus volga peaaegu sama palju rõõmustas kui mind ja masin sai esimesed kiidusõnad. Tänasin elevil kodanikku ja jätkasin toimetusi. Oli tore tunne, et ka teistel on hea olla.

Koju jõudsin juba õhtupimeduses, vasinud, elevil ja õnnelikuna.

Järgmisel hommikul ei olnud mina ainuke õnnelik ja elevil meie peres

Sm Mirski · Postitatud: R juuli 07, 2017 12:56 am Postita teema:

Õhtul tulid mõned Volgasõbrad külla ning teetassi taga mainis sõber Andrus, et tal on mõned Volgale sobivad veljed garaažinurgas tolmu kogumas. Sellised 15 tollised plekkveljed, mille pinnakatteks kroom. Kuna keskkomitee kilbid kahjuks kaubasees ei olnud ja kroom on ju kena, siis hakkasin huvi tundma. Ega Andrus vist ise ka ei arvanud, et minul nende velgede peale kõrvad liikuma hakkavad, aga vot pakkus huvi. Juba järgmisel päeval läksime kohale ja lõime käed. Haarasin veljed kaasa ning hakkasin uurima, et milliseid rehve võiks kasutada. Internet on täis igasuguseid kalkulaatoreid, mis aitavad kõiksugu ideid katsetada. Selgus, et 14 tolli 205/70 rehvi mõõt on vaid 0,8% väiksem kui 15 tolli 205/65. Minule see vahemik sobis ning hakkasin uurima, et kus saaks rehvid. Kuna äsja sai just suurem kulutus tehtud läksin rehvidega seekord koonerdamise teed ning vaatasin kasutatud rehvide poole. Tagantjärele targana võin tunnistada -see oli viga. Aga esialgu oli tore küll.

Kuigi keskkapsleid mul veel polnud, panin rattad kohe alla. Eks minu valik tekitas osades seltsimeestes hämmingut, mida nad ei püüdnudki varjata kuid minule siiamaani meeldib. Ma ei tea, miks aga lihtsalt tundub äge. Oma Lada 2017 le sain sõber Matilt aastaid tagasi samuti ühed omapärased 13 tollised valuveljed ning ka need meeldivad mulle selle all väga, mis siis et originaalsed plekkveljed ja kroomkapslid on ka olemas.

Võib-olla aeg muudab ning tulevikus vaatan neid fotosid ja mõtlen, et mis mul küll arus oli aga senimaani sõidan siis sellistega.

No ja kui juba rattad all, siis sai ette võetud traditsiooniline Kanama ots koos miilitsaputka peatusega.

Tühjalt seisis see auto kenasti, kuid mind väga häirisid väsinud tagavedrud. Isekgi kui üksi sõitsin tundus, et tagaosa on kuidagi ära vajunud. Eks ma need pildid siis sellepärast tegingi, et aru saada, kas on vajunud või ei ole.

Ja kui täpsemalt vaadata, siis ka summutitoru paistab veidi rippuvat.

Sm Mirski · Postitatud: P juuli 09, 2017 10:50 pm Postita teema:

Testisõidul kostus tagasillast kahtlaseid hääli. Kurvides oli kuulda, kuidas miski käib kõvasti vastu.Esialgu kahtlustsin, et uued rattad lõikavad tagakoopa äärde. Selline korralik "krouks" käis läbi, kui kuskil agaramalt kurvi minna. Kanali peal asja uurides selgus aga tõsiasi, et tagavedrud ei olnud mitte ainult ära väsinud ja lasid väiksemagi koormaga saba longu vaid väändusid korralikult ka küljele. Nii ujuski tagsild all nagu tarretis ning tänu sellele on ka tarumised porilapatsid vedrude poolt ära näritud. Lisaks olid ka lapatsite kinnitusplekid veidi kõveraks lükatud. Hakkasin uurima vedrude vahetamise võimalusi. Kuna kunagi olen ühel 24-10-l pidanud tagavedrud alt ära lõikama hakkasin seekord varakult polte MoS2 õliga leotama. Samal ajal hakkasin uurime, et kus saaks uusi.

Kauplus "Volga" pakub vedrusid letialuse/esise kaubana. Sõna otseses mõttes. Päris leti ette astuda ei saagi, põrandal vedeleb vedrude paar. 110€ tk. Akuandis oli kohapela 180€ paar. Aktiivsed müügikuulutused ka midagi kevadel ei pakkunud ning Venemaalt toomise eest küsiti 150€.
Võtsin lõpuks ühendust tuttavaga, kes tõi mulle vedrude paari ja 6 polüuretaanpuksi kokku 120€ eest. Tundub, et mingi kooperatiivi toodang, kuid senimaani olen rahul. Poiss tuli ka uurima, et kas läheb veel kaua.

Niikaua siis läks,et vahepeal algas jälle talv. Lahe või "cool" ehk siis jahe.

Sm Mirski · Postitatud: E juuli 10, 2017 10:53 pm Postita teema:

Selleks, et paigaldada uued tagavedrud tuleb esmalt vanad eemaldada.. elementaarne kuid enamasti raske. Seekord vedas alt vasaku vedru esimene kinnitus, mida ei saanudki lahti.Ega seal auto all eriti mugav ja ruumikas toimetad ka pole ning lõpuks ei jäänudki mul muud üle, kui nurklihvija kätte võtta ja sädememeres see kinnituspolt sõhki lõigata. Päris ebameeldiv töö.

Mulle tundub, et see masin ei ole Eesti talve sel ajal kui teid on kloriididega ujutatud kasutanud kuid sellegipoolest on paljud detailid lisaks paksule porikihile ka parajalt paksu roostekihiga. Natuke tööd terasharjaga ja paksem kiht on võimalik edukalt eemaldada.

ja loomulikult tuleb puhastada keermed. Need mõned minutid mugavalt kruustangide vahel teevad hiljem elu auto all kordades lihtsamaks.

Kunagi kui Volgaselts Maanteemuuseumis ja Lennundusmuuseumis vanavanemate päeva tähistas selgitasid ühed seltsimehed mulle sirge näoga, et tagavedrude asetust saab nende esimeste kinnituspoltidega reguleerida ning seeläbi sättida masin sirgelt jooksma. Seda seetõttu, et need poldid on ekstsentrilised. Kuulasin ja ei uskunud. Nüüda aga uurides sed polti vaatan, et näe ongi...Noh olgu üks on ja teine jälle pole. Pigem ikka suvaline tehase kvaliteedi tase ja täpsus. Vaatame sed 1mm laiust serva ja kummipuksi ning mõtleme, et kas see ekstsenrilisus kuidagi viisi pooleteise meetri pikkus vedrupakki saab mõjutada, et seeläbi silla geomeertriat muuta. Mina ikka ei usu. Teagi, kas meestel nii peen huumorisoon aga näod olid tõsised.

Sm Mirski · Postitatud: K juuli 12, 2017 10:22 pm Postita teema:

Aga jätkame monoloogi. Kui olin nurklihvijaga mille otsas terashari käed mõnusalt surisema saanud, siis pintseldasin haljad detailid "Buvanol"iga üle ja jätsin üle öö seisma. Rõve löga.

Järgmisel päeval lasin siis kõik pinnad veel kergelt üle ja ladusin ritta.

Kuna tähtaeg hakkas peale tulema ei olnud mahti kilekambrit teha ja kahekomponentsete värvidega värvida. Nii läksingi lihtsama vastupanu teed. Katsin garaažis väärtuslikumadasjad kinni. Võtsin värvialusena kasutusele redeli ja riputasin kõik detailid konksude otsa. Ruumi lasin veel 9kW puhuriga soojaks ning siis tuiskasin aerosool värvidega krundi ja katte peale.

Oli parasjagu jantimist, kuid endal oli pärast hea vaadata. Korraks sai ilus, iseasi kui kauaks või kui korraks.

Marko 01ZEI · Postitatud: N juuli 13, 2017 8:26 pm Postita teema:

Tore, et asjad liguvad Very Happy

hea vaadata postitusi ka. Enda kogemusest võin öelda, et aerosooliga põhja all pikka ilu ei ole Sad

aga loodame me kõik ikka parimat....

mehann · Postitatud: N juuli 13, 2017 10:23 pm Postita teema:

Kroomitud Mangelsid on ägedad! Krutoid nagu naaberrahvas ütleb. Tahtsin samuti kiita Sind, et ikka kajastad oma tegemisi ja seda koos pildimaterjaliga. Nii hoida!
Mehann tervitab!

Sm Mirski · Postitatud: P juuli 16, 2017 9:45 pm Postita teema:

Tänan!
Aerosoolvärvile ma ise ka suuri lootusi ei pane, kuid mingiks ajaks jääb ehk pidama ja on parem kui paks roostekiht. Minu soov on auto saada tehniliselt sellisesse seisukorda, et olen ise rahul. Siis tegeleda kosmeetigaga, sealhulgas ka nende detailidega, mis kohe näha ei ole. Seega, küllap need samad detailid saavad veelkord haljaks lastud ja kahekomponentsete värvidega värvitud, ideaalis püstoliga, mitte pintsliga.

Kui ma juba auto all toimetasin, siis järgmisena häiris mind madalal asuv summutitorustik. tundus, et nii see justkui enamus 24-10'tel on kuid mind häiris. Oma Lada 2107'l käisin ka summuti torustiku nii üle, et sai võimalikult kere ligi aetud, samas aga piisavalt, et põhjaplekki ei kuumutaks ja -mastiksit sulatatks.

Nagu fotolt näha, siis pool torust jääb poolraamist allapoole. Arvasin, et ju siis on pükste viga. Kuid täpselt sama tulemuse andsid ka uued püksid, mis ma Härma tänava poest ostsin. Samas vaadates käigukasti tala ja poolraami, tundub, et ideaalne koht torule oleks justkui seal vahes. Nii otsustasingi teha ja hakkasin vaatama, et kuidas seda toru kõrgemale saada. Kui enamasti saab summutiga suht-koht lihtsalt manipuleerida lõigates vajaliku kohta nurklihvijaga sälgu ning painudades toru koomale ja siis kinni punktides ja keevitades, siis pükste juures tuli viia toru üles ning opereerida tuli kohe kahe alt paralleelse kuid ülespoole täiesti eri nurga all väänatud toruga.

Sain kohe mitu korda lõigata ja punktida ning keevitada, siis uuesti lahti lõigata, ümber sättida ja uuesti kokku keevitada. Lihtne see minu jaoks polnud kuid pärast mõningast pusimist sain vähemalt esimese otsa paika.

Kõigepealt võtsin maha kollektorid ja veendusin, et ühendus mootori plokikaanega on ühes tasapinnas ning tihe ja sättsin uute pükstega väljalaske kollektorid paika.

Siis lõikasin pükste kolmiku lahti

ja hakkasin juppe paika seadma. Ühendusel kasutasin abivahendina väikeseid metalliribasid.

Vahepeal ei õnnestunud pöörded ning tuli ümber teha.

Dr. Watson · Postitatud: E juuli 17, 2017 12:14 am Postita teema:

Vaga tore, et Sm Mirskil tekkis seltsimeeste tagantutsitamisest kihelus ning sellest omakorda sugelus ja vaevuste leevendamiseks anti talle tuusik Tartusse, et omandada uus Volga!!!
Ma vist isegi aiman, kes see toeline SM oli, kes 31.03 toeliselt "utsitas" - minu teada otsustas ka tema ette votta just 2410 korrastamise.
Seda koike ikka hea parast!
Samuti on heameel, et rohke pildimaterjaliga lugejaid kostitatakse igapaevase jarjejutuga! Vaga tubli!
Summuti keevitust nagin oma silmaga - mees oleks justnagu uue toru ise keevitanud - tosiselt keeruline too!

Kinnitan sm. Vastriku sonu - sm. Mirski on tosine tegija - on juba paris hoolega Volaga soitnud ja ka meie "tekkivasse" filiaali korduvalt kulla tulnud just Volgaga.

Dr. Watson · Postitatud: E juuli 17, 2017 12:42 am Postita teema:

Kuna seltsimehed on korrektsed fotode uleslaadijad, siis pean ka foto ules panema sellest paevast, kui mul lubati selle majapidamise aias fotole jaanud ainsa sedaantuupi masinaga lahemalt tutvuda:) Vaga ilus auto.

Sm Mirski · Postitatud: N juuli 20, 2017 10:37 pm Postita teema:

Kui esiosa sai valmis meisterdatud liikusin tahapoole. Püüdsin summutipüti saada piisavalt kere ligi, et see kuskilt kõrvalt välja ei paistaks, samas aga tagada piisav kaugus põrandaplekist. Selleks tuli päris mitu korda kinnituskronsteini ringi teha ja summuti mõlemad sisendid ümber keevitada.

Oluline oli tagada ka see, et kasipiduri tross mahuks põranda ja summutitoru vahelt läbi ning ei puutuks kummagagi kokku. Taaskord üks paras sättimise teema. Ostsin uue toru pükste ja summuti vahele ja pidin ka selle väikesteks juppideks lõikama, õigesse asendisse sättima ning uuesti kokku keevitama.

Lõpuks võisin rahule jääda.

Kui torustik ja summuti pütt lõpuks pakia said, võtsin kõik lahti, puhastasin ära ja värvisin Tikkurila Therm värviga üle.

Sm Mirski · Postitatud: P juuli 23, 2017 10:47 pm Postita teema:

Summuti järel võtsin ette kardaani. Seda polnud vist pärast tehases paigaldamist määritud. Igatahes liikusid mõlemad otsad raskelt ning määret hästi sisse ei võtnud. Mul on senimaani kardaanide osandamise ja kokkupanekuga kehvasti läinud. Ei ole alati õnnestunud kokku suruda. kord on peas viltu hakanud minema, kord on kardaanirist 3 mm paksemi kui peaks justkui olema, kord on lahti pressimisel flantsi kõrvad kõveraks läinud. Seekord olid garaažis huviliseda aga julgustavad ning koostöös saime kardaani lahti. Uurisin erinevatest varuosa poodidest, kas on pakkuda Rossia või CCCP ristidele , mis on tihtipeale pikalt seismisest ka rooste läinud mingeid tuntud firmade (SKF, Timken jmt) analooge. Ei leidnud, uurisin ka kardaanifirmast, mis nende poolt ristide vahetus ja tasakaalustamine maksaks ja kas neil oleks. Talinna firmaküsis ca 280€+km. Automoto foorumis uurides sain soovituse saata kardaan Pärnusse. Pärnu meistriga suheldes sain kaubale, et saadan Cargobusiga ära ning saan tagasi vahetatud ristide ja tasakaalustatud kardaani 100€. See sobis ning paari päevaga sain juba valmis kauba kätte. Enne saatmist olin detialid ka terasharjaga puhtaks lasknud.

Algul ehmatasin ära, et mis moodi need niplid nüüd kausi otsas on, kuid pidigi nii olema, et osadel ristidel on nii. Tõsi määrida on palju mugavam, kui neid risti südamikus olevaid. Fotol on näha, ka täiendavad tasakaalud, mis lisati. Osad jällegi võeti maha.

Kodus puhastasin kardaani silikoonieemaldiga nign värvisin ära. Taaskord aerosoolidega, seega eks varsti saab seda uuesti puhastada ja värvida. Parakau pressis aeg juba valusalt peale.




Kodu	Foorum	Galerii	Kontakt	Kuuluta




Copyright © by Volgaklubi koduleht 2004 Kõik õigused reserveeritud