Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1203 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: T nov 05, 2013 4:43 pm Postita teema:
Väga huvitav. Ise olen siiamaani lihvinud kuid kuumutamine ja tagasi vormi ajamine kõlab palju paremin. Millega kuumutasid (kuumaõhupüstol, propaanpõleti või lausa hapnik-atsetüleen?
Liitunud: Jan 10, 2006 Teateid: 766 Asukoht: Tallinn
Postitatud: K nov 06, 2013 1:03 am Postita teema:
Tänan väga hea info eest! Igasugu imenipid!
Võimas!
Kohvri kohta niipalju, et see on reanimeerimiseks. 1 kord läks mul seda tõepoolest ka vaja. Sain masina korda.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1203 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: K nov 06, 2013 9:56 pm Postita teema:
Veidi uurimist ja otsimist ning leidsin oma varuosahunnikust ning Watsoni laojääkidest vana volga õige jagaja P-3Б osad. Mitme jagaja peale õnnestus komplekteerida toimiv isend. Nagu sildilt näha, siis ka antud autole õige aastakäiguga eksemplar 1964. antud korpuses oli võll veidi kinni kittinud, kuid pärast Brake Celaneriga pesemist hakkas võll ilusti ladusalt pöörlema. Lisasin veel õli ja siis täitsin määrdenipli. Tsentrifugaalregulaatoril oli üks väike vedru veidi lõdva. Ka sellele leidsin sobiva asenduse. Vaakomregulaatori laager oli kinni ning see sai koos plaadiga teiselt jagajalt võetud. Ostsin ka uued kontaktid, kuis sisuliselt oleksin selle kolme euro eest ka midagi muud osta. Tänapäeva kontaktid ei istu omavahel kokku. Osturõõm, mis muud. Külge läksid vanad kontaktid, mis ära puhastasin ja omavahel kokku klappima sain. Vaakumregulaatori vaakumklapi sain vana P119 karburaatorilt, kuna see oli toimiv, ülejäänutel seda polnud, või oli membraan katki. Kondensaator paistis toimivat ning rootori ja jagajakaane leidsin ühelt uuelt P-20 jagajalt. Ei teagi millele see käib, kontakti alasi on igatahes teist pidi küljes. Loomulikult ei istunud jagajakaas jagajale ilusti peale, nii et ka seda pidi veidi töötlema, enne kui peale mahtus.
Lõpuks koostasin erinevatest varuosadest toimiva oktaankorrektori ja määrisin selle liikuvad pinnad. Selline ta siis sai. Selline nokkimne võtab päris palju aega, kuid hobikorras on seda päris mõnus teha. Kui lõpuks vigur valmis, siis on hea tunne küll. Loodame, et siis töötab ka.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1203 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: N nov 07, 2013 9:01 pm Postita teema:
Kandsin vahepealsetest tegemistest omanikule ette ja sain juhtnööriks käsu vaadata üle ka jagaja jalg. Kui Tihhonovi universaali mootoritöö mure võis seal peituda, siis pidas ka Watson oluliseks antud sõlm üle vaadata. Mis siis ikka, keerasin väntvõlli seni kuni rihmaratas näitas märgi järgi ülemist surnud seisu ja võrdlesin jagaja võlli asendit - klappis, sälk oli horisontaalne ning väiksem pool all. Edasi eemaldasin jala ploki küljest. Seejuures on tülikam pool see, et tavapäraselt läheb tihend ploki ja jala vahel katki. Nii ka seekord, pool tihendit jäi ploki külge, pool tuli jagaja jalaga kaasa. Nüüd siis tuli ploki auku tropp ette panna ja tihendijäägid eemaldada.
Remondiraamat annab jagaja jalal võlli lõtkuks 24'le vahemiku 0,4 mm. Kuna mul 21 kirjandust polnud, siis eeldasin, et suurus võiks ju sama olla. Kontrollimisel selgus, et lõtk ületas piirnormi pea poole võrra ning oli 0,75mm. Kuna seibe saab vahetada vaid laiali pressitud tihvti eemaldades vaatasin veel Watsoni varud üle ja leidsin ühe tehaskrundis oleva jagaja jala, mis pärast konservandist puhastamist ning õlitamist hakkas kergesti liikuma. Kontrollimisel veendusin ka et vahemik on ilusti paigas.
See sobib, puhastasin korpuse ning katsin kruntvärviga. Järgmisel päeval lasin hõbedase värvi selga.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1203 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: R nov 08, 2013 3:01 pm Postita teema:
Minu teada ei räägita muinasjutte ka nii, et: "Elas kord punamütsike ja kui ta veel ära surnud pole, siis elab ta koos vanaemaga õnnelikult edasi". Vahepeal peab ka projekt ju "hundi kõhust" läbi käima.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1203 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: R nov 08, 2013 10:51 pm Postita teema:
Kui värv juba kuivanud oli, lõikasin välja uue tihendi ning tegin plokipoolse osa õhukese kihi hermeetikuga kokku. Ploki puhastamist segasid tikkpoldid ning ideaalseks ma seda kraapida ei saanud. Jala ise sain traatharjaga puhtaks.
Jagaja jala küljes olev alumine võll, mis ulatub õlipumpa on päris lõdvalt küljes ning nurga all paigaldamine tähendab, et esimese korraga võll õlipumba külge haakuda ei pruugi. Paigaldamisel peab veel arvestama, et nukkvõlli ja jagaja jala hammasrattad on nurga all, nii et sälk, mis lõpuks peab olema horisontaalne tuleb enne paigaldust keerata 45 kraadise nurga alla.
Kuna jagaja võlli ots õlipumpa kohe ei istunud, keerasin tikkpoldile mutri õrnalt peale ja ajasin väntvõlli käsivändaga senikaua ringi, kuni kiil prakku vajus ning jagaja jalg oma kohale laskus.
Paigas.
Ka jagaja istub oma pessa vaid ühes asendis, selleks on kiil ektsentriline.
Rihmaratas ÜSS (ülemises surnud seisus) ja jagaja rootor esiemese küünlajuhtme asukohas. Nii oleks ju hea.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1203 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: P dets 01, 2013 8:06 pm Postita teema:
MTJ juhataja kirjutas:
Värvimine värvimiseks. Kas sellest vahetusest midagi kasu ka oli?
Noh. Tegelikult....Ei.
Mootor läks käima, aga sobiv asend jagajal ei ole just eriti korrektne. Lisaks ei saanud mootori tööd kuidagi ühtlaseks, ikka olid sees tühjad löögid. Seda on eriti hästi kuulda summuti otsast, kui silinder ei löö kostub sealt konkreetne köhatus.
Kuna ma polnud varem nii põhjalikult jagaja jala ja selle asendiga tegelenud, siis üritasin ka tõsta hambumist ühe hamba võrra edasi ja tagasi aga loomulikult mingit head nahka sellest ei tulnud. Sai lihtsalt selgeks, et ühe hamba võrra ei saa asendit muuta ning valitud jalg lihtsalt sellele mootorile ei sobi. Ise oskasin mõelda, et võimalik oleks vaid pöörata veidi jagaja jalal hammasratast (poole hamba võrra) ja tihvt ümber puurida. Otsustasin siiski mitte seda teed minna ja võtsin ette selle mootori küljes olnud jagaja jala ning eemaldasin sellelt tihvti ja hammasratta, üks seib lisaks ning saingi vahe paika. See lahendus toimis ja jagaja asend sai korrektne.
Paraku on nii, et saad ühest nurgast asja korda ja kindlasti laguneb midagi muud. Pärast asendi paika saamist ei tahtnud mootor enam teps mitte ühtlaselt käia. Mis nüüd siis?
Otsustasin siis pöörata tähelepanu küünaldele. Esialgu hakkasin uurima, et millised küünlad vanal Volgal üldse olema peaks.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1203 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: P dets 01, 2013 8:17 pm Postita teema:
Dr Watson sõitis kohale A17 küünaldega. Kui ma aga Kalju Aleksiuse raamatust järele vaatasin, siis sani teada, et originaalküünlad on hoopiski A8, nii et skaala teine pool. Number annab teada, kas tegemist on kuuma või külma küünlaga.
Kaevasin oma küünalde karbi välja ja leidsingi originaalsed küünlad, paraku ainult 3 tükki ja ühel oli veel keraamikas pragu ka. No selge, kui A8-id pole, panen siis A11-d, ikka sarnasemad. Nagu näha, siis kolmeseid komplekte on mul ka neid.
Lõpuks sain ühe komplekti sarnaseid küünlaid kokku
Noh ega see asi nüüd nii lihtsalt ka ei lahenenud. Küünaldes see probleem ei olnud. Mida edasi, seda halvemaks mootori töö läks.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1203 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: P dets 01, 2013 9:11 pm Postita teema:
Võtsin järgmisena ette karburaatori. Mootoril olev lasi kütust läbi, nii, et ilusti hõbedaseks värvitud sisselaskekollektor oli nõgiste niredega kaetud. Omanik oli soetanud vähekasutatud karburaatori ja käsk oli see peale panna.
Kohe külge panna ei saanud, pidin kõigepealt veenduma, et seadeldis puhas ja korras on. otsisin välja ka varuosad ja asusin "uut" karburaatorit kontrollima.
Sisemus igatahes "uus" ei olnud, migi imelik sade igal pool.
Ujukinõel oli igatahes ilma tihendava seibita. Seega kütuse pealevool oleks olud pidev. Ka teised kanalid ja düüsid olid sadet täis kititud. Võtsin kõik lahti ja puhastasin ära.
Kiirenduspump vana Volgal on ilma kummimembraanita. See kolb ja silinder kuluvad ajapikku ära ja siis karburaatori töö kannatab. Antud juhul oli aga kolb kinni, päris kõvasti.
Kui kõik elemendid eemaldatud võrdlesin korpuse erinevaid pooli ja avastasin, et olid teised päris kõverad.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1203 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: P dets 01, 2013 9:23 pm Postita teema:
Mida teha kõverate karburaatoritega?
Olen varem lihtsalt võtnud sileda aluspinna, kinnitanud sellele jämeda liivapaberi ja siis lihvinud kõverad pinnad siledaks. Sellest on seni abi olnud, kuid nagu eelpool kod. Medvedjevi postitusest lugeda võib ei ole see hea lahendus. Otsustasin vanameistri õpetussõnu kuulda võtta ja üritada kaaned sirgeks painudtada kuuma ja surve abil. Surveks saan kasutada kodugaraa¸i sobivat hüdropressi. Küll on üks tore tööriist. Kui detail pressi vahel, on näha ka kõverus, jala juures.
Alustuseks survet peale ei pannud, kõigepealt asusin detaile soojaks laskma. Kasutasin selleks tavalist propaanpõletit, mis töötab väikeste balloonidega.
Kui detail soe, asusin survet tõstma. Karburaatori jala ja keskmise osa sain omavahel kergesti ja hästi klappima.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1203 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: P dets 01, 2013 9:34 pm Postita teema:
Ka karburaatori ülemine pool oli kõver. Selle surumiseks kasutasin suurt padrunvõtit. Seekord pidin rohkem vaeva nägema ja mitu korda protseduuri kordama.
Lõpuks siiski kõik õnnestus ning komplekteerisin karburaatori lõplikult. Karburaatorit sain mootorile veel mitu korda paigaldada, kuna paika vajas sättimist kütusetase ja kõvasti sai jännata ka toorekalpi süsteemiga. Nimelt on äärmiselt oluline see hetk, millal toore trossist tõmmates sulgub õhuklapp ja mis hetkel tõmbab hoovastik veidi drosselklappi lahti. Veidi vähe ja piisava gaasita ei jää kül mootor tööle, liiga palju ja on samuti halvasti.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1203 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: P dets 01, 2013 10:09 pm Postita teema:
Karburaator korda tehtud ja mootor tahtis järjest vähem töötada, mida aeg edasi, seda raskem oli käivitada ja tööle jätta. Pidevad köhatused summutis ja jälle meenusid sõnad, et 90% karburaatori probleemidest on seotud süütesüsteemiga.
Siin on näha et, kaks küünalt tüütavad ja kaks on ära tahmanud.
Otsustasin korraks kontrollida ka küünlaid, millega masin kohale sõitis. Tulemuseks 1 töötav silinder. Hakkas päris hapuks kiskuma. Ma olin sellest kuradi vanast volgast nii väsinud, et mitu õhtut ei tahtnud garaa¸i poole vaadatagi. Minu poolest mingu see volga sinna kus ta on (p**se siis).
Võtsin sellest keerulisest probleemist väikese puhkuse ja külastasin hoopiski Volgaseltsi aastapäeva üritust. Positiivne meeleolu ja samm projektist eemale aitas vähe pead klaarida ja mõtlesin välja, et viimased sümptomid viitavad pigem probleemile kondensaatoris.
Naasnud ürituselt otsustasin teooriat katsetada ja leidsin ühelt doonorilt huvitavalt pika kondensaatori mille ka külge panin.
Sellest oli lõpuks ka abi. Mootor hakkas kohe paremini tööle, nüüd sai veel paar proovisõitu tehtud ning karburaatorit häälestatud. Tulemuseks oli ühtlane mootori käik, kadunud köha ja puhtad küünlad.
Kas tõepoolset sai lõpuks see seiklus läbi? Tegin veel paar testiringi Pärnu maanteel ja sain kinnistuse, et tõepoolest kulgeb nii hästi kui see auto sõita võiks. Keerasin veelkorra küünlad maha ning mõõtsin ka soojal mootoril silindrite surved üle. Tulemuseks ühtlaselt 8,5 kg/cm2. Seega küünlad tagasi ja mootori tööga kõik.
Enne auto gara¸eerimiskohta viimist reguleerisin veel siduri käiku, mis oli kummaliselt pikasks seatud, kinnitasin uue transportöörlindi jupiga summuti ja panin tööle ribikatiku, mis vajas trossi määrimist. Olin nimelt testisõitudel märganud, et mootor mingit töösooja taset ei saavutanudki.
Eile õhtul siis sain omanikult ka instruktaa¸i kuhu masin talveks viia. Seekord ei tahtunud masinat Tammepärja filiaali jätta, meil on koperatiivis üks suur projekt poolelei ja seejuures oleks universsaal logistiliselt veidi ees. Uus talvekorter aga osutus märksa eksklusiivsemaks. Hooaja viimast sõitu ilmestas värskelt majasadanud lumi. Siiski töötas masin laitmatult ning hoolimata pimedast ajast ja libedast teest sain täiesti vaevatult ca 10 km teekonna läbitud. Ainuke mure oli fooritagant liikuma saada. Mitukümmend aastat vanad suverehvid võimaldasid ikka tükk aega kohapeal libistada enne kui peaaegu 2 tonnine mass liikuma hakkas. Samas kui juba liikuma pääsesin siis masin kulges täitsa reipalt.
Kui nüüd seda postitust kirjutan, siis võiks ju mingi ilusa foto lisada, paraku oli väljas juba täiesti pime ning üleandmine läks veidi kiireks kuna abikaasale saateautos oli liikluspolitsei esitanud küsimusi liiklusmärkide tundmise osas. Alati kui neid vaja oleks....
Head talveund siis patsiendile ja kõigile rõõmsat advendipüha!
Liitunud: Dec 01, 2004 Teateid: 575 Asukoht: Käesalu, Keila vald
Postitatud: E dets 02, 2013 11:14 am Postita teema:
Advendiaja saabumise puhul teen veelkord juttu küünaldest, ehk siis sm. Mirski "mäng Volgaga" väärib kindlasti nö. uusi küünlaid.
Nimelt siin http://www.volga.ee/modules.php?name=Forums&file=viewtopic&t=3043 selgitasime välja kaasaegsed alternatiivid `63 GAZ-21 mootorile. Soovitan proovida NGK-d. Vajaminev mudel B4H maksab suurusjärgus 3 eurot ja peaks olema saadaval igas hästivarustatud autokaupluses.
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.
Galerii
Laadi pilte
Otsi
Profiil
Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid
Logi sisse
