Volgaklubi kodu
Kodu
Foorum
Galerii
Kontakt
Kuuluta
  


· Avalehele
· Klubi tutvustus
· Liikmete nimekiri
· Ürituste kalender
· GAZ Ajalugu
· GAZ Mudelid
· Volgad meedias
· Maailm ja mõnda
· Ümberehitused
· Tehnoabi
· Uudiste arhiiv
· Lingid
· Kasutajate nimekiri
· Foorum



Praegu on, 124 külastaja(d) ja 1 kasutaja(d) kes on praegu portaalis.

Sa oled Anonüümne kasutaja. Sa saad registreerida vabalt vajutades SIIA


Volgaklubi foorum :: Vaata teemat - Gaz 2402 (1975), Sm.Tihhonov
Galerii  Laadi pilte serverisseLaadi pilte  OtsiOtsi   ProfiilProfiil   Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeidLogi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid   Logi sisseLogi sisse 

Gaz 2402 (1975), Sm.Tihhonov
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3 ... 11, 12, 13 ... 23, 24, 25  Järgmine
 
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Sõnum
sm. Siim
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 06, 2009
Teateid: 34

TeadePostitatud: K jaan 27, 2010 5:29 pm    Postita teema: Vasta viitega

Üldiselt on ikkagi nii, et kui midagi ikka öelda ei ole siis ei tasu ka midagi sulest välja imeda. Lõpptulem ongi see, et kasulikku infot ei leia "arvamuslugudest" üles ja lumepall veereb edasi ning "lume" kogus foorumis kasvab.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2738
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: N jaan 28, 2010 4:14 pm    Postita teema: Vasta viitega

Grilli omanik käskis meil raudlatiga minema ajada kõik kes tahavad tulla seda mõõtma. Sest mees tegi ise ikka päris põhjaliku töö ära, et seda tööriista ehitada. See on tehtud vastava sisseseadega töökojas, täpsete mõõtude järgi. Paljud on käinud ja targutanud, et "mis sitt teha on... phõrguuu, ma teeks sihukese iga kell ise valmis. Poole odavamalt!" Tegelikkuses see ehk päris nii lihte tööriist pole. Miskipärast inimesed arvavad, et kõik mis on rauast tehtud seda on jube lihtne ise järgi teha. Aga tegelikult on see nagu bussi taastamine. Teoreetiliselt jube lihtne, kuid tavaliselt pole inimestel selliseid tööriistu ja tingimusi, et oma unistused metalli viia.

Sm Nymmikul ma soovitaks ikkagi garaazi minna. Sest tegelikult teeme meie täpselt samamoodi puupakkudega ja raudkangiga tööd. Lihtsalt tuba peab soe ja valge olema. See on esmane tingimus.

Aga jah, meil oli ju plaanis kruntima hakata. Selleks tuli enne kõik detailid puhastada roostest ja vajadusel natuke remontida. Tagaluugil näiteks oli aknaaugust sisemine ja välimine plekk keevispunktidest lahti tulnud. Sõber Raldo tõi meile laenuks spetsiaalse punktkeevituse masina. Tagaluugi ühendused vajutasime keevitustangidega kokku ja asusime proovima. Esmalt proovilappidel.


Imeline tööriist. Kerge sutsakas ja ongi valmis. Ühegi väega ei rebi proovilappe üksteisest lahti.


Paraku see tööriist meie tagaluugi remondil ei töötanud. Plekkide sisemised pinnad ei olnud ideaalselt puhtad (veidi roostet ja veidi pigi jääke) ning punktkeevitus ei jää kinni. Robi proovis küll heaga ja kurjaga ja kavalusega, aga lõpuks tuli ikkagi augud ette puurida ja tavalise keevitusega lasta.

Pikkamööda hakkasid seina ääred valmis detailidega täituma. Esipõll läheb meil külge I seeria Volga oma. Ta on natuke teistsugune, kuid selline oli meil lihtsalt parasjagu võtta.


Eelmise pühapäeva hommikul hakkasime juba varakult garaazi kütma. Õhtuks oli meil garaazis kenasti +18 kraadi. Veidi aega kulud asjade paigutamisele. Paras jama on tegeleda värvitöödega, kui pole selleks sobivaid tingimusi ja õigeid tööriistu. Kuidagi saime siiski hakkama. Väiksemad asjad riputasime üles.



Enne hilisõhtut olid detailid krunditud. Hoidsime veel järgmine 24 tundi garaazis üle +15 kraadi, et krunt ilusti ära kuivaks.


Huvitava tähelepanekuna avastasin detaile puhastades, et algselt on ilmselt olnud plaan märgistada universaal Volgad kahe kerenumbriga. Nagu välismaal, et üks on avalik kerenumber ja teine on peidetud. Nimelt leidsin tagaspoileril kroomliistu aluse valtsi pealt mingi salapärase numbri 6306. Ei oska nagu teisiti seda seletada kui ebaõnnestunud katsega topelt markeerimisest. Minu auto kere number on 6310. Miks on siis tagaspoileril 4 numbrit väiksem tähistus? Kuidagi liiga lähedane number, et ola lihtsalt juhuslik number? Ja tagaspoiler on ju poltidega eemaldatav detail. Äkki ikkagi algselt loodeti seda salanumbrit kasutada, kuid juba tehases läks see asi neil pange? Ma ei usu, et uuematel seda enam oli.

_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm Mirski
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 06, 2004
Teateid: 1141
Asukoht: Tallinn, Nõmme

TeadePostitatud: R jaan 29, 2010 1:44 pm    Postita teema: Vasta viitega

Minule jagati iseseisev töö:
Esisild korda teha. Alustasin osandamisest. Kuna juba pikemat aega ei ole garaazis fotoaparaati kasutanud jäi ka selle töö alguses aparaat tuppa. Seetõttu on ka 1 pool juba lahti, teise puhul püüdsin järk järgult töökäiku pildistada.
Töökohaks jäi väike ruum ahju ja riiulite vahel. Ümbrus veidi räpakam ja ei loo pettekujutelmi puhtast ning heledast tööruumist.
Kõige ebameeldivam on selle töö juures vedru eemaldamine. Volga esisilla konstruktsioonid on sellise kujuga, et traditsiooniliste vedrukammitsatega ligi ei pääse. Tuleb läheneda keskelt amordikinnituse kaudu. Kuna minul käepärast sobiva läbimõõdu ja tugevusega keermelatti polnud, pidin kombineerima. Selliste tööde puhul ongi kõige ajamahukam vajaliku tööriista puudumisel sellele asenduse leidmine.
Kui teist poolt lahti võtma hakkan, siis teen ka fotod sellest isetegevusest. Seniks aga mõned ülesvõtted.

Üks pool osandatud, kõik pisidetailid karpi kogutud.

Suuremaid detaile ikka jagub. Kunagi tuleb nad kõik puhastada ja värvida. Osandamis alustasin piduritest.

Jätkasin rummuga. Tagant veel neli splindiga fikseeritud mutrit lahti keerata.

Ning plaat ära võetud. Et järgmisel korral oleks hea tööd alustada said ka tööriistad kokku korjatud ja sild riiuli äärde tõstetud.

Veidi vehkimist kühvli ja harjaga tasub ka ära teha.


Kuna tegemist on peamiselt Saaremaal sõitnud autoga, siis tuli enamus polte ja mutreid kergelt lahti, vaid mõnele pidi andma kuuma. suured poldid mis hoiavad kinni alumisi õõtshoobasid sillatala küljes mul lahti keerata ei õnnestunud, pean vist spetsialistide poole pöörduma, esialgu on mõte proovida suruõhupüstoliga ja kuumutada aga eks näis.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge MSN Messenger
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2738
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: R jaan 29, 2010 3:22 pm    Postita teema: Vasta viitega

Samal ajal kui Mirski silda näppis, tegelesin mina kere komplekteerimisega. Eesmärk on nüüd kõik suuremad paneelid külge ära sobitada. Eesmärgiga veenduda viimast korda, et kõik sobitub omavahel ilusti kokku ja et ei tekiks üllatusmomente hiljem värvitud detailidega. Praegu on veel viimane võimalus midagi muuta. Selgus, et see töö oli päris vajalik. Näiteks asendasime kõik vanad uksehinged uutega. Kuid proovi kuidas tahad - üks esiuks ette ei sobi. Selgus, et kõikidel hingedel on keermestatud augud veidi nihkes ning üks uus hing ei kõlvanudki kasutada. Uste ja esitiibade paika sobitamiseks kulus ikka kaks õhtut.

Uksed sobitusid lõpuks üsna hästi kokku, kuigi lõpuni rahul ei saa ikkagi olla. Küljeviigid jooksevad pärast lõputuid keretöid viimaks sirgelt, kuid uste vahed ei ole igal poolt ikka päris ühtlased. Just nagu poleks pleki profiil ühesugune. Kõige halvemini paistabki esiukse ja esitiiva vahe. Seal nägime juba enne kurja vaeva, et sobitada omavahel kokku tehase uks ja varuosa tiib.


Üldiselt võib peaaegu rahul olla. Veidi peab detailide erinevaid kõrgusi siiski pahtliga siluma.


Samamoodi sobitasime külge esipõlle. See oli I seeria põll, mis oli mitmeti teistsugune kui 75. aasta auto oma. Tal pole ühtegi tugevdusvaltsi, selline ilus sile pind. Veel on tal numbri alusraam teistugune ning talle ei käi külge esinumbri alla keeramise seadeldist. Põll polnud just väga heas korras, kuid paremat polnud ka võtta. Pildil ei istu nurgad hästi külge, sest nad on lihtsalt alt kinnitamata.


Omaette ooper on alati kapoti sobitamine. Volga kapotihinged on päris salapärase konstruktsiooniga. Kui tahad, et kapoti tagumine serv vajuks madalamale, tuleb hinge reguleerida hoopis kõrgemale. Sest siis sulgub hing "sügavamale". Kes on kokku puutunud, see teab, mida ma mõtlen. Üldiselt läheb kapott päris sirgelt peale. Ikkagi selle auto enda kapott.


Üldplaanis hakkab looma. Tegelikult on tänaseks külge sätitud ka tagumised luugid, pildil veel mitte. Ka seal selgus, et enne kõveraks vajunud kere oli kõveraks väänanud ka tagaluugi. Sirutatud kerele vaan luuk enam külge ei läinud. Tuli ikka omajagu väänata seda luuki, kuid nüüd sobib ta kenastu uue kujuga auku. Tekivad juba lootused, et ehk saabki päris ilusa kerega Volga. Kuigi maalritöödega pole veel alustatudki. Pahtlitööde mahtu ei oska hetkel veel hinnata. Aeg on näidanud, et pahteldamist on alati rohkem kui esmapilgul tundub.

_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2738
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: N veeb 11, 2010 12:15 am    Postita teema: Vasta viitega

Ega inimene looduse vastu saa. Umbes sellisele järeldusele jõudsime Tammepärja filiaalis juba ca 2 kuud tagasi. Talvisel ajal ei ole siiski võimalik tegeleda auto keretöödega, kui garaazis puudub pidev küte. Õhtul võtab garaazi üles kütmine nii palju aega, et lõpuks tundub mõttetu sinna üldse minna. Seega langetasime paratamatu otsuse - tuleb korterit vahetada.

Juba ammu oli selge, et värvimiseks tuleb auto kuhugi kambrisse viia. Miks mitte juba viia teda siis varem ära. Et saaks teha eeltööd ka paremate tingimustega ruumides. Pakkisime auto kenasti kilesse ja lükkasime garaazist välja. Suure kollase veoauto plate peal sõitis ta oma uude garazeerimiskohta.


Meie võõrustajaks on Bacania nimeline autoremondi töökoda. Asub Tallinnas Veerenni tänaval. Viisakas koht koos igati korraliku keretööde osakonnaga. Bacania mehed võõrustavad mu autot kuni lõpliku värvimiseni. Aga keretöid tahan ikkagi ise teha. Tean, et usaldades selle töö elukutselisele automaalrile, saaksin kindlasti parema tulemuse. Aga mulle meeldib see töö. Minu arvates on autole keretööde teostamine üks ilus töö. Ja isegi kui lõpptulemus kannatab, tahan ikkagi seda ise teha ja nautida protsessi.

Võtsin puhkuse ja läksin esmaspäva hommikul tööle. Volga oli siis veel üsna "libe". Tundus, et ega siin väga palju teha polegi. Tagatiivad on hullud, kuid kõik muu peaks enam vähem OK olema. Noh ... eksisin.


Esmaspäeva õhtuks oli üks külg enam vähem üle käidud. Kapoti osa jäi pooleli. Pahtlit kulus ikka omajagu. Ei saa öelda, et mõni plekk oleks ekstra hull ja mõni plekk päris hea. Nad kõik olid ikka nii hullusti laines, et nõudsid sisuliselt lauspahteldust. Kole.


Teisipäeva õhtuks sain pahtliga autole niipalju ringi peale, et enamus detaile olid kaks korda pahteldatud. See muidugi ei tähendanud, et tööde lõpp paistaks. Ma ei ole proffessionaal ja paljud asjad võtavad rohkem aega kui võiks.


Näiteks siin on üks kord lauspahtlis käinud tagatiib, mis tegelikult tahtis sisuliselt teist kihti lauspahtlit veel sinna otsa. Ei oska nii hästi pahteldada, et ühe korraga suudaks kohe pinna õigeks tõmmata.


Sama häda nende ustega ka. Uksed on kunagiste keretööde käigus ikka kõvasti kannatada saanud. Alumised ääred olid totaalselt kõverad. Kohati oli alaserva kõikumine ühel uksel kuni 2 cm !!! Kolkisin alumised servad sirgeks, kuid suur plekipind mängib päris hoomatavalt. Tuleb küllaltki savimudel see auto.


Algaja keremeistrina kordan pidevalt sama viga, mida paljud algajad kipuvad tegema - lihvivad liiga palju maha. Haljas plekk juba paistab, kuid ikka nühin edasi, sest nii tundub õige. Lõpuks on kõik täiesti segamini. Paljast plekki on igal pool näha, sest plekk hakkab lõpuks paistma ka pahtelduse serva juurest. Pahtlikoha serva maha nühkides on suht raske seda nii teha, et kõrvalt plekki paljaks ei kraabi. Aga kui see juhtub, siis on jällegi liiga palju saanud ja pahteldus jääb tunda. Täna õhtuks olin juba nii sassis sellest lapilise auto silitamisest, et otsustasin katta auto uue kihi kruntvärviga. Siis saab uuesti puhtalt lehelt alustada. Pika klotsiga kruntvärvi lihvides tulevad enamus pahtelduse vigu lihtsalt nähtavale. Ning kui käega katsudes tundub asi juba päris hea olevat, saab oma tunnetust kontrollida ka visuaalse vaatlusega. Kastes auto silikoonipesuga kergelt märjaks, läigib ta mõne hetke piisavalt hästi, et peegeldusi hinnata.

Pesin eluka sellesama silikoonipesuga pealt puhtaks ning katsin rattad kinni. Need on kastika omad ja ei tohi ära määrida. Praegu on siia kulunud üks 2 kilone pahtlipurk ja natuke järgmisest ka.


Maalrid soovitasid tumerohelise värvi alla panna tumeda täitekrundi. Kuna tumehalli polnud võtta, lasin musta. Maksis 200 krooni liiter töösegu. See pole veel sugugi lõplik krunt. Käsitlen teda ise rohkem pritspahtlina. Päris pritspahtlit ei soovitatud kasutada. See pidi koledal kombel niiskust kartma. Kui tulevikus värv saab sügava kriimu või kivitäkke, imeb pritspahtel selle koha juurest niiskuse sisse ja hakkab aja jooksul sealt värvi lahti paistetama. Isegi keretööde ajal pidi ta õhuniiskuse suhtes tundlik olema ja ei kuiva kunagi päris ära. Hiljem võib värvi pealt maha mullitada. Vähemasti nii mulle seda seletati? Aga nüüd on auto vahelduseks must.


Lasin mitu kihti, et oleks mida lihvida.


Nagu näha, siis mitte kõik detailid ei saanud ühtuks niikaugele, et oleks kogu auto kruntida saanud.


Tööd jätkuvad homme hommikul kell 9.

Headööd.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Kaldi
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 09, 2007
Teateid: 423
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: N veeb 11, 2010 10:30 am    Postita teema: Vasta viitega

Martin. See on hea valik. Tubli töökollektiiv, tore pererahvas. Lasin oma auto ka keevitada, pahteldada, nühkida ja värvida Baccanias. Mais saab aasta täis, värv püsib siiani peal ja pahtlit pole kuskilt lahti löönud.
Kas selleks maiks saad paraadiks valmis?
Kaldi
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2738
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: L veeb 13, 2010 1:30 am    Postita teema: Vasta viitega

Ehitusinsener Kaldi käis eile töökojas järelvalvet teostamas. Kaetud tööde akti saan ilmselt hiljem kätte. Aga ta sai juba vastuse oma küsimusele kätte - see auto ei saa kevadeks valmis. Isegi ei ürita mitte. Kui värvi kunagi peale saab, lükkab ta kuhugi garaazi jalust ära ja hakkab pikkamisi teisi detaile ette valmistama. Palju tuleb veel puhastamist, liivapritsimist, värvimist, tsinkimist ja tont teab mis liiki töötlusi veel. Komplekteerimise protsess saab olema pikk ja nauditav.

Ise olen käinud iga päev kenasti objektil. Täna õhtuga sai viis pikka tööpäeva täis. Enam vähem hakkab üldpilt looma. Olen lihvinud täitekrunti. Väga hea krunt on. Kergesti lihvitav, ei tõmba paberit täis ja mis peamine - lihvides muutub ta oluliselt heledamaks ja seega on parandamist vajavad kohad väga hästi näha. Sinna peab õhukese kihi pahtlit lisama.


Kui pika nühkimise järel käega katsudes tundub, et pind ongi juba täitsa OK, on ikkagi hea selles oma silmaga veenduda. Käsi võib petta ja väiksemaid virvendusi käega nagunii ei tunne. Kuivalt vaadates on pinna viimistluse kvaliteeti võimatu hinnata.


Aga silikoonipesuga üle kastes hakkab töödeldud pind mõnusalt läikima ja saab aimu, kuidas detail võiks välja näha peale värvimist. See teeb vigade paranduse lihtsamaks.


Korralikus töökojas on hea tööd teha. Käepärast on mitmed töövahendid millest kodugaraazis võiks vaid und näha. Kasvõi näiteks elementaarne tööriist - pikk lihvimisklots. Tean, et neid on kõvasid ja pehmeid, kuid täna olin olukorras, kus kumbki ei sobinud. Nimelt pahteldasin tagaluuki seestpoolt. See oli rämedalt pisikesi mõlke täis ja tahtis lauspahteldust. Pahtli peale vedamine oli teostatav, aga kuidas lihvida nõgusat pinda? Päris nõutuks võttis. Aga maalritel oli probleemile väga lihtne lahendus. Anti reguleeritava kumerusega klots. Ise poleks selle peale tulnudki. Ennist täiesti lootusetuna tundunud probleem lahenes väga lihtsalt.


Samamoodi muutus pahtli peale kandmine ühtäkki mänglevalt lihtsaks, kui mulle anti kumerate nurkadega plastikust labidas ja õpetati, kuidas vajalik kogus pahtlit enne pinnale kanda ja alles lõpuks kogu pind korraga ära siluda. Tavapärase metallist ja teravate nurkadega pahtlilabidaga on paljude kohtade korrektne pahteldamine ikka paras tripper. Paar väikest pisiasja loovad hoopis uue töömeeleolu.

Täna õhtuks olin jõudnud niikaugele, et enam eriti midagi teha ei osanud. Võtsin uuesti ette kruntimise. Kere oli esimese krundi lihvimise ja vigade paranduse järel ikka päris lapiline.


Samamoodi uksed. Need kolm ust, mis esimese ringiga krundi alla said osutusid üsna heaks. Väga suuri vigu välja ei tulnudki. Kuid see juhipoole tagumine on üks peavalu. Ta on kunagi koleda mõlgi saanud ja juba enne üles ehitatud. Volga poes müüdi tutikat ust, hinnaga 1200 krooni. Ma pidasin seda paljuks ja otsustasin jätkata originaal uksega. Seda otsust olen kahetsenud, sest originaalist ei saa head nahka. Olen seda pahteldanud vist juba 5 korda ja ikka on ta raibe laines. Lisaks jääb mind häirima teadmine, et mu auto uks pole mitte plekist, vaid kivist. Täna sai ta krunditud. Eks tulemused ole nädala lõpuks teada. Äkki peab ikkagi uue ukse vaatama?


Lasine kerele peale terve uue katva kihi. Ei hakanud jändama ainult pahtlikohtade kruntimisega nagu proffessionaalid teevad. Lihvin ta tervenisti korra veel üle, ehk saab tulemus parem.


Samamoodi said krunditud kõik uksed...


... ja mõlemad tagumised luugid. Esialgu siiski ainult väljastpoolt.


Järg oli jõudnud niikaugele, et täitekrundi said ka need sisepinnad, mis nähtavale jäävad. Need tuleb esimesena ka ära värvida.


Nädalavahetus tuleb tolmune. Mõned jupid on veel päris puutumata ka. Küljekarpidega ja uksevahedega peab tegelema. Samuti mõned väiksemad kerepaneelid ootavad oma järge.

_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2738
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: K veeb 17, 2010 12:16 am    Postita teema: Vasta viitega

Operatsiooni võib lugeda õnnestunuks. Eesmärk oli teha Volga keretööd Lõpuni 7 päevaga. Sest rohkem ma puhkust ei saanud võtta. Lõpp läks muidugi närviliseks. Viimased 3-4 päeva enam ei osanud tööd nautida vaid tegin tuimalt. Sellest on natuke kahju, kuid teistpidi - iga asi peab ükskord valmis ka saama. Laupäeval käis mul külas Vahur, foorumis MTJ juhatajana tuntud. Tõi pirukaid ja võttis töötunked ka kaasa. Koos saime päris palju tööd ära tehtud.

Minu suurim probleem oli tagatiivad. Nad on keretööde seisukohalt küllaltki keerulise kujuga, kus vahelduvad omavahel nõgusad ja kumerad pinnad. Mäletan, et maadlesin samamoodi kunagist musta 2410-t tehes. Raske oli saada tiib nii ilusti kujusse, et kõik tunduks nagu õige. Küll oli kuskilt liiga kõrge, küll liiga madal, küll lihvisin pika klotsiga märkamatult valest kohast pahtli maha. Üldiselt olin hädas. Nad olid ju keevitatud detailid ja seega üsna kujust ära. Eriti rasked kohad on rattakoopa ja küljeviigi vahelised alad. Alati kui tundus, et viimaks on asi korras, lasin prooviks peale kihi täitekrunti. Ning seejärel lihvides sain jälle aru, et lootused olid enneaegsed. Ei ole hea. Kokku vist parandasin tagatiibasid umbes 4 korda. Viimaks olin neist juba täiesti sooda. Kui nüüd silikoonipesuga märjaks kasta, tundub enam vähem rahuldav. Päris hea siiski mitte.


Kõrval toas ootab üks metsloom, et teda ka värviruumi lastaks. 429 kuuptolline kõuelind, aastast 1970.


Aga veel on vara. Minu sõber alles peesitab ja kuivatab viimast kihti krunti. Natuke nätske oli, paha oli lihvida.


Vägagi teravalt tõusis päevakorda värvitooni probleem. Kuna põhi oli juba värvitud, oli selge, et värvi nimi saab olema tumeroheline. Aga milline toon täpselt? Vahepeal tõi seltsimees Stange Kukk Mustamäelt meile prooviks ka enda auto aknaliistu. Olin tema autot ju korduvalt siin teemas näiteks toonud ja eeskujuks seadnud. Ma väitsin, et tegemist on sama värviga nagu Heiksoni auto, mille järgi esimesed proovid lasin teha. Üldiselt olin mõneti pettunud, kui veendusin, et Stange ja Heiksoni autod on siiski täiesti erinevad tumerohelised. Ja see Stange mustjas roheline Volga on tegelikult hoopis heledam kui Heiksoni oma. Aga Heiksoni autot pole ma kunagi päevavalges näinud. Täitsa loll olukord. Siin on võrdluseks kõrvuti Stange auto liist (vasakul) ja Heiksoni auto liist, mille järgi retsepti lasin teha.


Pean tunnistama, et ma ei tahtnud rohkem probleemiga tegeleda. Kuna Värvifoorumis Taimi oli juba kaks korda minu jaoks spetsiaalse retsepti koostanud, ei tahtnud inimest rohkem traumeerida. Võtsin selle tooni, mis sobis peaaegu ligilähedaselt Heiksoni auto liistuga ning ostsin värvi ära. Esialgu siiski vaid niipalju, et sisepinnad ära värvida. Ei hakand põranda värvimiseks kambrit kütma ja ajasin auto lihtsalt sinna ruumi, kus muidu krunditakse. Seal on nii karm vent, et tõmbab värvitolmu hetkega välja. Tolmukaitset muidugi pole. Kastsin lihtsalt põranda märjaks.


Kiidan DuPont värvi. Tegemist on veoauto seeria polüuretaanvärviga. Katab hästi, väga hästi valgub siledaks, olin värvi omadustega rahul. Tooni osas .... noh .... esialgu ei kurda. Eks kunagi valmis autot nähes otsustab, kas läks väga mööda või mitte.


Püüdsin ära värvida ka need sisepinnad, mis hiljem näha jäävad. Muidu õnnestus värvitöö hästi. Ilusad siledad pinnad jäid kehvale valgustusele vaatamata. Kuid tolm tegi siiski oma töö. Need tuleb veel korra üle värvida.


Siinkohal mina lõpetan. Eile andsin auto päris maalrile üle, kes teostab pindade lõppviimistluse ja värvitööd. Ei ole mõtet ise tola mängida. Suur töö on ära tehtud, lollus oleks seda toiletisse lasta. Las värvitöö teeb siiski proffessionaal.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Zaparov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jun 27, 2005
Teateid: 881
Asukoht: Nõo sohvoos 4 jaoskond!

TeadePostitatud: K veeb 17, 2010 9:09 am    Postita teema: Vasta viitega

Nüüd hakkan ma aru saama, miks Sm.Tihhonov just sellise värvi valis pruuni asemel. Surprised Tundub,et värvi valik õnnestus paremini kui alguses arvasin.

Kõuelind(Thundebird) on ilus asi, kuigi mulle enam meeldivad rohkem 50date kõuelinnud aga sellel seal töökojas pole ka väga viga.
Kas tegu pole ,mitte sama autoga: http://www.tqhq.ee/forum/viewtopic.php?tid=32893
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2738
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: E veeb 22, 2010 11:33 pm    Postita teema: Vasta viitega

Vahepeal olen ise kergemalt võtnud ja usaldanud maalrit. Olgu - tunnistan üles. Ta viis läbi ka mõned parandused minu tehtud keretöödes. Üldjoontes tunnistati siiski kõlbulikuks.

Terve universaalkerega Volga värvimine on üks äraütlemata mahukas projekt. Kõik detailid vaja ju kahelt poolt teha ning neid detaile on uskumatult palju. Lisaks kerele (mis sisaldab ka esitiibasid), tuleb välisdetailidest ära värvida veel:
- 4x uksed
- 2x tagaluugid
- kapott
- tagaspoiler
- esipõll
- 2x esimesed põllenurgad
- 2x tagumised põllenurgad
- kojameeste paneel
- tagaluugi kohal olev liist
- bensupaagi luuk

Kokku siis 16 detaili. Aga sellele lisaks ootavad oma järge veel:
- armatuurlaud
- 2x A-piilarid
- 2x B-piilarid
- 3x pakiruumi küljepaneelid
- 2x pakiruumi põranda paneelid
- 6x tagaistmete elemendid (lisaks kaks detaili on veel puudu)
- lugematud väikevidinad (tuhatoos, soojenduse paneel jne)
- 18 liistukest tagaistmete katte kinnituseks

Üldiselt jääb selline mulje, et venelased panid auto kõigepealt tehases kokku ja alles siis värvisid ära. Sest neid tükke oli nii palju, et viisime neid maalrile kastivolgaga ja neid andis ikka peale tõsta. Maaler oli muidugi mõneti üllatunud, et neid osi ikka nii kuradi palju sai. Võttis mehe päris kukalt kratsima ja logistilist plaani välja mõtlema, mis järjekorras neid nüüd tegema hakata.

Esmalt oli siiski vaja kõige suurem asi ära korraldada - kere. Me olime sm Mirskiga üks õhtu seal pikalt toimetanud. Sobitasime külge uksed ja nende järgi ka esitiivad. Tiivad keerasime siis lõplikult kinni ja nüüd tahaks loota, et nad niimoodi jäävadki. Siis saaks nagu tehases - et tiiva kinnituspoldid on kinni värvitud. Pealegi ajas Robi kataloogi järgi täpselt paika poltide ja seibide tüübid, ning nüüd sai asi kokku keeratud täpselt niisuguste originaal poltide/seibidega nagu insenerid ette nägid. Siis võtsin uksed jälle eest ära ja maaler hakkas toimetama.

Auto aeti kambrisse ja esmalt värviti ära kapotialune. Samuti karestas ta üle minu enda värvitud nähtavad sisepinnad (kolmanda küljeakna ümbruse) ja värvis needki uuesti üle.


Järgmisena pidi töösse minema ülejäänud kere värvimine, kuid sellega läks veel veidi aega. Vahepeal hakkas ta tegelema väiksemate vidinatega. Näiteks kasutades võimalust, värvis ta ära mõned sisepinnad.


Ka väike tagaluuk sai seest värvitud.


Täna oli mees tegelema hakanud kõige vastikumate asjadega. Nimelt oli meie armatuurlaud niivõrd rikutud, et Robi pidi sellele tegema 14 keevituskohta. Vana oli ju paigaldanud talle plastikust katte ja korraliku tugeva sanga. Armatuur tahtis pärast keevitusprogrammi sisuliselt laispahtlit.

Teine jõle nott oli tagaluugi sisemine paneel. See oli kaubavedude ajastul NII lömmi pekstud, et ma kolkisin terve õhtu seda uuesti enam vähem kujusse. Kujusse ta sai, kuid pinnad olid totaalselt ära kolgitud. Samas on tegu nagu dekoratiivse paneeliga ja ta peaks ilus olema. Maaler oli päris nõutu - kuda krt pahteldada detaili, millel on iga paari cm tagant nõgus soon? Muidu võiks ju lauspahtlisse tõmmata, aga pärast on ilge tripper soontest pahtlit kätte saada. Seega pahteldas ta seda detaili kahes jaos - teipis iga teise soone kinni, pahteldas üle ja siis tõmbas teibi maha. Lõpuks sai detail paheteldatud ja sooned seest puutumata. Ehk saab asja?

_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2738
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: T veeb 23, 2010 12:30 am    Postita teema: Vasta viitega

Tänaõhtuse profülaktilise külastusretke käigus tundus, et asi hakkab vist tõsiseks minema. Kere seisis kambris, kõik mulgud kinni kaetud ja kambri temperatuur oli 28 kraadi.


Tehti veel viimased ettevalmistused ning tõmmati kambri uks seestpoolt kinni. Tammusin siis igavledes mööda töökoda ringi ja ootasin. Ei tahtnud akna taga vahtida ka - mis ma ikka segan oma vahtimisega tööinimest. Las toimetab rahus, küll ma pärast vaatan. Ameeriklane näe oli ka vahepeal maalrite ruumi veetud ja juba lausa pritspahtli all. Sama maaler toimetab paralleelselt mõlema projektiga. Talle pidi päris hästi sobima see suuremate projektide tegemine. Mõnes mõttes etem kui stangenurkade värvimine. Pole nii hull kiire peal, projekti kliendid pole nii kapriissed kui kindlustuse kliendid ja saab rahulikult omas tempos nokkida. Et kes otsib oma projektile maalrit, võib ehk pöörduda.


Aga siis avanesid uksed ja asi oli valmis. Tegelikult sain vahepeal ka korra kaemas käia, kui esimene kiht oli lastud. Kuid pilte tegin alles pärast teist kihti. Üldmulje oli rahustav - eeltöös väga suuri möödapanekuid ei ole (kuigi ... kuigi ...) ja värvitooni valikuga olen rahul. Vähemalt selles valguses on ta piisavalt tume, kuid samas kuidagi pastelne ja mahe. Päevavalguses on ta kindlasti täiesti teistsugune.


Ilus sirge ja sile Volga. Universaali kohta isegi liiga hea. Tulemus on kohati natuke võlts. Ma tegelikult tahtsin rohkem sellest "omas mahlas" Vene Volgat. Kus värv on õhuke ja "apelsin", läige mitte kõige parem ja pinnasiledus Volgale sobilikult robustne. No nagu originaal. Aga sain ikka sellise nuku. Veidi ebaloomuliku. Mitte et ma pettunud oleks, sest tehase "originaal kõverat" pinda ei oska ju matkida. Kui teda juba pahteldama hakkad, siis spetsiaalselt kõveraks teda kah pahteldada ei saa.


Ühesõnaga, tuli sihuke nagu tuli. Vähemasti on see etapp läbi ja ikkagi enda tehtud. Mõned vead jäid ikkagi ka sisse, kuid pildilt pole neid näha.


Veel mõned vaated detailidele. Katusega nägi mees päris palju vaeva. Kohutavalt suur pind, vaja ilusti siledaks ka värvida ja siin võivad mõned apsud sisse tulla. Värvi pind jäigi kokkuvõttes ilus ja sile, kuid külgedele tekkisid mõned voolamise kohad. Tundub olevat raske teema selle katusega, sest minu kahel eelmisel Volga projektil (must 2410 ja must 3102) olid ka katuse servas voolama läinud kohad. Katust ma ei pahteldanud. See jäigi nii sirge (või kõver) kui ta originaalis oli.


Tundub üsna hea käega maaler olevat. Ta püüab värvi pinda maksimaalselt siledaks saada ja sellega kombib pidevalt riski piire. Sest minu arusaamist mööda on värvipind sile ainult hetk enne voolamist. Horisontaalpinnad said ikka praktiliselt peeglid (esimene pilt on esitiiva pealmine osa). Küljed on mõnusa struktuuriga, mis tunduvad kuidagi väga loomulikud.


Mõned "allkirjad" siiski jäid. Kohati sai värvi natuke palju, kohtati natuke vähe. Mis teha - juhtub. Poleerimisega saab kõige hullema päästa.


Jääme ootama järgmisi etteasteid.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Volgaomanik
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jul 04, 2006
Teateid: 142
Asukoht: Tartu

TeadePostitatud: T veeb 23, 2010 2:32 am    Postita teema: Vasta viitega

Kui suur see värvi kogukulu(koos kinnitiga) olla võis, mis põrandale ning välispindadele peale lasti ? 6-7 liitriga saite hakkama, või tuli puudu ?
_________________
http://autoblogi.blogspot.com
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2738
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: T veeb 23, 2010 9:49 am    Postita teema: Vasta viitega

Ostsin värvi kahes osas. Esmalt võtsin tooni proovimiseks 1,2 liitrit töösegu, millega katsin põranda ja sisepinnad. Ülejäänud asjade värvimiseks palus maaler tuua 5 liitrit segu. Kuid vaatasin seda koletut detailide kuhja ja teades, et ma ei saa alati operatiivselt värvi juurde tuua, ostsin siiski 6 liitrit segu. Loodan, et sellega tuleb välja ja ehk jääb väikse lonks ülegi üksikute lisajuppide värvimiseks.

Palju ta sellest praegu ära on lasknud, ei oska kahjuks öelda.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm. Autojuht
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 09, 2007
Teateid: 520
Asukoht: Rapla mk.

TeadePostitatud: T veeb 23, 2010 6:10 pm    Postita teema: Vasta viitega

Värvi valik on õnnestunud.Eelnevate toonide kohta ei soovinud arvamust avaldada.Ma tean vene ajal Märjamaal oli 24 sama tooni.Papi annetas tolle testamendiga riigile, kes tema põrmu sängitaks.Igatahes mingid kommunistid tollega ringi ajasid hiljem.Oli ilus auto..
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Zaparov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jun 27, 2005
Teateid: 881
Asukoht: Nõo sohvoos 4 jaoskond!

TeadePostitatud: K veeb 24, 2010 9:29 am    Postita teema: Vasta viitega

Minu arust väga õnnestunud ettevõtmine, kui ma värvi vaatan tundub see auto lausa liigagi ilus,et tõsi olla. Nagu Sm.Tihhonov ütles,et ta tuli parem kui tehasest välja veeredes välja nägi. Need kohad, kus värv on läinud jooksma on minu meelest ebaolulised võrreldes sellega,et milline terve auto välja näeb. Ilmselt saab siis varsti lugeda auto kokkupanemisest, ootan seda huviga.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Reasta teated eelmise järgi:   
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod Ajatsoon on EET Eesti talveaeg
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3 ... 11, 12, 13 ... 23, 24, 25  Järgmine
Lehekülg 12, kokku lehekülgi 25

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis
Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis
Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis
Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis
Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis

volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.


Forums ©
Copyright © by Volgaklubi koduleht 2004
Kõik õigused reserveeritud