Postitatud: T mär 10, 2009 8:14 pm Postita teema:
Sm.Tihhonov ja Sm.Mirksi kas on ka sellest masinast oodata mingeid liikuvaid pilte tulevikus kuna ma arvan,et lugejad sooviksid tõrvikkambriga mootori hääli reaalajas kuulda !
Kuid samas istmeid vaadates siis mind paneb imestama kuidas selline konstruktsioon üldse nii vastu pidada suudab, lääne maailm loobus sellisest disainist juba ammu. Kas siin seisneb miski lihtsuse printsiip nagu kummimattidegi puhul vene masinates.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: P mär 15, 2009 12:46 pm Postita teema:
Pikkamööda edeneb ka selle auto salongi kohendamine. Esiistmed on mõlemad pestud ja juhiiste hakkab lõpuks kokku saama.
Kuna tema istmed olid tegelikult praktiliselt kulumata, siis polnud vaja eriti ulatuslikke töid ette võtta. Istmepada keskele oli tekkinud "muhk" sellepärast, et sinna alla lisaks pistetud porolooni vahekiht oli kortsu läinud. Lõikasin õige kujuga porolooni lapi ning traageldasin ta istmepadja külge kinni. Nüüd ei tohiks sama jama enam tekkida.
Vedasin istmepadjale katte peale ning ikkagi polnud asjaga rahul. Servad olid kuidagi lõdvad. Katteriie kippus peal liikuma ja peale istudes kortsu minema. Täpselt nagu enne. Siis tekitasin istme servade alla veel ühe kihi porolooni. See tõstis istme servad veidi kõrgemaks (jätab "mugavama" mulje) ning pingutab katteriide paremini ära. Tulemus tundub täitsa hea. Vaid juhiistme välimine serv, kus enne olid korralikud voldid sisse istutud, näitab sisse vajunud voltide kohta veidi välja. Aga hea tihke ja konkreetse kujuga iste on.
Seljatoe ehitamine on alati väljakutse. Üldiselt on sõnum lihtne - kui pole päris sadulsepa oskustega, siis seljatuge pole eriti mõtet lahti võtta. Sest ta koosneb täiesti ebamäärase kujuga poroloonpadjast ja siis lahtiselt peale vormitud vatiinikihtidest. Tehases on tädi Sveta sellele vilunud liigutusega mingi rahuldava vormi andnud. Aga ise olen seljatoega ikka päris hädas. Alati jäävad ülevalt nurgad tühjaks või vorm kuidagi lombakas. Lisaks on katteriide kinni tõmbamine jube jama. Kui teha seda nii nagu tehases, siis jääb ikka päris halvasti. Eelmistel istmetel panin seljatoe sisse lisatraadid ja tegin kokku 6 lisa kinnituspunkti. Siin püüdsin järgida tehase loogikat.
No kuidagi sai ta kokku. Kuid parema meelega neid rohkem ei näpiks
_________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1203 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: P mär 15, 2009 9:02 pm Postita teema:
Vahepeal siis uudiseid ka ajakirjandusmaailmast, nimelt ostsin täna ajakirja Elukiri või oli see hoopiski Elu Kiri, seal sees väike artikkel mis siinse koomiksi tellijaid võib paeluda. Edukat avastamist!
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: N mär 19, 2009 12:28 am Postita teema:
Volgade istmeid parandades olen korduvalt mõelnud sama mõtet - kuidas on võimalik asju üldse NII ebakvaliteestselt toota? Pagan Volga pidi ju olema ikkagi justkui nagu luksusauto. Või siis vähemasti kõige kallim auto? Aga kvaliteet on keskmise traktoritehase oma.
Näiteks siin on meil tegu eksport turu jaoks toodetud nõukogude tippauto Gaz 3102-051 Ata¨ee istmega. Aasta oli siis 86 ja masside jaoks mõeldud Gaz 2410 polnud veel jõudnud 3102 kvaliteeti alla viia. Sellegipoolest ei mõista ma, kuidas niisugune poroloontükk üldse suudeti toota ja siis otsustada, et lahtist vatiini täis toppides saab sellest närakast esindusautole istme küll. Täiesti vormitu, narmendavate servadega ja kõide tipuks veel lapitud ka. Pane nüüd siia vatiini nii ümber, et asi ilus jääks.
Mul on paralleelselt ka Mercedes S-klassi iste laiali. Sama ajastu - toodetud 1979-1991. Issand kus seal on insenerid pingutanud. Juba lahti harutamine võttis peakolu suitsema. Nii detailideni täpne ja filigraanne töö. Aga Volgal näiteks oli juhiistme poroloonalus üldse jumala praak. Poroloon oli seest paksult õhku täis ning nii pehme, et mingit tuge ei pakkunud. Ja mina veel imestasin kogu aja, et nii kuidas saab nii väikse läbisõidu juures juhiiste juba nõnda hullusti loppis olla.
Lammutasin ühed 2410 istmed ära ja sealt sain korraliku poroloonaluse. Sellegipoolest jäi istme kangas peal veidi lõtv. Selle mõnekümne tuhande läbitud km on juba istmel tuntavad voldid sees, sest kate on peal olnud lõtv. Pagan nii uuel autol peaksid istemd veel nagu uued olema. Täitsin siis lisa porolooni kihtidega veidi istmete alust, et kate peal paremini trimmis oleks. Ma parem ei vihasta ennast rohkem meenutustega, et juhiiste oli sellepärast pealt punnis ja vormist ära, et juba tehases oli püütud lõtva katteriiet pingutada lahtiste pololooni lappidega, mis istme katte alla susati. Mina liimisin siiski selle lamineeritud kanga oma poroloonpadja külge kinni.
Pärast tundidepikkust jahmerdamist ja rohke venekeelse oskussõnastiku õhku loopimist said istemd kokku. Ühesõnaga: "lapsed - ärge tehke seda kodus järele. Volga istmete patju võib avada, kuid seljatugesid mitte. Kas saite aru?"
Aga lõppresultaat jäi kõigele vaatamata ilus. Veidi parem kui tehase töö. Kuigi tehases on paremad vatiini toppijad.
_________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1203 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: L jaan 09, 2010 4:46 pm Postita teema:
Vaatasin ka üle, päris kenad kuulutused ju.
Miks seltsimehed kurvastavad?
Mina pole veel näinud, et keegi Maarjamaal niipalju raha ühe volga eest välja käib, ning kui käibki, siis küll ta selle masina eest ka hoolitseb.
Omal ajal läks ka must 24-10 müüki, ning ostja on üks äraütlemata tore volgamees. Ütleks et 2009 aasta üks kõvem volgamees siinmaal ja kaugel ukrainas
Mina arvan, et neid masinaid ei ole praegu võimalik müüa, samas tuleb ju proovida. Igal asjal on tegelikult hind olemas lihtsalt kuulutamise vaev. Minul on näiteks pidevalt müüa gaz21, lada 2107 ja jaguar xj6 .... kui keegi vaid nende eest mulle sobivat hinda on nõus maksma.
Ja kui õnnestubki müüa, mis te arvate, mida sm. Tihhonov pea veerand miljoni krooniga peale hakkab? ........
Nii et vastupidi rõõmustage seltsimehed teil on võimalus soetada eksklusiivseid masinaid!
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: P jaan 10, 2010 4:29 am Postita teema:
Zaparov kirjutas:
Olen sõnatu ehk Sm.Tihhonov räägib lähemalt
"Tuhast oled sa tõusnud ja tuhaks pead sa saama", lausutakse igal ärasaatmisel. Selle lihtsa tõega oleme me kõik leppinud. Sama kehtib ju ka raha kohta. Kõik mis on raha eest ostetud, võib mingil hetkel jälle algmaterjaliks tagasi muutuda. Looduse loomulik ringkäik.
Ma siiski ei näe põhjust suuremaks hämminguks. Muretsemiseks oleks alust siis, kui kuulutuses märgitud hind olnuks 3 korda madalam. Sest siis oleks mul ilmselt reaalne soov nendest autodest vabaneda. Aga täna ei ole. Kuulutuses esitatud suurusjärkudega on need autod ju kõik see aeg müüa olnud. Sest tegelikult on kõik autod maailmas müüa, kui hind õige on.
Need autod on mõlemad minu jaoks väga erilise väärtusega. Nende saamislugu selleks nagu me neid täna näeme on olnud kirev ja elamusterohke. Väidan täie veendumusega, et nad mõlemad on omasuguste seas parimad eksemplarid siin vabariigis. Ja kuigi nad on justkui ühesugused autod, on nad samas nii erinevad nagu siga ja kägu. Kui ma peaksin ühest loobuma, siis ma ise ei oskaks eelistada ühte teisele. Sellepärast ongi mõlema kuulutused väljas.
Kuigi küsitud hind võib tunduda põhjendamatult kõrge, ei ole mul sellepärast mingit häbitunnet. Sest milline on selle auto turuhind? Neid on nii vähe, et turgu ei moodustugi. Turuhind on see punkt, kus ostja ja müüja huvid kattuvad. Kui müüjal on vaja lahti saada, langetab ta hinda seni, kuni auto kellegi jaoks atraktiivseks muutub. Kui ostja tahab osta autot, mida turul polegi saada, tõstab ta seni panuseid, kuni keegi on nõus enda omast loobuma. Kuulutuste mõte ei ole autodest kindla peale lahti saada, vaid pigem näidata üles valmisolekut neist üldse teatud tingimustel loobuda. Võimalik, et niisugust ostjat polegi täna olemas. Aga see ei kurvasta mind, sest seni saan ma neid autosid ise tarbida ning odavamaks nad enam nagunii ei lähe.
Miks neist üldse loobuda? Öeldakse, et kõige jubedam asi mis inimesega võib juhtuda on see, kui tema unistused täituvad. Aastaid olin ma endale niisugust autot tahtnud. See mudel tundus minu jaoks kuidagi salapärane, vastuoluline ja kättesaamatu. Ning eesmärgi poole rühkides sai neid kogemata kaks tk korraga. Täna ma vaatan neid ja ei oska nendega enam mitte midagi peale hakata. Ma olen nendega igal pool ära käinud kus ma tahtsin, sõitnud mõlemaga maha paar tuhat km ning nüüd ongi nagu kõik. Ma ei oska nendega enam kuhugi minna. Ma tean mis tunne on sellist autot omada ja temaga sõita ja mis kõige hullem - enam pole hasarti. Pole vaja mõelda, kust saaks pruuni põrandavaiba, sirge esistange või roostevaba kapoti. Enam ei ole põhjust Pihkvasse juppide järele sõita või iga järgmist detaili külge kruvides unistada täiuslikust lõpptulemusest.
Ma naudin autohobi juures kõige enam arenguprotsessi. Selle õige auto otsimine, leidmine ja lõpuks tema viimine endale meelepärasesse vormi, on see mis vaimu toidab. Olles lõpptulemusega paar korda sõitnud, tahaks ta riiulisse ära panna ja otsast peale alustada. Mina ei ole ühegi konkreetse margi fanaatik. Maailmas on palju põnevaid autosid. _________________ Terve aasta poole aastaga
Ajatsoon on EET Eesti talveaeg Mine lehele Eelmine1, 2, 3
Lehekülg 3, kokku lehekülgi 3
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.
Galerii
Laadi pilte
Otsi
Profiil
Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid
Logi sisse
!
