Volgaklubi kodu
Kodu
Foorum
Galerii
Kontakt
Kuuluta
  


· Avalehele
· Klubi tutvustus
· Liikmete nimekiri
· Ürituste kalender
· GAZ Ajalugu
· GAZ Mudelid
· Volgad meedias
· Maailm ja mõnda
· Ümberehitused
· Tehnoabi
· Uudiste arhiiv
· Lingid
· Kasutajate nimekiri
· Foorum



Praegu on, 362 külastaja(d) ja 0 kasutaja(d) kes on praegu portaalis.

Sa oled Anonüümne kasutaja. Sa saad registreerida vabalt vajutades SIIA


Volgaklubi foorum :: Vaata teemat - MTJ juhataja GAZ 21
Galerii  Laadi pilte serverisseLaadi pilte  OtsiOtsi   ProfiilProfiil   Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeidLogi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid   Logi sisseLogi sisse 

MTJ juhataja GAZ 21
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5 ... 18, 19, 20  Järgmine
 
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Sõnum
MTJ juhataja
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Aug 07, 2007
Teateid: 490
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: P aug 09, 2009 9:18 pm    Postita teema: Vasta viitega

MTJ värvikamber

Proovivärvimised olid auto peal juba tehtud ja selle käigus ka pooled küla sääsed ja kärbsed värvi sisse lennanud nagu kärbsepaberile. Viimane aeg oli teha endale garaazhiuste vahele suvine kilemaja värvimiseks. Kavand, materjalide kogused ja eelarvegi olid paika pandud (otsaseinad pidid tulema katteloorist, et ise hingata ka saaks). Tegudeni polnud veel jõudnud, sest enne tuli korraldada üks suvine seltskondlik koosviibimine, kus läks vaja varikatust külaliste kaitsmiseks halva suusailma eest. Siis äkki saabus äratundmine, et hoopis sääsevõrkudega varikatusest peab saama minu värvikamber. Sama raha eest saaks kohe valmis maja. Internetist otsides ma sobivat siiski ei leidnud, kuid toidupoe kõrval olevas Super-Hyper-Mega-Ekstras oli vajalik kaup 500.- kr eest saadaval. Tegemist on siis 3x3 m varikatusega, mille kõik küljed on kaetud sääsevõrguga. Nendest kaks vastasseina avanevad keskelt pika lukuga. Nii saigi kamber valmis nigu niuhti! Kõigi eemaldatavate detailide värvimiseks on selles ruumi küllaga. Kindlasti ei mahu üks Volga tervenisti 3 m alla, kuid mu autol oli vaja värvida selles ainult katust ja saba. Nina lükkasin ma eest välja ja saba kohale tekitasin koormakattest ja vähesest kogusest kilest ajutise kambripikenduse. Rattad võtsin alt ära ja külgedele tekitasin laiadest plankudest kõnnitee.
Kambri puhastamiseks enne värvimist juhuslikest sääskedest-kärbestest kasutan edukalt tolmuimejat, millesse on neid putukaid imelihtne ja humaanne püüda.
Üsna tähtis on värvimise juures, et kõik asjad oleksid käepärast, sest muidu hakkad tormama edasi-tagasi ja kui siis ikka voolik takerdub jalgadesse nii, et püstol lendab koos värviga. Töökoja tahvlile olen kirjutanud umbes sellise memo, milles on amatööri jaoks kõik olulised abitööd kirjas:
- maapind märjaks kasta;
- kärbsed-sääsed kinni püüda;
- kompressori survepaagist kondensvesi välja lasta;
- maalrikombinesoon selga panna;
- suruõhuga detail puhastada
- värv valmis segada ja kurnata läbi filtri ning püstol kambrisse viia;
- vahalapiga pind üle nühkida.
Kompressor asub kinnises kuiva õhuga ruumis, et vältida veetilku. Respiraatorit ei ole vaja, sest värsket õhku on küllaga.

P.S. Pildid tulevad siis, kui juhtme juurde jõuan.



MTJ ja Helsinkin Sanomat

Minu mälu järgi oli ansamblil MTJ (milline kokkusattumus?) kunagi üsna menukas laul ajalehest Helsinkin Sanomat ja sellele tehtud videos toimus vanade ajalehtedega kõva aknapesu. See lugu turgatas meelde, kui auto värvimiseks oli vaja hakata aknaavasid kinni kleepima. Olen sattunud nägema, kuidas maalrid kuskilt suurest rullist spetsiaalset paberit tõmbavad, kuid mul tuli võtta see ammune äraproovitud asi – vana ajaleht ja asuda kleepima. Ega lugeda polnudki aega, aga Ekspressi piltide peal olid 90date alguse allilmategelased.
Midagi tänapäevast ma siiski kasutasin kere mittevärvitavate või juba värvitud pindade kaitseks. Selleks on ühest servast teibiga varustatud õhuke kaitsekile, mis on mõeldud korteris remondi ajal katmiseks. Seda oli väga mugav rullist otse paigaldada ja sobivas kohas lihtsalt maha lõigata.

Uksepiidad ja lävepakud värvisin eraldi

Midagi imeodavat, aga vajalikku olen automaalrite poest ostnud: kurnafiltrid ja mõõdutopsid, milles on imelihtne õiges vahekorras värvi-kõvendit-lahustit kokku segada.


Vana pilt minu puidust autost

Kuna juba värvitud detailide ladustamine oleks probleem, siis sai neid kohe hakatud autokerele kinnitama.



Viimati muudetud MTJ juhataja poolt (R okt 02, 2009 7:38 pm), kokku muudetud 1 korda
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
MTJ juhataja
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Aug 07, 2007
Teateid: 490
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: K aug 19, 2009 7:31 pm    Postita teema: Vasta viitega

Suvepuhkus maalilaagris

Pidevalt kuuleme uudiseid mingitest metsaülikoolidest ja suveakadeemiatest. Teeb lausa kadedaks ja mina organiseerisin endale suvise maalilaagri projekti. Päris programmiga ikka, milles oli nii suur- kui ka väikevormide pinna ettevalmistust ja kruntimist. Lai- ja kitsaspinna pahteldamist ja lihvimist nii käsitsi kui ka mehhaniseeritult. Ja muidugi suures koguses värvimist aerograafiga. Kuna sobivat juhendajat maalilaagrise ei leidunud, siis tuli läbi ajada omaenese tarkusega eksimise ja õnnestumise meetodil.
"Kannatus sai otsa ühes kindlas kohas ...", nagu laulab Hardi Volmer ja maalilaagri monumentaalne suurvorm, mis on inspireeritud 50datest ja Elvisest jäi ajutiselt pooleli. Viimaseks piisaks karikasse oli tänane pinnaefekt, mida pole kirjas isegi "Värviefektide piiblis", kus mul õnnestus tahtmatult tekitada laipinnale tööjope seljale tikitud embleemi peegelpilt. Seda tuleks isegi C.S.I.-kriminalistidele õpetada. Tegelikult lebas kriimustuste vältimiseks juba pahteldatud ja lihvitud "lõuend" näoli pehmel jopel, mida enne värvimist sai ka suruõhuga ja vahalapiga hoolikalt puhastatud, kuid sellest ei piisanud nähtamatu mustuse eemaldamiseks.
Pärast kuivamist tuleb veidi suurem lihvimine!
Mõned näited maalilaagri kohustuslikest harjutustöödest: laipinna pahteldamine ja vertikaalpinna värvimine




Tehnilisi märkmeid värvitöödest
Inimese aju ei ole mingi kompuuter, mis peab kuni „õhtale lendamiseni“ kõik meeles. Seepärast panen endale tuleviku jaoks kirja mõned spikrid, kuidas ma värvisin.
Selga panin mingi korduvkasutusega (minu enda arvates) värikombe, millel soonikud kaeluses, käiste otsas ja pahkluude ümber. Trukid on peidetud, et mitte tekitada asjatuid kriimustusi. Abielusõrmust pole vaja eemaldada, sest see on aastakümnetega ära kulunud (sellega sai kunagi hõlpsasti pahtlile märkjooni tõmmata). Mingi siledast materjalist müts pähe, sest kapuuts sellel kombel puudub. Respiraatorit ma ei tarvitanud, sest värvisin vabas õhus.
Kuna kompressorjaam jäi mul rajamata ja suur kompressor viskab sekka ka õli, siis olen töö teinud väikese kompressoriga, mille rõhk ei ole püsiv (ca 4 bari ehk). Vee lasen eelnevalt paagist välja ja vooliku lõpumeetrid tõmban lapiga puhtaks.
Kõik kärbsed ja muud sitikad püüan paviljonist tolmuimeja pika toruga kinni.
Kruntimiseks kasutan 1,5mm düüsiga vene püstolit (paremat lihtsalt pole), mille kaane vahelt kipuvad värvitilgad välja loksuma.
Pärast kõvendite lisamist Epo-krundile ja täitekrundile, mis on väga paksud, lahjendan segu ksüleeniga vahekorras umbes 80-100%
Pinnavärvi pealekandmiseks on mingi madalsurve SATA-pritsi odavkoopia (1,3mm düüsiga). Värvina kasutasin tavalist Sadolini (white night), mida tempisin Sadolini kõvendiga (või universaalse kõvendiga 80/20) ja vedeldasin ksüleeniga (algul ka sadolini vedeldiga) vahekorras: 80% + 20% + 25% (värv+kõvendi+lahusti).
Vahekorra tempimiseks kasutan imeodavaid spetsiaalseid mõõdutopse (mensuure), mida kruntvärvi segamiseks kasutan pestuna ka korduvalt.
Valmis segatud värvi kurnan pritsi läbi automaalri sõela (vist 900 auku ruuttollil).
Sellisel teel segatud kattevärvi olen kandnud peale ainult kahe kihi kaupa, sest siis hakkaks voolama. Esmalt lasen servad ja avade ääred, siis katan terve pinna läikega. Vahepeal teen ca 15-20 min. pausi ja siis lisan teise kihi. Sellise „rasvase“ värviga valgub pind mulle sobivaks apelsinikooreks (silma järgi umber 10 cm laiuse lehvikusammuga kattes). Kaugus pinnast vist ainult 20 cm kandis. Paaripäevase kuivamise järel lihvin veelkord märjalt, teen parandusi ja siis katan jälle. Enamik detaile on värvitud 2 korraga (4 tugevat kihti). Halbade ilmastikutingimuste või kobakäpluse tulemusena on nii mõnigi asi saanud 3-4 kihti peale. Kogenud maaler ja head riistad laskvat korraga vedelat värvi kuni 6 õhukest kihti autole (pangetäis korraga). Poleks paha: Terve aasta poole aastaga!
Ettevalmistatud aluspind on kruntvärviga katmise eel lihvitud kuivalt 240 kuni 400 paberiga. Pindvärvi kannan pinnale, mille olen märjalt 800 paberiga karestanud. Kuigi on soovitatud kuiva lihvimist, siis ei taha see kodus käsitsi õnnestuda, sest tolm jääb paberi külge ja hakkab isegi kriipima. Elektrilist taldlihvijat pole ma seekord isegi kapist välja võtnud, sest keegi meister laitis sellega saadava pinnakvaliteedi maha ja nii olengi jämeda paberiga päris käsitsi hööveldanud painduva tallaga höövliga ja pärast märjalt lihvinud korgiga.
Lihvitud pinna pesen veega puhtaks, kuivatan ja puhun suruõhuga puhtaks (puhta! kuiva käega pühkides). Pärast seda pühin vahalapiga pinnad üle.
Pritsid pesen nitrolahusti kanistrist tehtud vannis pikakarvalise pintsi ja spetsiaalse düüsiharjaga. Suurema värvi eemaldan esmalt varasematest pesudest kogunenud lahustiga, hiljem juba puhta nitrolahustiga. Kasutatud lahusti kurnan läbi sõela tagasi järgmise korra tarbeks.
Värvipukid kleepisin iga kord uue kaitsekilega, et vähendada potensiaalset tolmuterade arvu.
Pagana hea tunne on hommikul avastada, et eelmise päeva töö on õnnestunud sedavõrd, et selle tüki saab panna autole külge.


Viimati muudetud MTJ juhataja poolt (T sep 08, 2009 1:49 pm), kokku muudetud 1 korda
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: E aug 24, 2009 8:48 am    Postita teema: Vasta viitega

Minu meelest on see käepärastest vahenditest kombineeritud värvikamber täiesti geniaalne. Tasub millalgi proovimist.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
MTJ juhataja
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Aug 07, 2007
Teateid: 490
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: N okt 01, 2009 7:06 pm    Postita teema: Vasta viitega

F... nagu fiasko!
Mitu päeva võtsin julgust, et värsket tõde avalikustada. Tõde on selles, et värskelt taastatud kapoti võib nüüd anda lapselastele vastlasõiduks. Hingede sobitamise käigus tekitasin tagasi hoolikalt likvideeritud muhud.
Suurt probleemi nagu ei olnudki, aga ikka ei sattunud selle kõige koha peale.
Tagant järele püüan loetleda vead, mis selle põhjustasid.
1. Enne auto värvimist ei sobitanud ma kõiki detaile kokku. Eemaldasin nii kapoti kui ka hinged. Hingesid rihtisin veidi alasil, sest need olid kangutamisega deformeerunud. Kui hinged oleksid paika pandud, siis oleks värvitud kapotti palju lihtsam oma kohale olnud panna. Mõni soovitab isegi märknõelaga kriipsud peale teha. Hingede rihtimise olin isegi jõudnud unustada.
2. Mingil hetkel haakis üks hing endale ribikarina trossikõri taha ja tekitas kangutamist, siis jälle teisel pool takistas oma õiges kohas mootoriruumi küljel asetseva pingeregulaatori korpus hinge laskumist ja jättis kapoti rippuma.
3. Kuna olin remondi käigus taastanud analoogilised muhud ja ka keevitusega karpi tugevdanud, siis võis olla taastamine ebakvaliteetne.
Tuleb tõdeda, et sitta asja pole mõtet taga nutta. Laos on täitsa uus kapott ja nüüd või hoopis kevadel tuleb see peale panna. Häda on mitte ainult nendes hoidmisest tekkinud krõmmides, vaid ka nendes külgmistes poldiaukudes, millega kinnitatakse juhikuplekid (minu mudelil neid ei käi ja vajavad täis keevitamist).

Pilt meenutab vana taksot või Koeru toodangut


Viimati muudetud MTJ juhataja poolt (R okt 02, 2009 7:36 pm), kokku muudetud 1 korda
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Väravamehaanik
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Feb 24, 2005
Teateid: 413
Asukoht: Kuusalu Autobaasi värav

TeadePostitatud: N okt 01, 2009 8:13 pm    Postita teema: Vasta viitega

Ehk tasuks ka uus kapott enne paika rihtida ja siis alles värvida. Gorki tehase originaal plekke liigub meie vabariigis üliharva ja raske on ka arvata, milline neist võiks olla originaal. Enamasti on nii öelda uute plekkide puhul tegu Leningradi tehase varuosadega loode piirkondade taksoparkidele ja naljaviluks olen isegi säilitanud ühe GAZ 21 tiiva, mis erineb oma suuruselt igast servast 1 cm.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
MTJ juhataja
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Aug 07, 2007
Teateid: 490
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: R okt 02, 2009 7:49 am    Postita teema: Vasta viitega

Nii kahvanäoline ma nüüd kah ei ole, et kaks korda järjest sama reha otsa astuda.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
MTJ juhataja
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Aug 07, 2007
Teateid: 490
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: R okt 02, 2009 7:34 pm    Postita teema: Vasta viitega

Bitukas
Sellise nime all toodeti kunagi NLiidus ainukest bituumenmastiksut, millega oli võimalik autopõja rooste vastu kaitsta. Selle koostisesse kuulus ka tänapäeval rangelt keelatud asbest. Rattakoopaid või autopõhja võõbates olime ise üle pea pigised. Üritasin seda kunagi ka jämeda düüsiga pritsiga peale lasta, kuid asbestitükid kippusid pritsi ummistama. Eks see üks suur enesepete oli ja hiljem hakkasin eelistama hoopis kuuma kahurimäärde pealekandmist või Movili taolise tahkestuva õliga pritsimist.
Minu Volga koopad ja põhi olid juba tehases ohtra bituumeniga kaetud, millele olid omanikud loendamatuid kordi peale lisanud ja seda veel õlidega katnud. No muidugi ei saanud ma loobuda sellise nostalgilise viimistluse taastamisest? Pealegi oli töökojas vedelemas mitu potti Bitukast. Mina ise ei ole seda ostnud, kuid see ajendas mind taaskord nostalgiliselt autot bituumeniga kokku mäkerdama. Ega selleks ju õiget vajadust ei ole, sest koopaid kaitsevad nagunii logarid ja põhja tervisele on isegi parem, kui see ilus sile on, sest siis tuul kuivatab selle kiiresti ära.

Bituumenmastikuga määritud tagatiib
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm Mirski
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 06, 2004
Teateid: 1203
Asukoht: Tallinn, Nõmme

TeadePostitatud: R okt 02, 2009 9:01 pm    Postita teema: Vasta viitega

Tammepärjas jälle kirume selliseid mehi, kes kogu auto mingite möksidega ära mäkerdavad. Kasu ka midagi pole, kuna kus vaja, sinna läheb niiskus kogu pigi alla ikka ära ja roosteuss närib vabalt ringi.
Tihhonov juba kolmandat nädalat mürgitab ennast.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge MSN Messenger
MTJ juhataja
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Aug 07, 2007
Teateid: 490
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: L okt 03, 2009 9:30 am    Postita teema: Vasta viitega

sm. Mirski kirjutas:
Tammepärjas jälle kirume selliseid mehi, kes kogu auto mingite möksidega ära mäkerdavad.

Kahtlen sügavalt kas meil midagi veel vene autodest taastada oleks, kui neid autosid ei oleks möksitud. Minu lugupidamine nende meeste vastu. Minu enda kogenematusest sõi rooste mu esimesel ostuloaga soetatud Kopikal poritiibadesse augud enne veel kui auto oli 3 aastane. Järgmise auto möksisin ära juba järgmisel päeval pärast Kadaka tee kauplusest kättesaamist, kuid ühe ukse ülaserv vajas siiski juba paari aasta pärast tinutamist. Olen nõus Teile kraapimisele appi tulema (helistage).
Kavatsen ise selle auto veel läbi kärutada ja loodetavasti pärijaid ei karista oma mäkerdamisega. Mina olen ammu öelnud, et selle auto tegemine on vanaisa nostalgiline mäng. Mu auto pole mingi haruldus, mida kõigest hingest säilitada. Aga kummid pumpaksin nõukaaegset õhku küll täis, kui ainult kuskilt seda võtta oleks.

Laeposter
Auto algupärane laepolster on paari numbri võrra väiksemaks tõmmanud ja seda saab kasutada veel ainult lõigete valmistamiseks. Venes müüakse küll erinevatest matejalidest valmistatud laepolstreid, kuid ükski nendest ei ole piisavalt algupärase moega. Peamiselt pakutakse seda hilisemate sõiduriistade aukudega varianti, mida ka KOerus kasutati. Seega jääb üle ainult ise uus valmis õmmelda. Küll kiidetakse Koeru endist sadulseppa ja ka Väravamehaanik on tuntud õmbleja, kuid midagi keerulist siin pole ja tuleb ise nõelale niit taha panna (seda siis ikka õmblusmasinal). Tulebki meelde, et Väravamehaaniku autol on siiani laes sinise pastakaga tehud telgjoone märgid.
Vist kõik polsterdajad on kolinud oma nodiga sooja tuppa. Õnneks ei olnud peret kodus nägemas, sest pidusaal sai korraks ikka üsna sodiseks (mingi renoveerimise käigus oli lateks kõige ehtsama laevärviga ära valgendatud ja seda koorus töö käigus suurte latakatena).
Lõigete võtmiseks tulevad algupärased õmblused lahti harutada. Esmalt siiski kõik tükid ja vitsad vajavad markeerimist. Märkida tuleb mitte ainult tükkide järjekord vaid ka nende kohakuti käivad kohad (tavaliselt lõigete peal valitakse selleks sümmeetriatelg). Kuna kõik vitsad pidavat olema erinevad, siis nummerdasin ma need viilisälkudega. Mina märkisin ka vitsasukkade õmluste lõpud, sest nende otsad jäetakse laepolsti küljest vabaks.
Nüüd on jätkamiseks kaks võimalust, kas kanda esmalt polstri pealt lõige papile või kopeerida otse lateksi tagaküljele. Selle peale on aega mõelda, kuni poest materjali ära toon. Ostmata on see seetõttu, et seda päris õiget ju pole. Üks on liiga paks ja teine liiga õhuke ja kolmas liiga läikiv jne.

Tükkide nummerdamine

Ribide nummerdamine
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
MTJ juhataja
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Aug 07, 2007
Teateid: 490
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: N nov 26, 2009 3:08 pm    Postita teema: Vasta viitega

Loll õpib jätkuvalt oma vigadest
Eile avastasin, et suvel värvitud auto esitiivad oleks nagu mannaga või liivaga üle puistatud - värvipind oli muutunud krobeliseks. Kuna auto asub välistemperatuuri juures kuurialuses, siis on minu hüpoteesi kohaselt jäänud märglihvimisel poorsesse pahtlisse ja täitekrunti imenduv niiskus värvipinna alla. Vahepealsed külamkraadid ja järgnev soe olid selle ilmutamiseks sobivad.
Reeglina olen küll kuivatanud pinda päikesekuumas või lampidega ja infrapunakiirguriga, kuid seekord ilmselt jäi midagi tegemata. Kuigi tänapäeval ei soovitata enam märglihvimist, eelistan ise seda. Esmalt uhub vesi paberi puhtaks ja töö käigus ei teki meeletut tolmu.
Eks kevadel tulevad tiivad uuesti värvida!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Väravamehaanik
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Feb 24, 2005
Teateid: 413
Asukoht: Kuusalu Autobaasi värav

TeadePostitatud: N nov 26, 2009 4:01 pm    Postita teema: Vasta viitega

MTJ juhataja kirjutas:
Nüüd on jätkamiseks kaks võimalust, kas kanda esmalt polstri pealt lõige papile või kopeerida otse lateksi tagaküljele. Selle peale on aega mõelda, kuni poest materjali ära toon. Ostmata on see seetõttu, et seda päris õiget ju pole. Üks on liiga paks ja teine liiga õhuke ja kolmas liiga läikiv jne.


Oot, kas on kindel et oli nö lateksist lagi? Minu arusaamist mööda oli odavamatel autodel ja taksodel lagi lateksist, olenemata seeriast ja kallimatel autodel, ehk spetszakazidel riidest lagi. Lateksid jagunesid varasemateks ehk krobelisteks ja hilisemateks ehk auklikeks. Riidest laed jagunesid aga beezideks, helesinisteks, hallideks, helepruunideks ja mis iganes värvideks veel. Igastahes värv pidi istmete ja ustega kokku sobima.
Kui vaja siis beezist riidest laematerjali on mul ühe auto jagu tallel. Muid toone võime tellida. Lateksiga on muidugi jama, sest täpselt autentset enam maailmas ei ole, sest see oli ilge haisuga. Veidi oli meil laos ja seegi oli pastakaga soditud juba eelmiste põlvede poolt ja tegelikult oli kaotanud oma venivuse, mistõttu lokib veidi laes ja jätab kehva mulje.
Lae materjal peab olema väga hästi veniv materjal, sest muidu ei ole võimalik seda sinna paigaldada. I ja II seeria lagi on riidega lihtsamini paigaldatav III seeria on aga latexiga mugavam paigaldada kuid riidega saab ka hakkama.
Venemaal uuesti toodetud riidest lagi on üks igavene kalevist kott ja head muljet ei jäta, pealegi on liiga kirkas toonis ja liiga paksust materjalist. Keegi teadlane on ilmselt läinud poodi ja leidnud Venemaa kehva valiku hulgast sarnase asja, arvestamata, et aastate jooksul on lae vahele ladestunud tolm, mis on laeriide paksuks teinud, tegelikult oli õhem kangas.
Uste augu kant on ka venelastel täielik jama, ehk nad pole aru saanud algsest tehnoloogiast. Aga sellest tehnoloogiast ei hakka ma siin pikalt pajatama. Laega ei ole mõtet tegeleda enne kui uste kant on valmis mõeldud ja tagaaken läheb kohe paigaldamiseks.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Volgaomanik
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jul 04, 2006
Teateid: 142
Asukoht: Tartu

TeadePostitatud: N nov 26, 2009 5:00 pm    Postita teema: Vasta viitega

MTJ juhataja kirjutas:
Loll õpib jätkuvalt oma vigadest
Eile avastasin, et suvel värvitud auto esitiivad oleks nagu mannaga või liivaga üle puistatud - värvipind oli muutunud krobeliseks. Kuna auto asub välistemperatuuri juures kuurialuses, siis on minu hüpoteesi kohaselt jäänud märglihvimisel poorsesse pahtlisse ja täitekrunti imenduv niiskus värvipinna alla. Vahepealsed külamkraadid ja järgnev soe olid selle ilmutamiseks sobivad.
Reeglina olen küll kuivatanud pinda päikesekuumas või lampidega ja infrapunakiirguriga, kuid seekord ilmselt jäi midagi tegemata. Kuigi tänapäeval ei soovitata enam märglihvimist, eelistan ise seda. Esmalt uhub vesi paberi puhtaks ja töö käigus ei teki meeletut tolmu.
Eks kevadel tulevad tiivad uuesti värvida!


Kas üks võimalikest variantidest ei võiks olla näiteks see, et värvipind on hoopis pisikesi tolmutäppe täis ? Ehk saab mõnevõrra kergema vaevaga hakkama, kui värvipind P2000 vesiliivapaberiga ära matistada ning siis poleerpasta ja aparaadiga tiivad uuesti üle käia.

Aga juhul kui ka on alust kahtlustada seda hullemat varianti, siis on lugu muidugi halvem. Tiibade ülevärvimisel suurt tolku pole, sest et niiskus on ikkagi pahtli sees või selle all. Mõne aasta pärast võivad need mullid uuesti pinnale kerkida ja siis hakkab kogu "ooper" otsast pihta.
Sellepärast ongi see veega lihvimine plekkdetailide juures keretööde algusfaasis üks paras riskivärk. Asi võib õnnestuda, kuid ka mitte õnnestuda.
_________________
http://autoblogi.blogspot.com
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: R nov 27, 2009 10:26 am    Postita teema: Vasta viitega

Ma ei ole täpselt kursis mismoodi MTJ-is värvi aluspind ette valmistati. Minul on elus kaks Volgat mõne aja möödudes mulliliseks läinud. Üks läks üleni pisikesi mullikesi täis ja teine läks ainult kohati. Minu autode puhul seob mõlemat juhtumit üks ühine nimetaja - lohakalt tehtud eeltöö. Mulli on läinud need kohad, kuhu on vana veneaegne värv alla jäänud. Sealjuures mulle näib et originaal värv ei olegi probleem, vaid jama on siis kui auto on kunagi üle värvitud. Äkki kasutati siis mingeid teistsuguseid ühekomponentseid värve, mis tänaste uute värvidega reageerivad?

Minu esimesel autol (üks ammune valge Gaz24) jäi vana värv üleni alla ja auto läks ka üleni mulli. Ja sealjuures mitte esimese suvega, vaid just talveperioodi jooksul. Praegune kastiga Volga sai kah kiiruga tehtud ja vana värvi igalt poolt ei viitsinud eemaldada. Nüüd on hea vaadata, et täpselt need kohad kus vana värv alla jäi on üles mullitanud. Samamoodi - soojade ilmade lõpuni oli kõik OK, aga kevadeks oli mullis?
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
MTJ juhataja
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Aug 07, 2007
Teateid: 490
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: L nov 28, 2009 8:45 am    Postita teema: Vasta viitega

Lohutav on kuulda, et mõnel teisel ka selliseid apse on ette tulnud. Mingit vana sodi seal all ei olnud. Uhiuued tiivad saivad tehasekrundist haljaks võetud ja Buvanoliga töödeldud. Buvanol sai enne kruntimist maha lihvitud. Esimene krunt oli Hagmansi kollane EPO, siis lasksin veel lätlaste EPOt peale ja pahteldasin kergpahtliga. Lihvisin kuivalt ja panin peale täitekrundi, mida lihvisin märjalt. Kardan, et soovides värvimiseks sobivat ilma ära kasutada, ei lasknud niiskusel korralikult pooridest välja aurustuda.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sohver
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Aug 11, 2008
Teateid: 112
Asukoht: Jüri

TeadePostitatud: L nov 28, 2009 11:26 pm    Postita teema: Vasta viitega

Sm.Tihhonov kirjutas:

Minu esimesel autol (üks ammune valge Gaz24) jäi vana värv üleni alla ja auto läks ka üleni mulli. Ja sealjuures mitte esimese suvega, vaid just talveperioodi jooksul. Praegune kastiga Volga sai kah kiiruga tehtud ja vana värvi igalt poolt ei viitsinud eemaldada. Nüüd on hea vaadata, et täpselt need kohad kus vana värv alla jäi on üles mullitanud. Samamoodi - soojade ilmade lõpuni oli kõik OK, aga kevadeks oli mullis?


Mehed ärge jamage. Minu auto värviti 2008 november selleks ettenähtud värvimiskambris. Samas vana värvi ei võetud ära vaid lihtsalt läks uus krunt vana värvi peale.
Muidugi järgmist kevadet ma küll näha ei taha kui Tihhonovi sõnad paika peavad. Shocked
_________________
sõidaks või seenele- www.sohver.ee
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Reasta teated eelmise järgi:   
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod Ajatsoon on EET Eesti talveaeg
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5 ... 18, 19, 20  Järgmine
Lehekülg 4, kokku lehekülgi 20

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis
Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis
Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis
Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis
Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis

volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.


Forums ©
Copyright © by Volgaklubi koduleht 2004
Kõik õigused reserveeritud